Õpilasuurimuse tegemine õpetab eristama valet tõest

Ott Maidre. Foto: Viivi Järve

Kui ma kolm aastat tagasi Tartu Tamme gümnaasiumis õpilastööde koordinaatorina tööd alustasin, polnud mul aimugi, kui olulisi oskusi infoühiskonnas hakkama saamiseks annab uurimistöö koostamine. Eriti olukorras, mil levivad väärarusaamad Maa lapikusest, vaktsineerimisvastased panevad ohtu meie ühiskonna kõige nõrgemad liikmed (väikelapsed, autoimmuunhaigustega inimesed), kuni selleni välja, et tihti pole meedia jaoks üldse oluline, et esitatud faktid on pooltõed või tahtlikud valed, et saada klikke või meelitada inimesi valele teele. Vaadates maailma pidevat muutumist, süveneb arusaam, et uurimistööde varjus õpetame üht kõige olulisemat oskust maailmas – kuidas eristada valet tõest ning tõde valest.

Meil on küll infovabadus, aga nagu iga vabadusega, jagub alati neid, kes seda ära kasutada püüavad. Uurimistööde kirjutamine gümnaasiumis on hea võimalus õpetada õpilastele oskusi, mida nad kannavad kaasas terve elu. Kuna peame neid oskusi igapäevaseks, ei pööra me neile tihti tähelepanu. Alates allikakriitilisusest, milles õpilased peavad hoolikalt läbi mõtlema, mida tasub võtta tõe pähe või mis on autori enda arvamus, kuni eneseväljendusoskuseni, mis eeldab noortelt nii kirjalikku kui ka suulist – õpilastöö kirjutamisel ja ka kaitsmisel – oskust esitada mõtteid nii, et kuulajad ja lugejad saaksid aru, mida ta öelda tahab.

Õpetajad saavad juhendamisel oma erialahuvisid rakendada: näiteks meie koolis uurivad õpilased geenmutatsioone või seda, kuidas bioplastik laguneb mullas ning mis jälgi see endast maha jätab, aga ehitavad ka kitarre. Mis mulle kui loodusteaduste õpetajale kõige rohkem sümpatiseerib: õpilased rakendavad uurimistööde kirjutamisel teaduslikku meetodit, mida saab rakendada hilisemas elus igapäevasituatsioonides, kus kogutakse taustainformatsiooni, tehakse katse, vaadatakse tulemusi ning järeldatakse nende põhjal.

Õpilasuurimuse tegemine ja juhendamine nõuab aega ja pingutust nii õpilaselt kui ka õpetajalt. Õpilastöö on eksami üks osa, aga kuna tihti on tegemist mitteformaalsete õpingutega, kus ei fikseerita selleks kulunud tunde, väärtustatakse paljudes koolides küll töö tegemist, aga ei arvestata, et uurimistöö on ajamahukas võimalus haridust anda. Selle tulemusena pole õpetajale antud juba ülekoormatud tunniplaani juures piisavalt aega ning paljudes koolides ei tasustata õpilastööde juhendamist üldse. See on kurb. Samas on märgata, et paljude koolide juhtkonnad on ka aru saanud: õpilastööde juhendamine on suur koormus, ent õpilastööd on hariduse hädavajalik osa. Seetõttu on püütud leida juhendajatele võimaluste piires nii aega kui ka tasu.

Nagu mainitud, on õpilastööde kirjutamine pigem mitteformaalne haridus, mis nõuab ebatraditsioonilist lähenemist nii juhendamisel kui ka õpilastööde süsteemi väljatöötamisel koolis. Selle aluseks peaks koolis olema ühtne juhend – kõigi õpilastööde tegemise alusdokument. Vaja on ka ülekoolilist ajagraafikut, et kõigile oleks selge, mis ja millal peab valmis olema. Ja mis kõige tähtsam: igal õpilasel peab olema juhendaja, kellel on aega temaga tegelda ja teda toetada, sest ebatraditsioonilise koolitöö puhul vajavad õpilased tavalisest rohkem abi. Ei tohi unustada, et noored kirjutavad sedalaadi teksti esmakordselt.

Ühesõnaga, uurimistööde kirjutamisel õpivad õpilased oskusi, mida nad saavad tulevikus igapäevaelus rakendada, samas on nii meil kui ka õpilastel pikk tee minna, et saaksime paremini hakkama ning, mis kõige tähtsam – andkem nii õpilasele kui ka õpetajale aega süveneda, sest oskused ei teki üleöö.

Ott Maidrele jäid õpilaste teadustööde riikliku võistluse esimese vooru tööde hulgast silma mitmed põnevad pealkirjad:

Erna-Marie Ehasalu, Vastseliina gümnaasium
Erinevate lahuste mõju tõlvlehikule, alpikannile ja säntpooliale

Ethel Enniko, Hugo Treffneri gümnaasium
Meetodi leidmine arseeni tuvastamiseks topistes

Margaret Hook, Tallinna reaalkool
Naftaga reostunud pinnase mikrobioloogiline analüüs Eesti rannikualade näitel

Pilleriin Jukk, Hugo Treffneri gümnaasium
Verevi järve soojus ja keemiline kihistus, selle muutused aastakümnete jooksul ning tulevikuprognoos

Meeri Jürgenson, Hugo Treffneri gümnaasium
Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilaste teadlikkus globaalprobleemidest

Rasmus Rohtla, Tartu Tamme gümnaasium
Polümeeride lagunemine mullas polülaktiidi näitel

Jaak-Markus Maamets, Tartu Tamme gümnaasium
Tartut puudutanud sõjalised konfliktid 11.–20. sajandil

Merili Tammiste, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium
Noorte osalemine ESTCube-1 projektis

Mihkel Suija, Tartu Jaan Poska gümnaasium
Hariliku korpsamblikuga (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) assotsieeruvate fotobiontide mitmekesisus Eestis rDNA ITS järjestuste põhjal