Turvaline internet algab sinust endast

Konverentsi peakorraldajad Birgy Lorenz (informaatikaõpetajate selts), Malle Hallimäe (lastekaitse liit), Elo Võrk (Telia) ja Diana Lepits (Telia). Fotod: Raivo Juurak

Kui koolid kasutavad digivahendeid ebapiisavalt või on need sootuks keelanud, võib see kahjustada noorte hakkamasaamist edasises elus.

6. veebruaril, turvalise interneti päeval toimus Tallinnas Telia peamajas konverents, mille üleskutse oli „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Konverents oli üks samm võitluses küberkiusamise vastu, mida on meie laste ja noorte hulgas endiselt palju – iga neljas õpilane on puutunud kokku küberkiusamisega ning iga kuues ise kedagi kiusanud.

Need andmed on pärit Küberpähkli uuringust, mille TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus eelmise aasta oktoobrist novembrini veebikeskkonnas www.küberpähkel.ee korraldas. Vastanuid oli kokku 10581, osales 200 kooli 493 valimis olnud koolist (77 000 õpilast).

Küberpähkel

Küberpähkli uuringust selgus, et Eesti koolis ei tegelda küberturvalisusega veel piisavalt. Nii märkis 24% õpilastest, et koolis räägitakse neile küberohutusest üks kord kuus, 14%, et kord veerandis ja tervelt 25%, et kord aastas. 11% õpilastest märkis, et neile ei ole koolis küberturvalisusest kordagi räägitud.

Osalejatele pakuti kahte kaardimängu, mille abil saavad õpilased koolis läbi mängida tüüpilisemaid kiusamisjuhtumeid, et sellest õppida.

Uuringust selgus ka, et 70% õpilastest ei tunne mitte ühtegi viirust nime järgi ja 34% ei pea vajalikuks ligipääsu oma nutiseadmele parooliga piirata.

Seda õpilased siiski teavad, et internetis ei ole soovitav avaldada oma kodust aadressi ja telefoninumbrit, samuti mitte oma kooli nime. Ka reisipiltide üleslaadimist ei pea õpilased mõistlikuks.

Küsiti ka õpilaste suhtumist internetimängude poole ööni mängimisse. 88% vastanutest arvas, et tuleb õigel ajal magama minna, ent 38% leidis, et ema või isa võiksid klassikaaslaste vanematele helistada, et need oma lapsed magama paneksid. Kui interneti­sõber soovitab õpilasel kinnisilmi trepist alla minna, pööraks enamik vastanutest selle naljaks. Uurijad viitasid selle küsimusega meedias tähelepanu pälvinud suitsiidmängudele „Sinivaal” ja „Klaasikillud”.

Paraku selgus, et 58% vastanud õpilastest ei tohi ainetunnis nutiseadet kasutada (Harjumaal 54% ja Tartumaal 65%). Paljudes koolides ei lubata nutitelefoni kasutada ka vahetunni ajal. Uurin­gu autorid märgivad, et kui koolid ei kasuta digivahendeid piisavas mahus või on selle sootuks keelanud, võivad nad kahjustada noorte hakkamasaamist elus ja kõigutada nende usku e-Eesti arengusse.

Uuringu autorid soovitavad koolidel suurendada informaatikaringide ja ainetundide mahtu, eriti suuremates koolides ja vanemates klassides, ning rakendada ellu uus IKT-õppekava.

Nutitund igasse kooli

Konverentsil tehti kokkuvõte ka projektist „Nutitund igasse kooli!”. Projekt toimus 1. septembrist 2016 kuni 3. veebruarini 2018 ning pühendati Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Projekti algataja ja eestvedaja oli Birgy Lorenz, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja, Eesti informaatikaõpetajate seltsi juhatuse liige ning Tallinna ülikooli nuti- ja digiturbe lektor.

Projektis osales 269 asutust, kes on teinud 3278 nutitundi. Eriti aktiivselt osales kuus õppeasutust: Tallinna Kesklinna vene gümnaasium (250 postitust), Põlva gümnaasium (200), Tallinna Kristiine gümnaasium (155), Antsla gümnaasium (150); Tallinna Liikuri lasteaed (127) ja Tartu kutsehariduskeskus (120).

Välja jagati 200 auhinda väärtuses 30 000 eurot. Projekti peatoetaja oli Telia Eesti ning haridus- ja teadusministeerium, teised toetajad olid HITSA, TeBo õpiveeb, Avita kirjastus, Foxcademy, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna ülikooli digiturbe labor, Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz, 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Insplay, Eesti teadusagentuur, Tallinna haridusamet, Tartu linnavalitsus, Tallinna tehnikaülikool.

Näiteid koolidest

Kes soovib oma kooli rohkem nutitunde, see võib leida eeskuju projekti „Nutitund igasse kooli!” kogumikust. https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik.

Mõned näited sealt.

Antsla gümnasium

• Õpetajad: Marietta Lõo ja Maire Puhmas
• Klass: 9.a ja 9.b
• Õppeaine: füüsika, keemia ja bioloogia lõiming
• Teema: elektrivool, närvisüsteem

Räpina ühisgümnaasium

• Õpetajad: Hele Aia, Lilia Pillak
• Klass: 1.a ja 1.b
• Peastarvutamisvõistlus quizizz.com keskkonnas. 
• Lastele tuttavas keskkonnas koostatud test koosnes kolme arvuga kümne piires liitmis- ja lahutamistehetest. Kõigile nähtav ja pidevalt muutuv edetabel lisas põnevust ja pinget. Tunni lõpus olid lapsed siiski rõõmsad ja rahulikud ning valmis kolmandat kordagi proovima, aga tund sai läbi.

Vastseliina gümnaasium

• Õpetaja: Kertu Torn
• Tund: vahetund
• Teema: nutikabe 
• Õpilased said kahe päeva jooksul vahetundide ajal ajusid ragistada, mängides tahvelarvutites nutikabet.

Tallinna Pae gümnaasium

• Õpetaja: Marina Limont
• Klass: 12.b
• Aine: ajalugu
• Seadmed: sülearvutid
• Keskkond: Padlet.com
• Teema: Eesti Vabariigi taasiseseisvus
• Eesmärk: korrata ja kinnistada sündmused, mis viisid EV taasiseseisvumiseni

Väike-Maarja gümnaasium

• Õpetajad: Ele-Riin Vend ja Viive Laar
• Klass: 1.a ja 4.b
• Õppeaine: matemaatika
• Vahendid: arvutid ja iPadid, keskkond Matetalgud.
• Esimese klassi õpilased harjutasid oma digi­oskusi ja lahendasid Matetalgute keskkonnas ülesandeid. Neljanda klassi õpilased olid väga abivalmid ja kontrollisid, kas noorematel koolikaaslaslastel tuleb kõik õigesti välja.

Tallinna Kesklinna vene gümnaasium

• Õpetaja: Natalja Artamonova
• Klass: 9.b
• Aine: matemaatika
• Teema: Pythagorase teoreem

Kohtla-Järve Tammiku põhikool

• Õpetaja: Nelli Kuldmaa
• Klass: 1.
• Teema: suured trükitähed
• Õigele tähele vajutamisel hüppas ahvike ühelt kivilt teisele, vale tähe puhul visati ahvikest kookospähkliga.

Tartu kutsehariduskeskus

• Õpetaja: Elo Õun
• Esimest päeva koolis olevad juuksuri eriala õpilased tutvusid programmide ja keskkondadega, mida kasutavad praktiseerivad juuksurid. Toodi välja keskkondade plussid ja miinused.

Võru Kreutzwaldi kool

• Õpetaja: Pilvi Saarma 
• Klass: 3.c 
• Õppeaine: matemaatika
• Peastarvutamine rakendusega MathDuel on koolis jõudnud 3. klassidesse. 2. klasside peastarvutamise võistlus MathDuelis tekitas huvi teisteski algklassides. Kevade poole tahavad ka esimeste klasside õpilased MathDueli kasutades oma peastarvutamise kiirust testida.

Tabivere põhikool

• Õpetaja: Piret Siivelt 
• Aine: ajalugu
• Kontrolltööd Õpiveebis 6., 7. ja 8. klassile
• Lisaks varem koostatud 7. klassi kontrolltööle on nüüd Õpiveebis kontrolltööd ka 6. ja 8. klassile. Kontrolltöö sooritamiseks kulub tunnis maksimaalselt 20 minutit, kontrollimiseks ja punktide andmiseks (osa vastuseid hindab õpetaja ise) umbes sama palju. Võimaldab nii aja kui ka paberi ja paljunduskulude kokkuhoidu. Õpilastele väga meeldib.

Tartu Tamme kool 

• Õpetaja: Anti Kadajane
• Klass: 7.a
• Aine: eesti keel
• Teema: võõrsõnad ja häälikuühend
• Tunni eesmärk oli korrata ja kinnistada häälikuühendite ja võõrsõnade õigekirja. Õpiveebis lahendati kaashäälikuühendite õigekirja põhireegli ja erandite teemal ülesannet ning prooviti leida etteantud võõrsõnade tähendusi. Abiks keeleveeb.ee.

Võru Kesklinna kool 

• Õpetaja: Marianne Jaanson
• Klass: 9.
• Aine: matemaatika
• Korrapärase hulknurga ümbermõõdu ja pindala arvutamine.
• GeoGebra abil joonestamine + arvutamine

Kadrina keskkool

• Õpetaja: Merike Sikk
• Klass: 3.a
• Aine: inglise keel
• Teema: sõnade järjekord jutustavas ja küsilauses
• Iga algus on raske, aga Kahoot aitab alati!

Kuldre kool

• Õpetaja: Marietta Lõo
• Klass: 9.
• Õppeaine: füüsika
• Teema: juhtide jada- ja rööpühendus.