Intersubjektiivsuse vaimus
Hillar Punamäe.
Räägin siinkohal intersubjektiivsuse kasutamise võimalusest kutsehariduse juhtimise ja halduse valdkonna õppekavades.
Ärisse kui sotsiaalsesse fenomeni tuleb suhtuda kui kunsti. Mõni õpib ärijuhtimist või sahkerdamiskõrraldust (nagu Võrumaal öeldakse) aastaid, aga reaalne kasumijaht tal eriti ei õnnestu. Teine tuleb ja paneb edukalt nii-öelda puusalt, ilma kooliuksi kulutamata. Kuidas siis jõuda pärast teadmiste omandamist tootearenduse, turunduse, kommunikatsiooni, teenuste disaini jms valdkonnas paremate tulemusteni reaalses maailmas, väljaspool kooli?
Arvan, et üks võimalus on intersubjektiivse lähenemise (mitme subjektiivse arvamuse või hinnangu ühisosa) kujundamine teatud ettevõtlusvaldkonda puudutavates küsimustes. Intersubjektiivsuse näol on tegemist arutlustega, mille tulemusel õppijad kujundavad omaenda teadmisstruktuurid teistega teatud määral sarnaseks ja neil kujuneb arusaam, milles nende teadmised erinevad. Lahti seletades umbes nii: turg on nii koosseisult, geograafiliselt kui ka keskkonna mõistes selliste X-tunnustega, püstitame küsimused, kuidas olla turul jätkusuutlik/edukas ning kas ja kuidas siseneda välisturgudele.
Lähtepunktina omandatakse arusaam selliste mõistete nagu käive, kulu, kasum sisus. Kõik järgnev jääb juba õppijate loominguks ja selle rakendamiseks praktikas. Kui kasumit ei saada või see jääb napiks, vaadatakse konkreetse äriprotsessi osade sisu üle ja tehakse korrektiive.
Oskuste festivali „Noor meister 2017” käigus toimunud ärinduse spetsialisti kutsemeistrivõistlused näitasid, et selline lähenemine toob edu − võitsid Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilased, keda on õpetatud just intersubjektiivsuse vaimus.
… Varakristlased olid oma olemuselt kõik intersubjektiivsed. Sõnum pattudest vabas ühistaevas võis levida lünklikult. Kristlus oli tulnud segatud keeltekeskkonda…(kontekstis…järjejutt).