Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi suvekoolid aastatel 2013–2017

Artikli autorid on EAÜS-i liikmed Teele Jurtom-Lukašin (Harjumaa), Madis Somelar (Tallinn/Pärnumaa), Heivi Truu (Valgamaa), Liivi Vislapuu (Viljandimaa), Viivi Rohtla (Tartumaa), Erika Sari (Jõgevamaa),
Urve Vakker (Saaremaa).

2016. aastal Viljandimaal toimunud suvekooli üks osa oli nõukogude­aegses külasööklas einestamine. Teispool raudset eesriiet elanud väliskülalistele oli see elamus. Fotol Hollandi ajalooõpetaja, täiendkoolitaja Ineke Veldhuis-Meester.

2018. aasta suvekool toimub 14.–16. augustini Valgamaal. Ootame sinna nii ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid, tudengeid kui ka teiste õppeainete õpetajaid.

EAÜS-i suvekool toob kokku kolleegid lähedalt ja kaugelt, annab võimaluse iga kord eri paigas – parimate kohalike võimaluste abil – uude õppeaastasse sisse elada. 2013. aasta Põlvamaa suvekooli vaimustavad vaated ja õhustik Räpinas, paberivabriku iidsus ja moodsus, ühiskonnaõpetuse huvitavad meetodid – kõik see ja paljugi muud aitas mõtteid viia uuele aastale. 2014. aasta Tartumaa suvekool paistis silma erakordselt huvitavate esinejate ning probleemipüstituste poolest. Mõtte hoidsid erksana Marju Lauristin, Indrek Tarand, aga ka paljud teised esinejad.

Elamine Nõo reaalgümnaasiumi ühiselamus või aasta varem Räpina aianduskooli ühiselamus ja hiljem Muraste piirivalvekooli, Abja kooli või Luua metsanduskooli ühiselamus meenutas õpetajatele tudengiaastaid. Koolide külastamine on õpetlik kogemus kõigile, silmaringi avardab nii kutsekoolide kui ka üldhariduskoolidega tutvumine.

Suvekool kui liitja ja lõimija

Suvekoolis uuendatakse vanu suhteid ja luuakse uusi. Kohtuvad endised ülikoolikaaslased, suhtlevad eri rahvusest ja põlvkonnast õpetajad. On osalenud ka teiste seltside liikmeid ja mäluasutuste töötajaid, kes jagavad seltsi eesmärke ja ideid. Nii mõnigi suvekoolis peetud vestlus õpilaste käitumise suunamise teemal või soovitus metoodikast on toetanud õpetajateel ka aastaid hiljem. Värve on suvekooli viimastel aastatel lisanud Tartu ülikooli tudengid ning „Noored kooli” programmi läbinud noored õpetajad, samuti teistest riikidest saabunud külalised. Päevapoliitika ja aktuaalsete sündmuste käsitlemine seltsi üritustel on tavapärane ning suure kasuteguriga. Lisaks erialastele nõuannetele pöörab suvekool rõhku õppekava läbivatele teemadele, nagu kultuuriline identiteet ja keskkond ning jätkusuutlik areng, ning sellele, kuidas neid teemasid ainetundidesse põimida. Palju tähelepanu pööratakse ainete lõimingule, seega saavad kasu ka teiste ainete õpetajad ja eelkõige ikkagi õpilased.  

Suvekool kui õpetaja

Igal aastal toimub EAÜS-i suvekool eri maakonnas. Suvekooli organiseerimine on kohalikele ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele ainulaadne õpetlik kogemus. Iga suvekool on erinev, samuti tema korraldusmeeskond. Teoreetilise ja praktilise osa tasakaalu, õuesõppe ja klassitoas toimuva õppe, ekskursioonide, noorte- ja külakeskuste ning muuseumikülastuste ja kõige muu planeerimine, eelarve koostamine ning kooskõlastamine, suvekooli hilisem analüüs kasvatavad korraldajate oskusi. Selts panustab õpetajate süsteemsesse täiendkoolitusse. Õpetajatena teame, millistest ainekoolitustest on Eestis vajaka, ning just selts saab neid oma liikmetele organiseerida. Samuti jagavad seltsi liikmed oma teadmisi, oskusi, kogemusi ja õpimeetodeid, olles ise koolitajad või töötubade korraldajad. Väliskülaliste soovitusel on viimastel aastatel kasvanud ajalooõpetajate roll giiditöö läbiviimisel, näiteks Põltsamaal oli Erika Sari 2017. aastal väga hea giid.

Suvekool kui koostöö

Suvekoolis õpetajad suhtlevad omavahel, jagavad kogemusi, õnnestumisi ja probleeme. Tekib adekvaatne pilt sellest, mis toimub Eestis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses. Maakoolide õpetajatele, kes töötavad oma koolis tavaliselt ainsa ajalooõpetajana, on suvekool unikaalne võimalus oma aine kolleegidega suhelda, leida koos lahendusi murekohtadele ning isiklikku metoodilist repertuaari suurendada. Suurtes koolides on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid rohkem, mis võimaldab tihedamat ainealast koostööd koolisiseselt, maa- ja väikekoolide õpetajatel selline võimalus kahjuks puudub, mistõttu ongi väga tähtis seltsi püüdlus õpetajaid kokku tuua.  Eesti NATO ühingu ja EAÜS-i suvekoolid on kahel viimasel aastal mahutatud ühte augustinädalasse. Viimane on aidanud lõimida kahe organisatsiooni tugevusi õpilaste arengut toetava õpikeskkonna kujundamiseks.

Suvekool kui uuendaja

Igapäevatöö kõrvalt on õpetajatel üsna keeruline leida aega end aines täiendada ja tutvuda ainega sobivaimate õpimeetoditega. Väljaspool seltsi pakutavaid koolitusvõimalusi on ka väga vähe. Tänapäeva teadusuuringud ja -saavutused ajalooteaduses jõuavad suvekooli ajal toimuvate koolituste kaudu õpetajateni ja õpetajad kannavad teadmised edasi koolidesse, ka neile kolleegidele, kes koolitustel osaleda ei saa. Samuti tutvutakse uusima õppekirjanduse ning õpivaraga. Näiteks esitleti 2015. aastal Harjumaal Liis Reieri ja Tiina-Mall Kreemi loodud õppematerjalide kogumikku „Ajalooõpetus ja -pildid”, 2016. aastal tutvustati Viljandimaal psühhodraama meetodeid.

Suvekool kui õppekäikude edendaja

Suvekooli teine päev on traditsiooniliselt ehitatud üles õppekäikudele ja pühendatud maakonnas asuvatele kultuuriloolistele mäluasutustele ja objektidele. Oleme käinud paljudes muuseumides, ristipuid vaatamas, paberivabrikus, Keila-Joa lossis, Alatskivi lossis, jääaja keskuses, kirikutes jne. Koos õpilastega tasub sammud seada nt Paldiskisse Amandus Adamsoni ateljeemuuseumisse või käsitleda holokausti teemat Klooga mälestuspaigas. Kui ajalooõpetaja on mõne väikese koha avastanud, jõuavad suure tõenäosusega sinna ka tema õpilased. Neil õppekäikudel on olnud oluline roll. Õpilased õpivad kogemuse ja autentses keskkonnas tegutsemise kaudu palju efektiivsemalt kui klassiruumis. 

Suvekool kui rahvusvahelise kogemuse vahendaja

Igas suvekoolis on olnud külalisi, tänu kellele teame teiste riikide ajalooõpetusest ning hariduselu arengusuundadest (õppekavad, hindamine, uued metoodilised lahendused, 21. sajandil vajaminevad oskused) tunduvalt rohkem. Meid on külastanud Kirsi Ruhanen ja Riitta Mikkola Soomest, Edgars Beržins Lätist, Marian Heesen Hollandist ja Zsolt Vodli Ungarist. Ineke Veldhuis-Meester on EUROCLIO esindajana võtnud osa seltsi üritustest ja kirjutanud Eesti hariduselust artikleid. Euroopa ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ning teiste haridustöötajatega koostöö arendamine laiendab ühelt poolt Eesti õpetajate ja õpilaste maailmapilti, aga teisalt viivad meie koostööpartnerid oma teadmised Eesti riigi ajaloo ja ühiskonna kohta oma koduriikidesse, tõstes selle kaudu eurooplaste teadlikkust meie väikeriigi rõõmude ja murede kohta. Väliskülaliste kaasamine seltsi suvekooli annab võimaluse jagada perspektiive Euroopa ajaloost ja käsitleda aktuaalseid probleeme, nagu pagulaskriis või julgeolek. 

Suvekool kui ettevõtluse toetaja

Iga kord on suvekooli osalejad saanud külastada mõnda huvitavat paika, mida oleme oma tellimusega toetanud või mille tooteid ja teenuseid oleme kaasa ostnud. Ühiskonnaõpetajatele on taolised paigad olnud hea näide ettevõtluse arendamise võimalustest Eestis. 2017. aastast meenub pereettevõttena tegutsev Kadrina mõis Jõgevamaal, mille lõunasöök koos ülevaatega mõisa loost olid tihedalt põimunud ning pakkusid huvi. 2013. aastast on meenutada Mooste mõisakompleks ja savikoda, aga selliseid kohti on olnud palju. Lisaks eelmainitule annab suvekool võimaluse tutvuda Eesti majutus- ja toitlustusasutustega. Kui suvekoolis osalenu jääb rahule nii öömaja kui ka toiduga, siis miks mitte sinna tagasi minna – seekord juba näiteks koos perekonna, kolleegide või klassiga. Nii toetame siseturismi kaudu ka kohalikku ettevõtjat.