Eesti keele riigieksam – raske katsumus või meeldiv võimalus eneseteostuseks?

9. märts 2018 Anu Kell, EES-i juhatuse liige ja eesti keele riigieksami töörühma juht; Monika Undo, EES-i juhatuse liige ja eesti keele riigieksami töörühma liige - Eesti keele riigieksam – raske katsumus või meeldiv võimalus eneseteostuseks? kommenteerimine on välja lülitatud

Foto: Raivo Juurak

 

Eesti keele riigieksam on veel üks väheseid kohti, kus noor inimene peab ennast pikemalt ja korrektselt emakeeles väljendama, seetõttu ei tohiks eesti keele riigieksamist ka tulevikus kaduda ei kirjand, mis juba 1930. aastatel oli sageli gümnaasiumisse astujate võistlustööks, kooliti ka lõpueksamiks, ega õigekirjaoskuse hindamine kogu eksamitööst.

Monika Undo.

Anu Kell.

Igal aastal paar korda kütab eestimaalaste kirgi eesti keele riigieksami teema, sel aastal oli poleemika eksami ja sellega seotud õigekirja hindamise (õigemini sellest lugemisosas loobumise) üle eriti laiaulatuslik. Tegelikult teeb suurt rõõmu, et emakeele teema nii paljudele hinge läks ja ulatusliku ühiskondliku arutelu tekitas. Eesti emakeeleõpetajate seltsil on palju funktsioone, nende hulka kuulub ka meie emakeele väärtustamine ja kaitsmine ning emakeeleõpetajate toetamine. Seetõttu on eesti keele riigieksami teema EES-i jaoks väga oluline. Meie eesti keel on väike ja unikaalne, me ei saa eeskuju võtta kõigest, mida Euroopas tehakse, sest ainult meie, eestlased, saame hoolitseda selle eest, et eesti keel kultuurkeelena säiliks. Kellelegi teisele see korda ei lähe, seetõttu peab meil olema tarkust teha õigeid otsuseid, mis tagaks meie keele jätkusuutlikkuse.

20. sajandil sai Eestis kirjandist keskkooli lõpetamiseks vajalik küpsuseksam. 2012. aastast koosneb eesti keele riigieksam kahest osast: traditsioonilisest kirjandist, mis eksamivormi muutmisega küll lühenes, ning funktsionaalse lugemise ülesandest. Eksamivormi muutmine oli üsna valuline protsess, sugugi mitte kõik emakeeleõpetajad ei toetanud uut eksamivormi – ka tänasel päeval on õpetajaid, kes näeksid hea meelega, et eksamiülesandeks oleks pikema seotud ja hästi argumenteeritud teksti loomine. Kaheosaline eksam on toeks nõrgemale kirjutajale, aga võib pärssida tugevamaid õpilasi, kes sooviksid keskenduda huvitava ja isikupärase teksti loomisele.

Seda väljendab kujukalt fakt, et näiteks 2017. aasta 6549 eksaminandist jõudis maksimumtulemuse ehk saja punktini vaid neli kirjutajat; ja see suurusjärk on viimastel aastatel kogu aeg sama väike olnud. Samas võib lugemisosa olla päästerõngaks neile, kel kirjutamisosa mingil põhjusel ebaõnnestub, näiteks ei loeta töökäsku korralikult läbi ja lastakse fantaasial lennata. Tegelikult aga kirjutatakse teemast mööda.

Kuus aastat tagasi, kui kaheosaline eksamivorm kasutusele tuli, tekitas see emakeeleõpetajates palju emotsioone ning küsimusi, ka muret selle pärast, kust võtta õpilaste eksamiks ettevalmistamiseks sobivat materjali. Ega seda materjali olnudki, iga õpetaja nokitses ise, kuidas oskas. Peab ütlema, et kuue aastaga ei ole olukord väga suurel määral paranenud. Tõsi, nüüd on võtta eelmise kuue aasta eksamitööd, mida saab tunnis analüüsida, ilmunud on mõned tekstianalüüsi kogumikud, näidiseid on ka Innove kodulehel, aga see on suurel määral ka kõik. Ja sellest on siiski pisut vähe õpetajatele, kes tahaksid õpilastega laiaulatuslikumalt tööd teha.

Riigieksami töörühm

Eksamiks ettevalmistava materjali puudusest kasvaski välja idee kutsuda ellu EES-i juures tegutsev töörühm, mis paneks kokku materjale, mida emakeeleõpetajad saaksid kasutada. Töörühm tegutseb viiendat aastat ning algselt katseliselt ja ettevaatlikult sündinud ideest on nende aastatega saanud sihipäraselt tegutsev grupp emakeeleõpetajaid. Igal aastal kohtutakse Innove eesti keele ja kirjanduse peaspetsialisti Pille Reinsiga, kellega arutletakse eelmise aasta eksami üle, ning töötatakse mitu päeva Innoves, analüüsides nii kirjandeid kui ka lugemisülesannete vastuseid. Kõige selle põhjal valmib materjal, mille baasil korraldatakse koolitusi emakeeleõpetajatele. 2016/2017. õppeaastal toimusid EES-i koolituspäevad Tallinna, Harjumaa, Läänemaa ja Viljandimaa õpetajatele; 2017/2018. õppeaastal on koolituspäevad juba toimunud Lääne- ja Hiiumaa ning Tartumaa õpetajatele, koolitused on kokku lepitud Tallinna ja Harjumaa õpetajatele.

Nende koolituste tagapõhi pole akadeemilised ja teaduspõhised analüüsid, pigem kolleegilt-kolleegile-arutelud. Koolituse esimeses osas räägib EES-i töörühma esindaja veidi eelmise aasta eksamist ja käesoleva aasta eksami rõhuasetustest ning kõikidel osalevatel õpetajatel on võimalus esitada küsimusi. Igal aastal on koolitusel ka noori õpetajaid, kes valmistavad õpilasi riigieksamiks ette esimest korda ning neile kulub väike abi marjaks ära. Suurem osa koolitusest kulub kirjandite ja tekstiülesande vastuste analüüsimisele ja arutamisele. Riigieksamikirjandeid täismahus koolituseks kasutada ei tohi, seda keelab autorikaitse seadus, kuna aga töörühma liikmed on kõik täiskohaga töötavad tegevõpetajad (mis ongi üks EES-i töörühma tugevusi), kellest mitmed on ka eksamitööde hindajad, siis on nad alati leidnud oma õpilaste tööde hulgast analüüsimiseks sobivaid tekste, mille kasutamiseks on olemas autori luba.

Tagasiside koolitusel osalenud õpetajatelt on olnud väga positiivne, sest tavaõpetajal ei ole eriti kuskilt võtta igal aastal uusi sobivaid näidiskirjandeid, mis vastaksid riigieksami nõuetele. Lisaväärtusena saab meie koolitusel pakutud tekstid läbi arutada ja leida vastused küsimustele, miks üks või teine kirjand nii- või naasugused punktid on saanud, missugune on väga hea ja missugune keskpärane kirjand. Selle materjaliga varustatuna kooli minnes võimaldab see eesti keele õpetajal ka oma õpilastega samasid teemasid arutada ning tulevastel eksaminandidel kujuneb parem arusaam sellest, mida nendelt eksamil oodatakse.

EES-i eesti keele riigieksami töörühm on väike grupp entusiaste, tegevõpetajad, kes teevad seda tööd suurelt osalt missioonitundest oma vaba aja arvelt. Võib tekkida küsimus, miks me seda teeme. Vastus on lihtne: väärtustame väga kõrgelt oma emakeelt ning näeme eesti keele riigieksamit ühe võimalusena, kuidas ka noored inimesed seda kõrgemalt hindaksid. Gümnaasiumilõpetaja, sisuliselt täiskasvanud noor inimene, peaks oskama oma mõtteid emakeeles selgelt väljendada, argumenteerida, arutleda, analüüsida. Eksami õnnestumiseks peaks noorel inimesel olema eelkõige silmaring ja lugemus, sest muidu ei ole argumenteerides millelegi toetuda.

Tänapäeva moodsas arvutimaailmas on emakeeleõpetajal aina keerulisem kiskuda õpilasi välja neile nii huvitavana tunduvast, aga tegelikult üsna pealiskaudsest nutimaailmast ja suunata neid terviktekste lugema. Tänapäeva noor tahab saada kõike kohe ja kiiresti, järjest enam jääb vajaka süvenemisvõimest. Eesti keele riigieksam on veel üks väheseid kohti, kus noor peab ennast pikemalt ja korrektselt emakeeles väljendama, seetõttu ei tohiks eesti keele riigieksamist ka tulevikus kaduda ei kirjand, mis juba 1930. aastatel oli sageli gümnaasiumisse astujate võistlustööks, kooliti ka lõpueksamiks, ega õigekirjaoskuse hindamine kogu eksamitööst. Teadmine, et hinnatakse, suurendab õpilaste vastutustunnet ennast korrektselt väljendada. Kes teab, tänapäeva miljoni võimalusega maailmas, kus kõik teed on noortele avatud, võib see paljude jaoks olla viimane kord, kus on vaja ennast emakeeles selgelt ja argumenteeritult väljendada.

Mis tagab eesti keele riigieksami sooritajale hea tulemuse?

1) Kirjandi puhul

  • hea argumenteerimisoskus, huvitavad näited, millele analüüsides toetutakse. Kui õpilane kasutab vaid alustekstipõhiseid näiteid, ei saa ta kindlasti maksimumpunkte. Näited ei pea olema tingimata ilukirjandusest, teemast olenevalt sobivad kõik huvitavad näited, kui need on seotud eksamiülesandega. Õpilane peaks oskama ja suutma eksamitöös oma teadmisi mis iganes vallas rakendada (vt tabelit näidete kohta, mida kolm erinevate huvidega õpilast on oskuslikult sama teemat analüüsides kasutanud). Kasuks tuleb suur lugemus ja hea tänapäeva ühiskonnaprobleemide tundmine;
  • rikkalik sõnavara, ladus lauseehitus ja korrektne õigekiri (selle tagamiseks on ju eksaminandil võimalik kasutada ÕS-i).

2) Tekstianalüüsi puhul

  • konkreetsed ja täpsed vastused küsitule. Tekstiülesandes pole vaja midagi liigset kirjutada, vaid vastata ammendavalt ja konkreetselt sellele, mida on eksamitöös küsitud.


Eesti keele riigieksami sooritaja ei peaks eksamipäeva kartma ega tundma, et tegemist on raske katsumusega. Vastupidi, kui õpetajal on olnud materjalid, millega õpilasi ette valmistada, ja noor inimene ise on piisavalt motiveeritud, peaks eksam olema pigem meeldiv eneseteostuse võimalus.

2018. aasta eksami eristuskirjas on veidi muudetud tekstianalüüsi hindamisskaalat ning kirjandi puhul on hindamisjuhendisse kirjutatud asjakohaste näidete olemasolu. Muus osas on käesoleva aasta eksamitöö ikka samasugune.

Emakeeleõpetajate seltsi juhatus ja eesti keele riigieksami töörühm on igati valmis emakeeleõpetajaid toetama, nii palju kui võimalik. Meie koolitusi saab igasse maakonda üle Eesti tellida, sellekohane info on EES-i kodulehel.

 


Riigieksam 2016. VARIANT 3.

Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles arutled hariduse ja vabaduse seoste üle. Too näiteid nüüdisaja ühiskonnast ja/või ajaloost ja/või kirjandusest. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti)

 

Näiteid kolme õpilase tööst

 

Humanitaarhuvidega õpilane

Haridus suhtub vabadusse olukorrapõhiselt

Rousseaul õnnestus oma kriitilise esseega teaduste ja kunstide kõlbelisest mõjust inimloomusele kogu Pariisi filosoofiaringkond kihama panna.

Maria Mälksoo kirjutas 2015. aasta lõpus kultuuriajakirjas Vikerkaar suurepärase essee ajaloomälust, väites seal, et kollektiivne ajalookäsitlus ei sünni mitte ühisest ajaloomälust, vaid ühiskonnas domineerivate diskursuste hierarhiasse asetumisel.

On toodud ka kirjanduslik näide

Ka 21. sajandi ühiskonnas kahjuks tihti esinevat näidet saab illustreerida Jan Kausi romaani „Hetk” peategelasega, kes õppis ülikoolis filosoofiat, ent töötas lõviosa elust taksojuhina. Haridus oli talle andnud unelmate professiooniks vajalikud teadmised, ent mitte vabadust neid ametialaselt rakendada, sellist jõudu haridusel ei ole.

 

Reaalhuvidega õpilane

Haridus kui vabaduse ja progressi tagaja

Uudne hariduse kontseptsioon õõnes­tas kiriku autoriteeti nii tugevalt, et uue põlvkonna teadlased võisid hakata uurima maailma ratsionaalsete meetoditega, kartmata kirikupoolset tagakiusamist, mis oli varem vaikima sundinud näiteks Galileo Galilei.

Kui inimene poleks omaks võtnud kriitilist ja analüüsivat mõistust ja arutlusmeetodit, mille aluseks on haridus, poleks tänapäeval jõutud kosmosesse, avastamata oleks penitsilliin ning sekveneerimata oleks jäänud inimese genoom; inimkonna areng oleks olnud väga aeglane.

On toodud ka kirjanduslik näide

Näiteks poleks Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel” peategelane Balthasar Russow kunagi saanud Saksamaale teoloogiat õppima minna, kui tal poleks olnud põhjalikku klassikalist haridust ja võõrkeeleoskust.

 

Majandushuvidega õpilane

Haridus kui võimalus

Tänu haritud rahvale on Eestil mitmeid ettevõtteid, nagu TransferWise, Teleport, Goliath Wind, mis on jätkusuutliku majanduse jaoks tähtsad. Seega võib väita, et eestlaste võimekus on põhjus, miks meil on vabadus ja rohkelt valikuvõimalusi.

Lisaks on Alexander Betts, TED kõneleja, rääkinud, kuidas ametipositsioonile vastavate kriteeriumitega pagulasi ei võeta tööle, sest nendel puuduvad selleks õigused ja tõendavad dokumendid. Samas arenenud riikides ei pruugi haridus kogu tulevikku defineerida. Richard Branson, Virgini asutaja, ei ole omandanud kõrgharidust oma valdkonnas ning saavutas edu järjekindluse tõttu, ega kaotanud tegutsemisvabadust.

On toodud ka kirjanduslik näide

Karl Ristikivi on öelnud, et haridus ei määra midagi – alles elus tõestab inimene, mida ta tõepoolest väärt on.