Neil saab igast lapsest liider

2. märts 2018 Raivo Juurak toimetaja - 4 kommentaari

LME asjatundjad kuulajate ees: Maarja Kurgpõld, Kreet Piiriselg, Helen Pullinen, Ilmar Raudsep ja ideeaida korraldaja Maarja Hallik. Fotod: Raivo Juurak

 

Kas õpilane peab õppima juhtima ainult iseennast või ka teisi õpilasi? Kas kõigist õpilastest võivad saada liidrid või ainult üksikutest?

Seda laadi põhimõttelisi küsimusi arutati 21. veebruaril TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse ideeaida kokkusaamisel, kui analüüsiti kiiresti populaarsust koguvat koolimudelit „Liider minus endas” (LME). See on kool, mis lähtub põhimõttest, et iga laps peab kindlasti saama mingis valdkonnas liidriks.

Ideeaidas pidas sel teemal ettekande LME litsentsi hoidja Eestis Ilmar Raudsep ning teda täiendasid Peetri kooli õpetajad ja LME praktikud Maarja Kurgpõld, Kreet Piiriselg ja Helen Pullinen.

PISA-st ei piisa, ütles Ilmar Raudsep sissejuhatuseks ja täpsustas, et 21. sajandi töötaja ei pea olema ainult akadeemiliselt tugev, vaid ka ettevõtlik, koostööaldis, hea suhtleja ja kriitiline mõtleja, aga ka hea organiseerija.

Raudsep selgitas, et neid omadusi Eestis koolis õpilastel kujundatakse küll, kuid killustatult. Nii õpetab ettevõtlik kool ettevõtlikkust, kiusamisvaba kool konfliktide lahendamist, loovuskool loovust jne. Iga kool tegeleb oma reaga ning tervikut ei teki, ehkki laps just seda vajab. Seevastu annab LME kool tervikliku hariduse, nentis Raudsep.

Ennast ja teisi juhtiv

Eestlast üllatab LME oma laia haardega. Kui meil räägitakse ennast juhtivast õppijast, siis LME räägib lisaks veel teisi juhtivast õppijast. LME koolides harjutavad kõik õpilased heade suhete sõlmimist, rühmade juhtimist, uute ideede rakendamist ning muid liidrile vajalikke hoiakuid ja harjumusi.

LME koolides on õpilastel isegi särgi seljale kirjutatud „Ma olen liider”.

LME üks ideolooge Stephen R. Covey on öelnud, et see on uus koolikultuur. Ta selgitas, et tavaliselt koolikultuur juhtub, sõltuvalt sellest, missugused juhtuvad olema õpetaja hoiakud, missugune juhtub olema õpilaste iseloom, juhtkonna initsiatiiv jne. LME koolis luuakse aga väga teadlikult ettevõtlikku ja sõbralikku koolikultuuri. See koolikultuur peegeldub LME koolide õppekavades, õpetamise meetodites, igapäevases keelekasutuses, traditsioonides, õpilaste hoiakutes ja käitumises.

Kust selline ketserlik mõte, et igast lapsest peab saama liider?

Ilmar Raudsep täpsustas, et liidriks saamine ei tähenda LME puhul näiteks juhtivtöötajaks saamist, vaid oma valdkonnas parim olemist, nagu näiteks Neeme Järvi on liider muusikas ja Erki Nool spordis. Nii on ka õpilastest üks liider kunstis, teine spordis, kolmas matemaatikas jne. Raudsep näitas videoklippi, kus üks Ameerika LME kooli õpilane ütles, et tema on liider teiste aitamises.

Alguse sai lapse kui liidri idee USA-st, kus põhikoolijuhataja Muriel Summers sellise haridusprogrammi koos õpetajate, tööandjate, lapsevanemate ja kogukonna liidritega välja töötas. Franklin Covey kontserni tegevjuht Sean Covey otsustas programmi toetada, sest puutus pidevalt kokku töötajatega, kes sellist haridust vajasid. LME kool on seega ellu kutsutud töömaailma vajadusi arvestades, samas ei ole ta kitsalt ettevalmistus tööks, sest ettevõtlikkust ja liidriomadusi on inimesele vaja igas eluvaldkonnas. Mõndagi ütleb selle programmi kohata see, et Sir Ken Robinson on seda kiitnud. LME koole on hakatud nimetama ka magnetkoolideks, sest need koolid tõmbavad õpilasi ligi ja kasvavad kiiresti, märkis Raudsep.

Praegu on LME koole maailmas üle 3500 ja neid leidub 50 riigis. Kõige rohkem on neid Ameerika mõlemal mandril, Euroopas on esirinnas Holland rohkem kui 50 kooliga.

Harjumused on teine iseloom

Ilmar Raudsep tutvustas TLÜ ideeaida üritusel LME koolides kasutatavaid õppematerjale, millest mitmel oli pealkirjas sõnapaar „seitse harjumust”. LME koolis pööratakse nimelt palju tähelepanu liidrile vajalike harjumuste omandamisele. Rõhk on harjumustel, mitte ainult teadmistel, oskustel ja hoiakutel.

Ilmar Raudsep tutvustas mõningaid harjumusi, mille väljakujunemist LME koolis oluliseks peetakse, näiteks „Ole proaktiivne”, „Loo sünergiat”, „Kuula, enne kui räägid” jt. Väga oluliseks peetakse LME koolis win-win– (võidan-võidad-) põhimõtte rakendamist.

Kuulajatel tekkis küsimus, kas sõnad „proaktiivne” ja „sünergia” ei ole algklassilastele liiga rasked. Peetri kooli õpetajad kinnitasid, et „proaktiivne” ei ole lastele raskem kui „aktiivne” ja „sünergia” võetakse samuti kiiresti omaks.

Ühte LME koolis väärtustatud harjumust tähistab sõnapaar „Terita saagi”. See on võetud anekdoodist, selgitas Ilmar Raudsep. Mees saagis puud, nii et suitses, aga töö ei edenenud. Möödakäija küsis, kas ei läheks paremini, kui mees saagi teritaks. Too vastas, et pole aega, sest peab puu ruttu maha võtma.

Saeteritamise märksõnaga tuletatakse lapsele meelde, et ta peab hoidma oma füüsilist ja vaimset tervist ehk korralikult sööma, sporti tegema, õigel ajal magama minema ja nii järjest teravamaks muutuma.

Põhjalikult rääkis Raudsep proaktiivsusest. Selle vastand on reaktiivsus ehk reageerimine teiste aktiivsusele. LME koolides loob aga õpetaja pidevalt olukordi, kus õpilased peavad reageerima esimesena, pakkudes ise välja ideid, asudes esimesena lahendama konflikti jne. Näiteks arenguvestlustki juhib LME koolis õpilane, mitte õpetaja. Laps räägib ise, mida ta on õppinud, mis probleeme tal on olnud, mida ta edaspidi kavatseb teha.

Oma tegevust aitab õpilasel iseseisvalt planeerida päevik, kuhu ta kirjutab vabas vormis oma eesmärgid ja nendeni jõudmise käigu. Need päevikud käivad klassis käest kätte, sest õpilasi huvitab, mis eesmärgid kellelgi on. Kodus vaatavad päevikut suure huviga ka lapsevanemad. See on hoopis teistmoodi päevik kui meie oma.

Peetri kooli kogemus

2015. aasta sügisest alates rakendab LME koolimudelit Peetri kool Harjumaal. 3. klassi õpetajad Kreet Piiriselg ja Helen Pullinen ning 5. klassi õpetaja Maarja Kurgpõld rääkisid oma kogemustest ja vastasid küsimustele. Eriti tunti huvi seitsme harjumuse kujundamise vastu. Et kas lapsed ikka peavad ise ka teadma, mis harjumusi nad koolis parasjagu harjutavad, kas nad peavad oskama öelda, et nüüd on ta proaktiivne, nüüd loob sünergiat jne. Kas ei piisa, kui lastel lihtsalt on need seitse vajalikku harjumust veres?

Peetri kooli õpetajad vastasid, et kui matemaatikat on vaja lastele selgitada, siis on vaja selgitada ka käitumisharjumuste, koostöö õppimise, organiseerimise ja liidrina tegutsemise harjumuste kujunemist.

Õpetajad märkisid, et harjumuste kujundamiseks neil eraldi tunde pole, igasse tundi pikitakse midagi seitsmest harjumusest. Näiteks rühmaõppe puhul saab kinnistada harjumusi olla proaktiivne, kuulata, enne kui räägid jne. Õpetajad kinnitasid, et programm toetab riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste arengut ning õpieesmärkide saavutamist.

Lõpuks vaadati videoklippe Peetri kooli veebilehelt. Ühes neist arutati õpilastega, mida tähendab win-win-põhimõte. Lapsed tõid näiteks juhtumi, kus üks poiss soovib minna parki jalutama, tema sõber aga minna jalgrattaga sõitma. Võidan-võidad-lahenduseks pakuti, et algul minnakse parki, siis jalgrattaga sõitma.

 

Ringi alumine pool tähistab iseenda juhtimist ehk personaalset efektiivsust, ülemine pool aga teiste juhtimist ehk interpersonaalset efektiivsust.

 


Seitse harjumust laste enda keeles

Eestikeelne seitsme harjumuse õpik ja töövihik 1. klassile.

Seitse harjumust on kasuks nii meestele kui ka naistele, noortele kui ka vanadele, tudengitele kui ka algklassilastele. Alljärgnevalt selgitavad lapsed nende harjumuste sisu oma sõnadega.

  1. Ole proaktiivne. Ma teen õigeid asju ka siis, kui teised ei näe. Olen julge.
  2. Pea meeles lõppeesmärki. Ma tean, mida ma kõige rohkem tahan.
  3. Tähtsamad asjad kõigepealt. Enne õpin, siis mängin.
  4. Mõtle „võidan-võidad”. Kui midagi tahan, siis uurin, mida teised tahavad.
  5. Kuula, enne kui räägid. Püüan aru saada, mida teised räägivad, siis räägin ise.
  6. Sünergia. Teistega koos tulevad paremad mõtted ja jõuame rohkem ära teha.
  7. Terita saagi. Ma hoolitsen oma tervise eest ja muutun järjest paremaks.

 


Soovid LME-st rohkem teada?

Võta ühendust Ilmar Raudsepaga (ilmar@pharos.ee).

Vaata programmi veebilehti http://www.theleaderinme.org/, http://www.peetri.edu.ee/pohikool/7-harjumust/liider-minus-endas/

Hoia silm peal ideeaida juttudel http://bit.do/ideeaidajutud.


4 kommentaari teemale “Neil saab igast lapsest liider”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!
    Liidritest meil puudust ei ole, küll aga MÕTLEVATEST, laia silmaringiga tööinimestest…

    • Raivo Juurak ütleb:

      Lugupeetud Peep Leppik,
      Kas meil häid koolijuhte on piisavalt?
      🙂

      Tervitades
      Raivo Juurak

      • Peep Leppik ütleb:

        Hea küsimus, Raivo Juurak,
        aga tänastest koolijuhtidest on saanud (resp on tehtud) vaid HTM-i KÄEPIKENDUSED koolis…

        P.S. Head naistepäeva toimetuse NAISPERELE!

Leave a Reply to Raivo Juurak

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!