90-aastane Reaali poiss – ajaloomälu kandja

Reaali poisi juures toimunud tseremooniast võtsid osa Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindused, vabadussõjas Eestit toetanud Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Ameerika Ühendriikide suursaadikud, linnajuhid, skautide esindajad ja vilistlased. Foto: EAÜS

Eesti kooli üks olulisemaid ülesandeid on kanda endas demokraatlikke väärtusi, eestlust ning ühiskonda põlvest põlve siduvat ajaloomälu. Neist põhimõtetest tulenevalt sai paarkümmend aastat tagasi alguse kolme Vabadussõjas osalenud tänaseni tegutseva Tallinna kooli koostöö Eesti iseseisvumisega seotud sündmuste tähistamisel.

1998. aastal toimus Tallinna reaalkoolis esimene pidulik ühisaktus, mille idee autor oli kooli vilistlane Ivar Trikkel ning kus aukülaliseks oli president Lennart Meri. Sellest ajast toimub Eesti Vabariigi sünniaastapäeval iga viie aasta järel reaalkooli aulas riigi sünnipäevale pühendatud aktus Eesti Vabariigi presidendi osavõtul. Pidulikul üritusel osalevad Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased, õpetajad, vilistlased ja riigitegelased. Aktusele järgneb programm Reaali poisi juures. Kolme kooli õpilased rivistuvad ausamba ümber, lehvivad Eesti, Tallinna ja koolide lipud. Ausamba ette asetatakse pärjad, peetakse kõnesid. Ka juubelite vaheaastatel pannakse skulptuuri ette pärg, sellele üritusele kutsutakse Tallinna haridusameti juhataja, linnapea, kolme kooli direktorid ja õpilasesindused.

Aastate jooksul on koostöö laienenud – üheskoos tähistatakse ka Tartu rahu aastapäeva ja Reaali poisi juubelit. 13. novembril 2017. aastal tähistasime ühiselt 90 aasta möödumist Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba avamisest ehk skulptor Ferdi Sannamehe loodud Reaali poisi 90. sünnipäeva.

Mälestussamba püstitamise mõtte algatas 1920. aastatel toonane Tallinna õpetajate selts, Tallinna linnavalitsuse loal asetati see reaalkooli kõrval asuvale platsile, mis oli lähedal kohale, kus Eesti Vabariik sündis. Eesti vabaduse eest jättis oma elu viis Tallinna õpetajat ja 24 õppursõdurit. Eestile vabaduse kätte võidelnute auks peetud pidulikku ava­tseremooniat, toimus raevukas lumetormis 13. novembril 1927. aastal, austasid oma kohaloluga riigivanem Jaan Teemant, piiskop Juhan Kukk, haridusminister Jaan Lattik, Tallinna linnapea Anton Uesson ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, osalesid Vabadussõjas osalenud õpetajad ja õpilased Tallinnast ja mujaltki Eestist. Oma lipuga olid kohal Tallinna õpetajate seltsi, kaitseväe, kaitseliidu, spordiseltsi Kalev ja Kalevi maleva esindused. Külla olid tulnud Soome, Läti, Ungari ja Tšehhoslovakkia esindajad. Platsi ümbritses ligi tuhandepealine rahvahulk.

90 aastat hiljem toimunud mälestusüritusel peeti Reaali poisi juures tseremoonia, millest võtsid osa Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindused, Vabadussõjas Eestit toetanud Suur­britannia, Soome, Rootsi, Taani, Läti ja USA suursaadikud, linnajuhid, skautide esindajad ja vilistlased. Peakõneleja oli kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kes meenutas aegu, mil ka tema osalusel hakati reaalkoolis ühena esimestest koolidest õpetama gümnaasiumis riigikaitset. Kooli staadionil söödi ühiselt sõdurisuppi ja aulas oli Vabadussõja-aegsete relvade näitus. Taoliste ürituste korraldamine on suurepärane isamaalisuse kasvatamise võimalus. Reaalkooli ajalugu, mis on nii asukoha, isikute kui ka sündmuste kaudu tihedalt seotud Eesti ajalooga, annab võimaluse teadvustada Eesti iseseisvumise tähendust, laiendab silmaringi, õpilaste seotust oma kooli ja riigiga. Üritus aitas õpilastel mõista, et realistid ei olnud selles võitluses üksi, õppursõdurid olid ka teistes koolides. Nii nagu Eestil oli liitlasi sada aastat tagasi, nii toetatakse meid ka praegu.

Kogunemise järel toimus Solarise keskuse Apollo kino Saku saalis reaalkooli 9.–12. klassi õpilastele ja külalistele teistest Tallinna koolidest (aga ka Rakvere gümnaasiumist) ajalookonverents „Poiss 90”. Eelmisest konverentsist möödunud kümne aasta jooksul on nii õpilaste kui ka õpetajate teadmised kooli ajaloost märgatavalt kasvanud. On ilmunud kooli vilistlase Märt Karmo mahukas kooli ajaloo raamat „Must-kuldne müts me peas” ja kümneid õpilasuurimusi kooli ajaloost. 2008. aastast õpetatakse kõigis kooliastmetes lisaks Tallinna reaalkooli ajalugu – realica’t. Realica on kooli õppekavas läbiv teema, mida käsitletakse eelkõige ajaloo ja eesti keele tundides, süvendatult 5. ja 10. klassis. Õpitakse tundma reaalkooli ajaloo etappe, et seostada neid Eesti ja maailma ajalooga. Õppetöö sisu on vilistlane Henn Saari kokku võtnud Reaali vaimu definitsioonis, milleks on „keskmisest kõrgem õpetajate legendaarsuse aste, tavalisest sügavamale ulatuv ühistunne ja ainulaadne sümbolkommete palett”.

Konverentsil esinesid 11. ja 12. klassi õpilased. Neile pakkus esinemine võimalust lihvida ettekannete koostamise ja esinemise vilumust ning oskust lõimida käsitletava teemaga nii ajaloo-, geograafia-, informaatika-, kunstiajaloo ja muusikatundides õpitu kui ka uurimistööde kirjutamisel saadud kogemus. „Poisi” traagilise saatuse andsid ettekannete vahepaladena edasi konverentsi juhid Andreas Must ja Tommi Allar Oja. Publiku ees rullus lahti mälestusmärgi rajamise, mitmekordse mahavõtmise ja taaspüstitamise lugu, taustaks fotod ja filmikaadrid ekraanil.

1883. aastal valminud Tallinna reaalkooli hoone oli esimene, mis ehitati praeguse Estonia puiestee linnapoolsele küljele pärast Tallinna kustutamist kindluslinnade nimekirjast 1858. aastal, ja seisis seal uhkes üksinduses peaaegu 19. sajandi lõpuni. Kooli ümbruse hoonestuse kujunemisest kõneles Johann Ortin Õun, kellel oli samal teemal valminud uurimistöö ja kes geograafiatunnis omandatud teadmiste ja tehniliste oskuste põhjal näitas animeeritud linnaplaanil kooli ümbruse tänavate ja ajalooliste hoonete kujunemist.

Margus Lomp kõneles legendaarsest võimlemisõpetajast Anton Õunapuust, kes pani aluse Eesti rahvuslikule skautlusele ning oli 1917.–1918. aastal pealinna koolinoorsoo võitlussalkade korraldaja ja juht. Ta langes Vabadussõjas kalevlaste maleva ridades, mille üks organiseerijaid ja juhte ta oli. Kalevi jalaväepataljoni eelkäija sünnist reaalkoolis möödub 2018. aasta detsembris sada aastat. Konverentsiga tähistasime ka Anton Õunapuu 130. sünniaastapäeva. Nii Margus Lombi kui ka Erko Olumetsa ettekannet realistide rollist iseseisvumises ja sõjateest ilmestasid ajaloolised veebikaardid oluliste isikute ja sündmustega seotud paikadest.

Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilaste Samuel Rüsse ja Jete Eevaldi ettekanded andsid ülevaate oma koolide õppursõdurite sõjateest ja nende mälestuste jäädvustamisest. Reaalkooli direktori Nikolai Kannu rollist eesti kooli sünnis ja ülesehitamises pidas ettekande Rene Piik. Teiste Vabadussõja mälestusmärkide saatusest ja arhitektuurist rääkis Johanna Madleen Rodima. Ettekannete vahepaladena kõlasid Vabadussõja-aegsed laulud abiturientide ansambli esituses. Konverentsi lõpetas Reaali hümni ühislaulmine. Hümni sõnad kirjutas Ilmar Mikiver 1939. aastal populaarse laulu „Singeri masin” viisile, mis samuti konverentsil ette kanti.

Tänastele realistidele ja vilistlastele on „Poiss” veerand sajandi jooksul väga omaseks saanud. Tema juurde kogunetakse pidulikel tähtpäevaüritustel, ainetundide raames ja sõpradega kohtuma, koos nii rõõmu kui ka muret jagama.

Ajalookonverentsil „Poiss 90” tehtud ettekanne
„Tallinna reaalkooli ümbrus 100 aastat tagasi”

Johann Ortin Õun, Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane:

Konverentsi ettekandes esitasin ülevaate, kuidas on kujunenud Tallinna reaalkooli ümbrus läbi ajaloo linnaruumi kontekstis. Reaalkooli peahoone oli esimene hoone, mis 19. sajandi lõpul praeguse Estonia puiestee piirkonda ehitati. Oma ettekandes näitasin ajaloolise hoonestuse kujunemist animeeritud kaardirakendusega, mis visualiseeris linnaruumi kujunemise lugu. Samuti näitasin saalisviibijatele läbi fotode reaalkooli ümbrust aastakümnete kaupa, alustades 1880. aastatest.

Teema hakkas mind huvitama juba 10. klassis, mil ajalooõpetaja Madis Somelariga käsitlesime realica raames kooli ajalugu. Kuna soovisin reaalkooli ümbruskonna linnaruumi kujunemise ajaloost veelgi enam teada saada, otsustasin sellest teemast kirjutada ka 11. klassis uurimistöö. Olen reaalkooli ajalugu ja ajaloolisi kaarte ning linnaruumi kujunemislugu uurides mõistnud, kuidas linnaruum avaldab mõju inimeste elukeskkonnale ja mil moel omakorda inimesed ise mõjutavad oma ümbritseva elukeskkonna kujunemist.

Sain uurimistöö ja ettekande koostamisel ühelt poolt avada teema ajaloolist konteksti, kasutades arhiivimaterjale ja ajaloo teaduskirjandust, ning samas kasutasin ehitisregistri ning Tallinna linnaplaneerimise ameti andmebaase. Tänu geoinfosüsteemide valiktunnis õpitule sain rakendada oma oskusi ajalooliste kaartide kasutamisel ja interaktiivse kaardirakenduse loomisel, milles toetasid mind geograafiaõpetaja Piret Karu ja ettevõtte AlphaGIS eksperdid. Esinemine konverentsil andis mulle hea kogemuse ja võimaluse oma kogutud materjali Reaali kogukonna ja meie sõpradega jagada.