Meie õpetaja pedagoogiline käekiri

2. märts 2018 Maria Kurisoo, SA Noored Kooli koolitusjuht; Raivo Juurak, Õpetajate Leht - 2 kommentaari

Ka mul on huvitav teada, missugune on huvitav kool. Joonistus: Joonmeedia

 

Noored kooli” õpetaja käekiri on õpilasekeskne. Ta innustab õpilast endale ise eesmärke seadma, iseseisvalt õppima ja klassikaaslastega koostööd tegema ning pakub talle valikuvõimalusi.

Rahvusvahelise uuringu TALIS järgi teavad Eesti õpetajad väga hästi, et õpilane peaks saama oma õppimist ise planeerida, et tal peaks olema õppides valikuvõimalusi, ta peaks oskama töötada rühmas ja oma töö tulemusi ise hinnata jne. Paraku nad enamasti seda teadmist ei rakenda, sest traditsioon on palju suurema mõjuga, kui me arvame.

Ent missugune on „Noored kooli” õpetajate käekiri konkreetsemalt? Hiljuti korraldatud pisteline küsitlus näitas, et „Noored kooli” õpetajad toetavad üleminekut nüüdisaegsele õpikäsitusele: nad lähtuvad lapsest, mitte õppeainest, tunnevad huvi õpilase huvide ja eripära vastu, innustavad õpilast endale ise eesmärke seadma, pakuvad talle valikuvõimalusi, innustavad teda klassikaaslastega koostööd tegema.

Siin on ka üks põhjus, miks „Noored kooli” programmi meeskond teeb koostööd liikumisega Huvitav Kool.

Õpeta last, mitte ainet

Seda põhimõtet teab Eestis ilmselt iga õpetaja, kuid enamik kardab, et õpilasest lähtudes „ei jõua õpikut läbi võtta”. „Noored kooli” õpetajad seda ei karda. Juba esimesel õppekogunemisel mais õpivad nad keskendumist õpilasele, mitte õpikule. NK õpetajad kommenteerivad seda küsimust alljärgnevalt.

NK 10. lennu õpetaja Krista Arro (Jüri gümnaasium, inglise keel) arvestab õpet planeerides õpilaste seniseid teadmisi ja huvisid. Nõrgemate teadmistega lapsed saavad rühmatööks kergemaid ülesandeid, tugevamad raskemaid. Ta teeb tihti kiireid kordamisminuteid, et näha, kes pole veel aru saanud.

NK 10. lennu õpetaja Leelo Talistu (Keila kool, matemaatika) läbib uusi teemasid koos õpilastega pisikeste sammude kaupa, et oleks kergem hoida kõigi edasijõudmisel silm peal ja kohe sekkuda, kui kellelgi miski arusaamatuks jääb.

Arvesta õppija huvisid

Palju arusaamatusi tekib klassis siis, kui õpetaja ei tunne oma õpilaste võimeid ja huvisid, seepärast peab õpetajal olema oma kindel plaan, kuidas iga õpilase eripära teada saada, ja seda õppe eesmärke seades arvesse võtta. Paar näidet, mida sel teemal vastati.

NK 10. lennu õpetaja Minna Sillamaa (Mustjõe gümnaasium, 3. klass, keelekümblus) võtab aega ja selgitab välja, mis teemad tema õpilasi sütitavad. Pärast seda pikib ta neid teemasid tundidesse, et iga laps saaks rääkida ka sellest, mis teda väga huvitab. Õpilased ise ütlevad: „Teeme täna jälle sellise koolipäeva, kus me ei saa arugi, et õpime.”

NK 10. lennu õpetaja Niina Primolennaja-Maikova (Kuusalu keskkool, vene keel) küsib uue klassiga alustades, mis seostub õpilastel vene keele ja kultuuriga, kui tihti on nad vene keeles suhelnud, kui palju kasutanud vene keelt reisides, filmi vaadates, teatris või muuseumis käies jne. Blob Tree testis märgivad tema õpilased õppeaasta algul oma vene keele oskuse hetketaseme ja selle, kuhu nad tahavad aasta lõpuks jõuda. Aasta lõpus vaadatakse üle, kuhu keegi jõudis.

NK 10. lennu õpetaja Helena Akkel (Värska gümnaasium, ajalugu ja ühiskonnaõpetus) planeerib õpitavaid teemasid koos õpilastega, kasutades Tricideri rakendust. Õpilased ütlevad, mis teemad neid kõige rohkem huvitavad, ja ta arvestab sellega. Tema õpilased saavad valida ka vastamisviisi, mis neid huvitab: suuliselt, kirjalikult ja õpiku abiga, valikvastustega testiga ilma õpiku abita jne. Ta korraldab õpilastele ka seminare, kus kõik saavad oma mõttega välja tulla.

Õpilane seab ise eesmärgid

Noored kooli” programm peab väga oluliseks, et õpilased sõnastaksid oma eesmärgid ise ja osaleksid ka hindamiskriteeriumide väljatöötamisel.

NK 11. lennu õpetaja Hendrik Pillmann (Jõhvi põhikool, geograafia ja ühiskonnaõpetus) palus õpilastel õppeaasta algul kirja panna, mis teadmisi nad soovivad omandada ning millist hinnet selle eest saada. Ta võttis õpilaste soove arvesse ja nii tekkisid klassi oma eesmärkidega rühmad (4–5 liiget rühmas), mis töötavad tundides üheskoos. Rühmad külastavad koos ka kooli- ja linnaraamatukogu, suhtlevad asjatundjatega jne.

NK 10. lennu õpetaja Niina Primolennaja-Maikova (Kuusalu keskkool, vene keel) selgitab iga suurema teema alguses õpilastega välja kolm-neli asja, mida need selle teema kohta juba teavad, ning kolm-neli asja, mida nad tahavad selgeks õppida ning kus õpitut kasutada.

Õpilane õpib iseseisvalt

Tänapäeval õpib inimene kogu elu, seepärast on juba koolis vaja iseseisvalt õppimist harjutada. Et iseseisvalt tegutsedes järg käest ei kaoks, töötatakse koostöös õpilastega välja hindamismudelid, mida õpilased töö käigus kasutavad. NK õpetajad rakendavad ka rühmaõpet, mille puhul küsivad õpilased nõu üksteiselt, mitte õpetajalt.

NK 8. lennu vilistlane Marie Vellevoog (Tallinna kunstigümnaasium, ajalugu ja ühiskonnaõpetus) jagab õpilased rühmadeks ja annab igale rühmale mingi alateema iseseisvalt selgeks õppida. Seejärel õpetab iga rühm oma iseseisvalt selgeks õpitud teemat teistele rühmadele.

NK 9. lennu vilistlane Jüri Käosaar (Kiviõli 1. keskkool, ajalugu ja ühiskonnaõpetus) palub õpilastel endil tunde ette valmistada. Viimane kord tegid tema õpilased uudisesaate Prantsuse revolutsioonist.

Õpilasel on valikuvõimalusi

Noored kooli” õpetajale on väga oluline, et õpilasel oleks koolis ja tunnis valikuvõimalusi. Kujundava hindamise, lõimitud aine- ja keeleõppe või „Hea algusega” kokku puutunud õpetajad teavad, et kõik need meetodid pakuvad õpilastele palju valikuvõimalusi. Kuid „Noored kooli” õpetajad on õppinud üht-teist ka USA populaarse UDL-i (Universal Design for Learning) põhimõtetest, kus rõhutatakse samuti mitme valikuvariandi pakkumist.

NK 10. lennu õpetaja Kadri Väljaste (Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, inglise keel) kujundas klassiruumi ümber nii, et õpilased saaksid klassis vabalt ringi liikuda, õppida individuaalselt või grupis, et oleks kindel koht õppematerjalide hoidmiseks. Tema õpilased saavadki valida ülesandeid raskusastmete ja ka teemade järgi (kas grammatika, sõnavara vms).

NK 11. lennu õpetaja Reelika Helde (Hagudi põhikool, loodusained) õpilased saavad valida, kuidas õpitut demonstreerida: referaat, katse tegemine, PowerPointi esitlus, plakat jms.

NK 11 õpetaja Katrin Kullo (Parksepa keskkool, eesti keel ja kirjandus, inglise keel) annab kümnenda klassi kirjanduse tunnis õpilastele vastamiseks mitu võimalust: 1) kirjuta loetud novellile järg, 2) arutle novelli põhjal kuuluvustunde või üksilduse teemal, 3) kirjelda novelli atmosfääri ja analüüsi tegelasi.

NK 10. lennu õpetaja Kerli Vallmann (Kallavere keskkool, loodusained) kasutab loodusteadusliku sõnavara omandamiseks (eriti muu emakeelega laste puhul) keelemänge, mida õpilased võivad mängida kas rakendusega või paberilt, üksinda või koos pinginaabriga jne.

NK 9. lennu vilistlane Ott Oja (Kehra gümnaasium, matemaatika) on andnud oma tundides õpilastele vaba voli otsustada, kas nad töötavad üksinda või gruppides. Õpilastele meeldis gruppides õppida, sest seal saab rühmakaaslaselt abi küsida. Õpetajal jääb tänu sellele aega aidata neid, kel on suuremaid raskusi.

Õpilane reflekteerib õpitut

On väga oluline, et õpilane teadvustaks, mida ta õpib ja miks tal õpitut elus vaja läheb.

NK 10. lennu õpetaja Kristiina Suigusaar (Jüri gümnaasium, inglise keel) arutab iga tunni lõpus läbi, mida ja miks tunnis tehti, et õpilased mõtestaksid, milleks nad midagi teevad.

NK 9. lennu vilistlane Jüri Käosaar (Kiviõli 1. keskkool, ajalugu ja ühiskonnaõpetus) arutab iga õppetüki lõpus õpilastega, miks läks nii ja kuidas edaspidi saab paremini. Klassi ukse kõrval on tal kastike, kuhu arglikumadki õpilased saavad õpitu kohta oma küsimusi poetada.

NK õpetaja ei karda IT-d

NK õpetajatega rääkides selgus seegi, et nad kasutavad õpetamiseks julgesti ka IT-võimalusi.

10. lennu õpetaja Aliide-Marie Taela (Tallinna kunstigümnaasium, ajalugu ja ühiskonnaõpetus) tunnis kandsid õpilased kaardile tähtsamad Kreeka linnad, Ozoboti robotid liikusid mööda kaarti linnast linna ning õpilased kirjeldasid iga linna juures selle looduslikke ja muid olusid.

NK 11. lennu õpetaja Reelika Helde (Hagudi põhikool, loodusained) juhendas haigeks jäädes oma 8. klassi õpilasi kodust arvuti kaudu. Õpilased lahendasid tal Google Docsis tunni ajal ülesandeid ja õpetaja lisas kodust nende töödesse jooksvalt kommentaare.

 


Programm „Noored kooli” arvudes

  • Noored Kooli on Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt 2006. aastal loodud vabaühendus.
  • Praegu õpetab 40 „Noored kooli” õpetajat Eesti koolides ca 4400 õpilast.
  • Programmil „Noored kooli” on 122 vilistlast, kellest 76% töötab hariduses.

Kandideerimine „Noored kooli” programmi 12. lendu kestab 10. märtsini. Lisainfo www.nooredkooli.ee.

 


Huvitavat Kooli saab jälgida blogis huvitavkool.ee ja Facebookis www.facebook.com/huvitavkool.


2 kommentaari teemale “Meie õpetaja pedagoogiline käekiri”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Ahhaa!
    Nüüd on selge, miks kohtumisel noortega kohtan üha enam piiratud silmaringi ja kesiseid teadmisi, sest –

    – nad on ISE seadnud sellised EESMÄRGID (aga kuhu jääb 20.sajandi pedagoogika suursaavutus – õppekasvatustöö EESMÄRKIDE taksonoomia?),

    – nad õpivad kõike ISE (aga kuhu jääb omandamispsühholoogia oma kognitiivse alusega?),

    – nad lähtuvad OMA huvist (mis LAPSEL on elu tundmise tõttu väga piiratud, aga TÕSISEID asju ei tohi last tegema PANNA…)

    – ja ainet (aineid) MITTE ÕPETADES kujundamegi mõtlemisvõimetuid, küll suhtlevaid ja kõrge enesehinnanguga tobukesi.. – ameerikalik AVALIK kool!

    Ülikoolid! Ärgem närveerigem oma rahastamise pärast – varsti pole teid (meid) Eestis üldse vaja!

  2. […] Loe siit, kuidas osad Noored Kooli õpetajad õppijakeskset õpet rakendavad. […]

Leave a Reply to Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!