Rahatarkuse tšempioniks saab treenides
Artjom Šapenkov.
Pangaliidu üleskutsel on märts kuulutatud üle-eestiliseks rahatarkuse kuuks, mille käigus õpetatakse kooliõpilastele rahaasjade juhtimist. Millised on laste teadmised finantsmaailmast ja kuidas neis orienteerutakse?
Laste huvi rahateemade vastu on suur ja seda paljuski põhjusel, et finantsteemadega puututakse kokku aina nooremas eas. Kooliõpilaste elust ei puudu pangakaardid, internetipank ja ka taskuraha. Võrreldes eakaaslastega, kes nautisid lapsepõlve paar kümnendit tagasi, on praegustele lastele antud kõikvõimalikud vahendid, millega rahateemades orienteeruda. Kuid nende kasutama õppimine vajab pidevat harjutamist ning lapsi peab selles vallas toetama.
Lihtsalt keerulistest asjadest
Olen rahatarkuse kuul käinud mitmel aastal rääkimas koolides ja tutvunud paljude lastega. Koolil nagu ka kodul on laste finantskäitumise kujundamisel suur roll. Õnneks on finantsmaailma elementaarsed teadmised kirjutatud ka õppekavadesse. Arusaadavatel põhjustel ei ole nende maht suur, kuna koolitundides omandatud materjali on palju. Oluline on aga, et kool annab võimaluse teada saada, kogeda ja seoseid looma õppida.
Just seoste loomine on tähtis ka finantskäitumise puhul, sest kui lapsele finantsmaailma tööriistad kätte antakse, tuleb neid ka targalt kasutama õppida. Eluliste ja lihtsate näidete kaudu saab lihtsalt ja eluliselt selgitada, kuidas valmib pere eelarve; millised on igakuised kulutused; kust tuleb pere rahakotti tulu. Või siis hoopis, mida tähendab mobiiltelefoni või teleri soetamine järelmaksuga või väikelaenu võtmine remondi tarbeks. Need on lihtsad näited, mille abil rahatarkust tutvustada. Lihtsalt ja selgelt on finantsteemad lahti seletatud näiteks veebilehtedel minuraha.ee ja pensionikeskus.ee. Soovitan neid kõigile keeruliste asjade lahti mõtestamiseks ja ka õpilastele endale uurimiseks.
Pole rakendust, mis ennustaks elu
Juba varakult peab laps teadma, et rahaga ümberkäimisel vastutab selle eest igaüks ise. Meil ei ole loodud rakendust, mis ennustaks tulevast sissetulekut, töökohti, elutee kulgu ja pensioniaega. On oluline mõista juba noorelt, et iga inimene kujundab oma elu ise. Jah, paratamatult tuleb arvestada, et kõik nii ei lähe, nagu tahetakse, kuna teel võib olla mitmeid takistusi. Need on riskid, millega tuleb arvestada ja mis endale selgeks teha.
Treenimisest harjumuseni
Selline ettevalmistumine ja teadlik tegutsemine on pidev treenimine. Toon koolitundides alati näite spordimaailmast. Teame, et tippsportlaseks saamiseks peab nägema palju vaeva ja veetma tunde spordisaalis. Samamoodi on rahaasjadega. Et õppida säästma, peab tajuma, kuidas raha tekib ja kulub. Investeerima õppimiseks peab esmalt aru saama, kuidas raha kogutakse. Sellisel viisil, samm-sammult, moodustub lõpuks tervikpilt ja hakkab kujunema harjumus teadlikult oma rahaasjadega ümber käia.
Peame mõistma, et nii koolid, kodud kui ka kogu ühiskond peab seisama hea selle eest, et järeltulevad põlved oskaksid teadlikumalt tarbida, otsuseid teha ja vastutust võtta. See nõuab ühiskonnas pidevat diskussiooni.
Tähtis on, et selle olulise teemaga tegeldaks aga aasta ringi, mitte ainult ühel kevadkuul. Keerulistest asjadest rääkimine ei pea olema vaevaline, seda ei pea tegema raskesti mõistetavate terminite ja pikkade lausetega. Eluliste näidete abil saavad keerulised asjad lihtsaks. Harjumused tekivad visalt ja seetõttu on vaja pikalt treenida.