Koostöö ja innovatsioon aineõpetuses – projektimeetodi rakendamise võimalusi ühiskonnaõpetuses

23. märts 2018 Mare Oja TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloodidaktika lektor - Kommenteeri artiklit

Populaarne tööviis oli vestlusring. Fotod: erakogu

 

Kohtla-Järve Maleva põhikool esitleb oma projekti.

Tallinna ülikooli ESF-i projekti („Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine” tegevuste „Õpetajate koolitus” ja „Haridusasutuse juhtide koolitus” projekti „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna ülikoolis”) toetatud didaktikaarenduse alategevuse raames on käivitatud koostööprojektide süsteem, millega toetatakse muutuva õpikäsituse ja uuenduslike metoodikate väljatöötamist ja rakendamist koolipraktikas. Ülikooli ja kooli ühistes õpikogukondades disainitakse ja rakendatakse kooliuuendust toetavaid uudseid lahedusi ning hinnatakse ühiselt ka nende tõhusust ja mõju. Projektide raames otsitakse lahendusi õpikäsituse ja klassiruumi praktika muutmiseks senisest enam õppimist toetavaks, õppija jaoks tähenduslikumaks ning probleemikesksemaks. Kokku on TLÜ-s antud välja kuus koostööprojekti granti.

Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava vilistlased otsustasid esitada konkursile projektitaotluse ühiskonnaõpetuse valdkonnas, et katsetada projektimeetodi võimalusi praktilise kodanikuteadvuse kujundamisel. Koostööpartneriteks olid Tallinna ülikoolist ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse didaktika õppejõud Mare Oja ning viis kooli: Viimsi keskkool (õpetaja Reili Reintal), Tallinna humanitaargümnaasium (õpetajad Hanna-Liis Kaarlõp-Nani ja Aive Peil), Keila kool (õpetaja Teele Jurtom-Lukašin), Tallinna 32. kool (õpetaja Maarja Tinn) ja Kohtla-Järve Maleva põhikool (õpetaja Julia Smirnova). Projekti pealkiri oli ambitsioonikas: „Ühiskonnaõpetus ühiskonna sidususe toetajana”.

Projekt „Ühiskonnaõpetus ühiskonna sidususe toetajana”

Plaan oli viia õppetöö osana läbi kodanikuühiskonna projekt kavandamisest teostamiseni, kus tegevuse planeerimise ja ellurakendamise initsiatiiv oleks õpilastel.

Õpetaja oli projekti kestel nii vaatleja kui ka osaleja, kes analüüsis protsessi tervikuna tegevusuuringu meetodit rakendades vaatluse ja vaatlustulemuste mõtestamise kaudu, seda alates projekti teemapüstitusest kuni ideede elluviimiseni. Projekti käiku, sh ettetulnud takistusi, probleeme ja nende lahendamist kirjeldasid õpetajad uurimispäevikus.

Projekti taotlus. Projektiga püüti toetada ühiskonnaõpetuse aine taotlust ettevõtliku ja vastutustundliku kodaniku kujundamisel. Kesksed võtmesõnad tegevustes olid kodanikuühiskond ja kodanikuväärtused, nagu solidaarsus, osalemine, vastutus. Projekti ei jäänud ainult formaalhariduse raamidesse, koostööd tehti ühiskonna teistes sektorites tegutsejatega, et laiendada õpilase vaatevälja ühiskonnast, näidata ühiskonna eri osade seotust, üksikisiku tegevuse mõju ühiskonnale. Taotluseks oli võimaldada õpilastele kodanikuna toimimise kogemus, mis toetab omakorda kodanikuühiskonna võimaluste mõistmist ja teadvustamist ning seostab koolis õpitava tegeliku eluga. Õpilane kogeb, et ka temal on võimalik midagi muuta.

Arusaam kodanikuühiskonnast võib jääda õpilaste jaoks abstraktseks ja loosunglikuks, kui seda ise ei kogeta. Projektiga seati eesmärgiks töötada välja metoodika, mida saaksid kasutada kõik õpetajad, et anda õpilastele võimalus pakkuda probleemidele lahendusi ja tegutseda kodanikuna ning rakendada seda ühiskonnaõpetuse aine raames, süvendatult valikkursusena ehk ka loov- või uurimistööna.

Käsitletud ühiskondlikud probleemid. Käsitleti järgmisi probleeme: erinevad kultuurid (Viimsi keskkooli 8. klass); eesti-vene kool/kogukond: tundlikud teemad ajaloos, ajaloomälu, ajalooteadvus, mitmeperspektiiviline ajalugu (Tallinna humanitaargümnaasiumi 10. klass); sotsiaalne tõrjutus (Keila kooli 9. klass); erivajadusega inimesed (Tallinna humanitaargümnaasiumi 11. klass); ühiskonna vanuseline lõhe, üksikute inimeste probleem (Tallinna 32. kooli 12. klass); noored ja andekad lahkuvad Eestist. Kuidas protsessi ümber pöörata? (Kohtla-Järve Maleva põhikooli 6. klass).

Projekti etapid. Koolid viisid projekti ellu mitmel moel, kuid ühtse mudeli alusel. Esimeses etapis toimus arutelu klassis, et selgitada välja, mis probleemid takistavad õpilaste arvates ühiskonna sidusust. Teises etapis keskenduti ühele probleemile ja analüüsiti seda probleemiakna abil. Toodi esile probleemi olemus, st tunnused, mille kaudu me seda märkame ning mis seda põhjustab. Seejärel arutleti rühmades, mis võiksid olla probleemi tagajärjed inimestele ja ühiskonnale ning mil moel on võimalik seda leevendada või ületada. Probleemiakna analüüse tutvustati teistele rühmadele ning arutleti nende üle ühiselt. Eelnevalt oli õpetaja tutvustanud õpilastele teemakohaseid allikaid, millega tutvuti ümberpööratud klassiruumi põhimõttel, st analüüsile eelnevalt kodus iseseisva lugemise kaudu. Järgmiseks tuli õpilastel mõelda välja positiivne programm või kampaania, millest oleks abi kirjeldatud probleemiga tegelemisel. Väljapakutud tegevuskava pidi olema aktuaalne, toetama ühiskonna sidusust, leevendama kirjeldatud probleemi ning olema samal ajal teostatav olemasolevate ressurssidega (aeg, õpilaste oskused, materiaalsed võimalused jms). Eeldati ka uudsust. Lahendus võis olla välja mõeldud mõne näite toel, kuid pidi siiski olema uuenduslik ja loominguline. Seejärel viidi klassis läbi arutelu, kus kõik rühmad said oma ideid tutvustada. Kaasõpilased hindasid esitlusi koostamisel aluseks olnud nõuete alusel kolmesel skaalal ‒ nõrk, keskmine, tugev ‒ ja andsid tagasisidet. Tugevamad programmid valiti esitlemiseks ideelaadal, kus oli hindajaks žürii, mis moodustati kohaliku kooli ja kogukonna esindajatest, lapsevanematest. Võimalusel kaasati ka kohalikke ettevõtjaid, mittetulundusühingute esindajaid, üle riigi tuntud teema asjatundjaid. Žürii valis välja projektid, mille ellurakendamisele anti roheline tuli. Mõni hea idee, kuid veel läbimõtlemist vajav lahendus sai vormistamiseks ajapikendust. Ebarealistlikud ideed jäeti kõrvale ja neid esitanud õpilased liideti tugevamate projektide juurde. Seejärel hakati ideid teostama.

Projekt võeti õpilaste jaoks kokku ühisseminariga Tallinna ülikoolis, kus tutvustati vastastikku oma projektikogemusi, toimusid vestlusringid ühiskonnaelu mõjutanud inimestega ning tehti kokkuvõtted toimunust tervikuna. Kolleegidele õpetajatele jagasid projektis osalenud oma kogemusi koolitusseminari vormis.

Projekti tegevusi kirjeldati etapiti metoodilises juhendis, millele lisati hindamismaatriksid ja projekti käigus kasutatud metoodilised lehed, et pakkuda kolleegidele võimalust samuti projektimeetodit õppetöös katsetada. Projekti kirjeldus koos lisadega tehakse õpetajatele kättesaadavaks eKoolikoti kaudu. Võimalik on kasutada samu teemasid ja näiteid või minna täiesti oma rada ja töötada teemaga, mis on konkreetses koolis õpilaste jaoks tähenduslik.

Projekti rakendamise võimalusi

Projekt võib olla nii mahukas ülesanne ainetunnis, klassijuhatajatunni osa, loovtöö või uurimistöö, vabatahtlik töö või koostöö koolivälise partneriga, nt muuseum, kohalik omavalitsus, teine kool vms. Meie projekt kestis terve aasta, kuid valida võib ka lühema vormi. Siiski on tähtis, et teema või probleemi valiksid õpilased ise ja tunnetaksid tegutsedes, et ühiskonna igal liikmel on võimalik midagi mõjutada. Kõik suured muutused saavad alguse väikestest sammudest.

Õpetaja uurijana

Õpetaja pidas projekti algusest lõpuni uurimispäevikut, kus oli kirjeldatud kogu tegevust, aga ka kontsentreeritud vaatluse tulemusi, kui õpilastel tekkis väsimus või motivatsioonilangus, kogu sekkumist ja analüüsi. Õpilased täitsid projekti lõpus oma tegevuste kohta SWOT-analüüsi: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, ning reflekteerisid projekti teostamise jooksul kogetut ja õpitut.

Ohukohad

Aasta aega kestva projekti jooksul võib motivatsioon langeda nii õpilastel kui õpetajal. Õpilaste innukust viib alla üle jõu käiv, liiga keeruline ülesanne, kui kavandatu ei õnnestu, sest võimalikud partnerid ei tule ideega kaasa või ei leita oma plaanide teostamiseks piisavalt toetust. Õpetajat kurvastab, kui õpilased on passiivsed ega tule ideedega kaasa, aga ka koormatus muude ülesannetega ja ajanappus. Õpilaste huvi aitas projektitöös tõsta inspireeriv külalisesineja, õpetaja juhitud diskussioon või motivatsiooni tõstev ülesanne. Õpetajat toetas arutelu kolleegidega teistest projektis osalevatest koolides, aga ka õpilaste pisikesed edusammud.

Projekti tulemused

Eri teemadega tegelenud koolimeeskondade töö tulemusel viisid gümnaasiumiõpilased I ja II kooliastme õpilastele läbi tunde, kus arutati koolikiusamist. Kiusamist ennetavate tundidega jätkati õpilaste endi huvi tõttu ka pärast projekti lõppemist. Kavandati sotsiaalreklaami video ning heategev laat erivajadustega inimeste toetuseks.

Koos ühe teise projektis osaleva kooli õpilastega korraldati mitmeperspektiivse ajaloo teemaline ühisõppe päev okupatsioonide muuseumis. Toimus konverents, kus arutati piirkonna arenguvõimalusi ning mida õpilased saaksid teha oma kodukoha elu paremaks muutmiseks. Valmisid animafilm, plakat ja koomiks, mis kajastavad Eestimaa elu positiivseid külgi. Uuriti teistsuguse kultuuritaustaga kaasõpilastelt nende traditsioonide ja kommete kohta. Pandi alus kirjasõprade võrgustikule vanadekodus elavate üksikute eakatega ning töötati välja sotsiaalmeedia platvormi, kus keskseks ideeks oli suunata noori oma vanavanematega suhtlema.

Lisaks ühiskonnaliikme kogemusele, võimalusele näha oma panust, tunnetatakse projektitöö kaudu positiivset vastastikust sõltuvust, ülesannete ja vastutuse jagamist, kokkulepetest kinnipidamist, vastastikust toetamist ja koostöö mõju, kuna tööd tehakse ühiselt.

Kõige enam tõstsid õpilased ja õpetajad esile õpikogemust. Üks õpilane kirjutas tagasisides: „Ma tean, miks ma seda vajan ja kus ning kuidas ma saan neid teadmisi rakendada.” Projektis osalemine andis võimaluse esineda, õpetas jagama tööülesandeid ja kohustusi, aega planeerima, sundis ennast analüüsima, kuid, mis kõige peamine, andis usu, et ka õpilane saab ühiskonnas midagi mõjutada ja muuta.

Projektimeetod võiks leida koha kõikide koolide ühiskonnaõpetuses. Kirjeldatud kogemus peaks julgustama ühiskonnaõpetuse õpetajaid ja saab olla näidiseks või miks mitte ka esimese projekti kavandamise aluseks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!