Elu elektromagnetväljas – ohtlik või ohutu?

16. märts 2018 Jaan Mikk Tartu ülikooli emeriitprofessor - Kommenteeri artiklit

Jaan Mikk.

Kaugeltki kõik vanemad ei anna endale aru, kui kahjulik võib olla lastele elektromagnetvälja mõju. Aga kõigil koolilastel on õpetajad, kes saavad teenida oma õpilaste tänu kogu eluks.

Kõnnin kodutänaval. Vastu tuleb umbes üheteistkümneaastane tüdruk ja räägib valjult omaette. Mis tal viga on? Lähemale jõudes näen, et tal on tuttmüts, selle peal kõrvaklapid ja ta räägib mobiiltelefoniga, mida hoiab käes. Tema vanemad hoiavad oma tütre aju elektromagnetvälja (EMV) võimaliku kahjuliku mõju eest!

Võib kahjustada tervist

Vahel on kodus tarvis kindlaks teha, kas elektrijuhe on pinge all või mitte. Ostsin poest vastava näitaja (maksis 10 eurot) ja seadsin kõige tundlikumale režiimile. Tõesti, laualambi juhtmest kümne sentimeetri kaugusel hakkas näitaja piiksuma ja vilkuma.

Pinge all oleva juhtme ümber on elektromagnetväli (EMV). Sattusin oma näitajaga arvutiekraani lähedusse. Juba 80 cm kauguselt hakkas see häiret andma. See tähendab, et arvutiekraani ees istun ma pidevalt elektromagnetväljas.

Paljud istuvad. Ja on sealjuures terved ning elurõõmsad. Päike on saatnud meile elektromagnetkiirgust eluslooduse kogu arengu jooksul ja me oleme sellega harjunud. Aga viimastel aastakümnetel on siiski juurde tulnud väga palju uusi EMV allikaid uute sageduste ja võimsustega. Kui hästi suudame nende mõjuga kohaneda?

Euroopa keskkonnameditsiini akadeemia tõdes 2015. aastal, et uusi kroonilisi haigusi on üha rohkem ning on leitud seos EMV mõju all oleku ning terviseprobleemide vahel. Juhtmeta tehnoloogiaid on rakendatud, ilma et oleks uuritud nende võimalikku mõju tervisele. On selge, et pikaaegne viibimine EMV-s on riskifaktor mõne vähiliigi, Alzheimeri tõve ja meeste viljatuse tekkimiseks.

Elektroülitundlikkust leitakse üha rohkem. Selle tunnused on peavalu, kontsentratsiooniraskused, unehäired, depressioon, väsimus ja energiapuudus. Rootsis diagnoositi juba 2009. aastal 300 000 elektroülitundlikku inimest.

Šveitsi teadlased uurisid 2012. ja 2013. aastal noorukite mobiiltelefoni kasutust ja mälu. Aasta jooksul noorukite mälutesti tulemused paranesid, kuid vähem nendel, kes kasutasid mobiiltelefoni rohkem. Teadlased järeldavad, et raadiosagedusega EMV võib kahjustada noorukite mälu.

Põhjalikumalt on uuritud mobiiltelefoni kasutamise ja peaajuvähi seost. Kahekümne nelja teadusuuringu üldistusena selgus, et mobiiltelefoni kasutamine üle kümne aasta suurendas oluliselt riski haigestuda peaajukasvajasse. Nendest, kes on kasutanud mobiiltelefoni kokku üle 1600 tunni, saab haiguse umbes iga neljakümnes.

Analoogilistele tulemustele jõuti ka teises teadusuuringute kokkuvõttes. Mobiiltelefoni kasutamine tõstis närvitoendkasvaja, glioomi riski. Raadiosagedusega EMV tekitab organismis hapnikku sisaldavaid reaktiivseid aineid. Nende ainete näiteks on peroksiidid ja superoksiidid, mis võivad rikkuda keemilisi sidemeid rakkudes.

Eesti keeles on ülevaate EMV mõjust inimorganismile internetis avaldanud Egle Koppel (2013). Ta alustab oma emotsionaalset teksti järgnevalt: „Elektromagnetväljade toime on tõsine kaasaegne probleem, mis on seotud elektrostressi, immuunsuse nõrgenemise, vähi, Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, sclerosis multiplexi, laste leukeemia, kroonilise väsimuse, nurisünnituse, mäluprobleemide, depressiooni, ärevuse ja paljude muude tervise probleemidega. Elektromagnetväljade toime muudab aju funktsioone ja närvisüsteemi ning kahjustab DNA-d.”

Informatsiooni EMV mõjust jagab oma kodulehel ka MTÜ Kogukonna Hüvanguks (2018).

Mõju ei tuvastatud

Maailma Terviseorganisatsioon koostas 1996. aastal ulatusliku teadusuuringute ülevaate selgitamaks, kas EMV kahjustab tervist. Nad leidsid, et madalsageduslik EMV tekitab küll nõrka elektrivoolu inimese kehas, kuid pole kahjulik tervisele.

Euroopa Komisjoni teaduslik komitee ei leidnud 2015. aastal veenvat teaduslikku kinnitust arvamusele, et EMV on kahjulik tervisele. Komitee ei leidnud tõendeid väitmaks, et raadiosageduslik EMV põhjustab peaajuvähki või tunnetuslike võimete langust. Korduvalt konstateeriti, et uuringuid on veel vähe või on need andnud vastuolulisi tulemusi.

Augner jt (2012) tegid kokkuvõtte 17 uuringust ja järeldasid, et lühiajaline raadiosagedusega elektriväli ei põhjusta peavalu. Nad rõhutavad, et pikaajalise EMV mõju tuleb eraldi uurida.

Korduvalt on uuritud koduste juhtmeta telefonide saatjate mõju inimeste heaolule. Kui uuritavad ja uuringu korraldajad teadsid, mida uuritakse, siis ilmnes, et need saatjad vähendavad inimeste heaolu. Kui uuritavad ega uuringu tegijad seda ei teadnud, siis ei ilmnenud ka saatjate heaolu vähendavat efekti. Uurijad arvavad, et EMV kahjulik mõju võib olla tingitud negatiivsest enesesisendusest.

Vähendame EMV-d!

Ülaltoodud uurimistulemused on vastuolulised ja ühest seisukohta on nendest keeruline tuletada. Siiski püüdis seda teha USA teadlane Henry Lai. Ta leidis 326 uuringut, millest pooltes ilmnes EMV bioloogiline mõju ja pooltes mitte. Kui ta aga jagas uuringud kahte gruppi nende rahastusallika järgi, siis selgus, et tööstuse rahastatud uuringutes leiti EMV mõju ainult 30% juhtudest ja sõltumatutes uuringutes koguni 70% juhtudest .

Pole võimalik päris kindlalt öelda, kas EMV on tont või tegelik oht meie tervisele. Aga väga paljud uurijad ja terviseorganisatsioonid usuvad, et EMV võib põhjustada vaevusi ja haigusi.

Eelnevaga on kooskõlas õpetajate tähelepanekud, et arvutid võivad õppetööd segada (vt ÕpL 02.02.2016). Karin Täht uuris PISA 2015 andmeid ja leidis, et kui õpilased kasutasid internetti koolis üle poole tunni päevas, hakkasid nende õpitulemused langema. Vestlesin sel teemal TÜ vanemteaduri Olev Mustaga, kes tõdes: „Uuringuid, mis näitavad moblade negatiivset mõju kognitiivsele arengule, on palju. Rääkimata stressi ja sõltuvuse tekitamisest.”

 


Teadlane ja lektor Tarmo Koppel soovitab

  • Hoidke sülearvutit mitte süles, vaid laual endast eemal ja kasutage eraldi klaviatuuri!
  • Hoidke mobiiltelefoni kehast eemal ja, veel parem, kasutage tavatelefoni! Mobiiltelefoni elektriväli on eriti ohtlik lastele ja noortele, kelle pealuu on veel õhuke ja laseb suurema osa EMV-st läbi.
  • Ilma juhtmeta ühendused, näiteks WiFi ja juhtmeta telefon, asendage juhtmega ühendustega, mis kiirgavad vähem!
  • Kui te tehnikat ei kasuta, siis tõmmake toitejuhe vooluvõrgust välja, eriti ööseks!
  • Lapseootel naistel on soovitav hoida eemale tolmuimejast, elektripliidist ja mikrolaineahjust!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!