Mitte ainult ägedast kutist ja nohikust plikast, vaid ka meduusidest ja Simonidest

1. märts 2018 Heiki Raudla - Mitte ainult ägedast kutist ja nohikust plikast, vaid ka meduusidest ja Simonidest kommenteerimine on välja lülitatud

 

Täna kuulutas lastekaitse liit Eesti lastekirjanduse keskuses kaheksandat korda välja hea lasteraamatu ja hea noorteraamatu laureaadid, mis valiti möödunud aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast. Valikusse kuulus nii Eesti kui ka välisautorite luule- ja proosateoseid.

Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palmi sõnul võimaldab lastekaitse liidu algatus ilmunud raamatute rohkuses sisukatele laste- ja noorteteostele tähelepanu tõmmata. Seekord on mitmekülgses valikus 14 raamatut lastele, mille seas nii luulet, aimeteoseid kui ka pildi- ja juturaamatuid. Eriti tore on, et sageli kirjandusvaldkonnas tähelepanuta jäävad noorteraamatuid tunnustatid sel aastal esmakordselt samuti – valituks osutus seitse eriilmelist noorteromaani. „Loodetavasti on lastel ja noortel nüüd veidigi lihtsam sobivat lugemisvara leida,” märkis Palm.

Lastekaitse liidu juhatuse liikme Tõnu Poopuu arvates tuleb head mõtted panna paberile, et need lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja ei lupsaks. Väärtuslike mõtetega täidetud pabereid kaante vahele köites sünnibki raamat. Palju häid mõtteid üheskoos ja paberil − just selline on hea lasteraamat ja hea noorteraamat. „Head mõtted ei lähe iial kaotsi, kuniks lastel on raamatuid, mida lugeda,” leiab Poopuu.

Tänavu sai hea lasteraamatu kategoorias auhinna 14 raamatut, hea noorteraamatu kategoorias toodi välja seitse teost. Lugemisvara hindasid lastekirjandusega iga päev kokku puutuvad inimesed lastekirjanduse keskusest, lugemisühingust ja raamatukoguhoidjate ühingust.

„Noorteraamatud, niivõrd palju, kui mina neid lugenud olen, paistavad järgivat alati mingisugust reeglit. Et äge kutt + nohikust plix = raamathitt. Võib-olla tolle eelarvamuse pärast vaatasingi noorteraamatutele peale pisikese kulmukortsutusega,” nendib lastekaitse liidu noortekogu liige Miia Maris Praks, kes on ühtlasi Saku gümnaasiumi 8.b klassi õpilane. „Mul on tõesti piinlik, et niiviisi mõtlesin, sest „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” on minu jaoks üks viimase aja mõtlemapanevamaid ning köitvamaid teoseid.”

Ali Benjamini raamatust „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” rääkides tunnistab Praks, et lein pole laste- ja noortekirjanduses tavaline teema. Kuid just see tolle raamatu läbiv ning siduv teema on. „Ali Benjamin ei käsitle kaotusvalu mitte meeleheite ega põhjatu kurbusega, pigem leppimisega nagu päriseluski,” selgitas noor žürii liige, kelle sõnul ei saa mööda vaadata peategelase veidi haiglasest kinnisideest, meduusidest. „Olen ise meduusidelt korduvalt kõrvetada saanud, see oli põrguvalu.”

Praksi selgitusel võib raamatus näha vaid leina ja enesessetõmbumist, kuid veidi süvenedes näed, et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maailmu. „See on tõesti kõige parem noorteraamat, mis ma lugenud olen,” nendib ta.

Tallinna prantsuse lütseumi 9.a klassi õpilane Mia Marta Ruus, kes on samuti lastekaitse liidu noortekogu liige, tõstab esile Becky Albertalli raamatut „Simon vs. homo sapiens’i vandenõu”. See räägib USA-s Atlanta lähedal keskkoolis käivast Simonist, kes peab kirjavahetust oma kooli poisi Sinisega, kelle identiteeti ta aga ei tea. Sinine on ka ainus inimene kes teab, et Simon on gei. Kuid Simonist saab kirjade kolmanda asjaosalise kätte sattudes väljapressimise ohver ja järsku on ta sunnitud ootamatult nii oma perekonnale kui ka kogu koolile kapist välja tulema. Samuti muutub ta üha meeleheitlikumaks, püüdes leida oma igapäevaelust Sinist.

„Raamat ei keskendu aga ainult LGBT-probleemidele, see arutleb ka rassismi ja koolikiusamise üle, ja seda üllatavalt kerge tooniga,” selgitab Ruus. „Lugu mõjub kõige muu kui masendavana, pigem just vastupidi − see on naljakas, kohati liigutav ja veidi tõsine, ent see pole raamatu läbivaks tooniks. Simon paneb tähele asju, mida igaüks ehk ei märkaks, aga neile tähelepanu tõmbamine annab võimaluse vaadelda ka end ümbritsevat maailma värskema pilguga.”

Ka ei erine „Simon vs. homo sapiens’i vandenõu” tema arvates oma keele poolest eriti omataolistest kergest noorteraamatutest, tegemist ongi pigem lihtsa, kiire ja meeldiva lugemiskogemusega, mis võib anda mõtteainest aga pikemaks ajaks.

Selle aasta märtsis nõuab kinodesse ka raamatu ainetel tehtud film „Armastusega, Simon”. „Et seksuaalsuse ja sellega tänapäeva ühiskonnas seotud probleemide üle arutlevast noorteraamatust on saanud peavoolu komöödiafilm, soovitan tõesti igaühel seda lugeda,” soovitab noor raamatusõber. „Simoni lugu annab hea võimaluse eneseanalüüsiks ja empaatiavõime kasvatamiseks noortes, milleks meie pidevalt muutuvas maailmas ei pruugi enam palju aega jääda.”

Lastekaitse liit annab koos partneritega hea lasteraamatu tiitlit välja alates 2009. aastast, aidates lastel, lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel orienteeruda uudiskirjanduses ja leida lugemisvarasse sisukad raamatud eakohaste illustratsioonidega. Hea noorteraamat pakub huvitavat lugemist eneseleidmise käänulisel ent põneval teel olevatele noortele.


Hea lasteraamat

on kaunilt kujundatud

arendab kujutlusvõimet

inspireerib

äratab uudishimu

näitab kui mitmekülgne on maailm

pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema

ei sea ealisi piiranguid

on huvitav nii lapsele kui vanemale

Hea noorteraamat:

pakub lugemiselamust

näitab maailma selle mitmekülgsuses

sisendab elujulgust ja –rõõmu

arendab empaatiat

kutsub kaasa mõtlema ja arutlema


Hea lasteraamat 2017

Väiksematele

Åsa Lind „Liivahundi lood”

Ellen Niit „Onu Ööbik Öösorri tänavast”

Epp Petrone „Võlusõnad”

Piret Raud „Kõik minu sugulased”

Anti Saar „Külaskäik”

Olga Volkova „Mina olen rebane”

Suurematele

Iben Akerlie „Lars lol”

Ali Benjamin „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta”

Kadri Hinrikus „Katariina ja herned”

Mika Keränen „Fantoomrattur”

Heli Lukner, Mare Müürsepp „Füübits”

Bobbie Peers „Lüriidiumivaras”

Reeli Reinaus „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”

Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist”

Hea noorteraamat 2017

Becky Albertalli „Simon vs. homo sapiens’i vandenõu”

Leigh Bardugo „Vareste kuus”

Sarah Crossan „Üks”

Kathleen Glasgow „Katkine tüdruk”

Tamsyn Murray „Teise ringi süda”

Reeli Reinaus „Mõõkade äss”

Maria Turtschaninoff „Maresi”


Comments are closed.