Haridusuudiseid välismaalt
Prantslastel jääb vaba lapsepõlv lühemaks
Prantsusmaal algab praegu laste koolikohustus kuueaastaselt, aga tulevikus peab kooliteed alustama juba kolmeselt, vahendab BBC. Riigi presidendi sõnul mõjutab 2019. õppeaastast kehtima hakkav muudatus väikest osa elanikkonnast, sest enamik kolmeaastastest käib praegugi lasteaias. Seaduse eesmärk on vähendada ebavõrdsust hariduse omandamisel. Näiteks Pariisis on 93% lastest lasteaia nimekirjas, vaesemates piirkondades ja meretagustes departemangudes aga vähem. Euroopas lähevad praegu kolmeselt kooli vaid ungarlased.
Õppemaksu raha saab kokku ka interneti teel
Tuleb ette õnnelike, kes saavad õppemaksu raha kokku sotsiaalmeedias kerjamise meetodil. Nii tegi inglanna Jo, et koguda raha metallikunsti ja juveelikunsti magistriõppeks. Naine soovis koguda pool summast sotsiaalmeedia kampaania abil. Tema vanemad on pensionärid, kes majanduslikult aidata ei saanud, samuti ei soovinud Jo võtta suurt laenu. 2015. aasta augustis lootis kunstnik saada raha kokku kaheksa nädalaga ja tema plaan õnnestuski. Jo lõpetas õpingud eelmisel aastal. Annetajaid oli eri riikidest. Nad said tänutäheks tema loodud kunsti, vahendab BBC.
USA koolid palkavad üha rohkem relvastatud tööjõudu
Hoolimata ägedast arutelust teemal, kas USA õpetajad ja teised haridusasutuste töötajad peaksid tööl relvi kandma, näitavad uuringud, et koolides kasutatakse üha rohkem relvastatud turvatöötajate abi. USA riigikoolidest otsustas 2015/2016. õppeaastal teenust kord nädalas tellida 43%, kümme aastat varem oli sama näitaja 31%. Viimase kümne aasta jooksul on eriti algkooliastet turvalisemaks muudetud, vahendab The Guardian. Eksperdid jaotuvad kaheks: ühed pooldavad relvade kasutamist, teised on vastu.
Koolid suhtuvad vähiteemalisse kursusesse leigelt
Viiendik Šotimaa koolidest ei võta vastu tasuta pakutud kursust, mis õpetab vähi varaseid sümptomeid märkama, seega jäävad terviseharidusest ilma tuhanded keskkooliõpilased, vahendab tes.com. Igal aastal diagnoositakse 200 Šoti noorel vähk. Mitme kasvajatüübi puhul jääb protsentuaalselt ellu vähem teismelisi kui lapsi, mille põhjuseks tuuakse teiste hulgas välja haiguse hiline avastamine. 67% kursuse läbinutest ütles, et nad julgevad nüüd perearsti juurde minna ja varasemast rohkem oma tervisest rääkida.
Spikrina kasutati tualetiseina
Šveitsis Winterthuris leiti pärast kinnisvaramajanduse eksamit WC seinalt osa vastuseid, mis tähendab, et ilmselgelt spikerdati. Seinale kirjutajal paluti oma tegu üles tunnistada. Kuna ta seda ei teinud, tuleb osalejatel osa eksamist juunis uuesti sooritada. Uurimisse sekkus ka politsei, aga ikkagi ei ole teada, kuidas ja millal vastused seinale said. Õpilased on pettunud ning rühma peale palgati advokaat, kes võitleb selle nimel, et veebruari eksamitulemusi arvestataks, vahendab ajaleht 20 Minuten.
Globaalne õpetaja juhtis tähelepanu õpitingimustele kodus
Londoni kunsti- ja tekstiiliõpetaja Andria Zafirakou võitis globaalse õpetaja auhinna. Ta on esimene auhinna võitnud britt. Dubais toimunud tseremoonial ütles ta, et hoolimata elutingimustest ja probleemidest on igal lapsel õigus ja võimalus edukalt ellu viia oma unistused. Mõni ta õpilastest pidi õppima vannitoas, sest kodus ei olnud mujal ruumi. Nii organiseeris ta lisatunnid, et õpilased saaks rahulikult koduseid ülesandeid teha, vahendab BBC.
Õpetajad ei taha relvastuda
Florida koolitulistamises ellujäänud koolirahvas on õpetajate relvastamise vastu. President Trumpi sõnul aitaksid relvastatud õpetajad kiiresti võimaliku rünnaku maha suruda. Hariduskonverentsil ütlesid tulistamise üleelanud, et relvad ei aita. Vastupidi, relvakohustus suurendaks juhuslike õnnetuste ohtu. Lisaks muutuks õpikeskkond, osa õpilastest tunneks end ebamugavalt, teades, et õpetaja kannab relva. Kuu möödumist koolitulistamisest meenutati õpilaste marsiga klassist õue üle kogu USA, vahendab BBC.
Inglise koole tabas pommiähvarduste laine
The Guardiani andmeil sai üle 400 Inglismaa kooli lühikese ajavahemiku jooksul pommiähvarduse, mis õnneks osutus valehäireks. Arvatavasti USA-st saadetud e-kirjades nõuti koolidelt raha, väites, et seadmed on koolis ja valmis plahvatama juhul, kui raha üle ei anta. Politsei sõnul ohtu ei olnud. Politseinikud käisid koolides ja veenasid töötajaid, et lapsi ei ole vaja evakueerida. Uurimine käib. Kinnitatakse, et iga relvaähvardust võetakse tõsiselt ning süüdlane peab oma tegude eest vastutama.
Sotsiaalmeediat võetakse puhta kullana
Inglismaal Ida-Londonis näidati neljale õpilasele libauudist. Pildil oli kujutatud lennukeid ja üleujutust. Kolm last nägid paberil pilti tekstiga. Nemad kahtlesid ja arvasid pigem, et uudis on vale, tuues välja võimalikke vigu pildil. Ühele lastest anti leht Twitteri libasäutsuga pildi kohta. Tema arvas, et kõik on ehtne, ja ütles, et tõenäoliselt jagab ta pilti ja räägib uudisest sõpradele. Riigi kirjaoskuse trusti andmetel usub iga viies laps kõike, mida sotsiaalmeedias loeb, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA