Õpetajate Leht 9. märtsil
Kas paneme Soome silla tugevuse proovile?
Visionäärid ja majandusmehed unistavad Tallinna ja Helsingi vahelisest tunnelist ja hüperluubist. Soome sild on ühisolemise sümbolina mõlema hõimurahva mällu talletunud. Keelesilda on tekkimas aga mõra: Tallinna ülikool kavatseb sügisel jätta tudengid soome keele ja kultuuri bakalaureuseõppesse vastu võtmata.
Veel kord eesti keele uuest arengukavast
„Meil on praegu kaksteist poliitika põhialuste dokumenti, mh julgeoleku- ja maapõuepoliitika omad. Ainuke, mille jaoks põhialuseid pole ega ole ka tegema hakatud, on eesti keel,” tunnistab esimese kahe eesti keele arengukava üks autoreid Jüri Valge. Praeguse eelnõu oluline puudus on tema hinnangul see, et kuskil pole kirjas selle ellurakendamise hinda. Eelnõu peatamist õigustab tema arvates seegi, et eelmise arengukava lõpuperioodi seire pole veel valminud.
Maailm vajab teist laadi õpetamist. Kas kõrgkoolid on selleks valmis?
Kuigi kõrghariduse kvaliteedist rääkides pööratakse enamasti tähelepanu teadustöö kvaliteedile ja arenguvõimalustele, muutub üha olulisemaks ka õpetamise kvaliteet ja selle arendamise vajalikkus. Tartu ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm räägib, et 21. sajandil vajalikke oskusi on välja toodud erinevaid, sageli nimetatakse koostöö- ja suhtlemisoskust, kriitilist mõtlemist ning loomingulisust, samuti digipädevust, õpioskusi, valmisolekut elukestvaks õppimiseks.
Miks ma enam õppida ei tahtnud?
„Kui keegi tahab mind praegu närvi ajada, siis piisab tal öelda „elukestev õpe” ja tulemus on käes,” tunnistab ajakirjanik ja autor, omal ajal tervelt neliteist aastat Viljandi maakonnalehes Sakala toimetajana töötanud, praegu ennekõike sarja „Eesti NSV” stsenaristina töötav Gert Kiiler.
Variraport annab ülevaate puuetega inimeste elust Eestis
Eesti puuetega inimeste koja koostatud variraporti eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisel ning anda soovitusi probleemide lahendamiseks. Variraporti üks olulisemaid järeldusi oli, et sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt palju puudega inimese enda või tema tugivõrgustiku võimekusest, pädevusest ja järjekindlusest abi taotlemisel, mitte objektiivsest vajadusest.
Kui õpilast tabab depressioon
Järjest rohkem on lapsi ja noori, kel elupinged käivad üle jõu ja meeleolulangusest kasvab välja depressioon. See häire tabab kogunisti viiendikku teismelistest. Kuidas depressioonis lastega koolitunnis toime tulla? Kas õpetaja saab paranemisele kaasa aidata? Depressiooni tagamaid ja soovitusi õpetajaile jagas intervjuus Õpetajate Lehele Tartu ülikooli koolipsühholoogia lektor Astra Schults.
Emakeelepäeva eel ilmuvatel emakeele lehekülgedel kirjutavad õpetajad riigieksamist, e-koolikotist ja keeletegudest.