Rahvusvaheliste projektide abil ühtse Euroopa poole

Õpilased Euroopa päeval hispaania tantsu tantsimas. Foto: Aiki Jõgeva

Merike Värs.

Rohkem kui sada aastat tagasi seisis Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatuses: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Üleskutse pole kaotanud oma aktuaalsust.

Väga oluline on säilitada meie rahvuslik identiteet, mõistes samas, et oleme osa ühtsest Euroopast ja selle tulevikust. Võrumaal asuva 142 õpilasega Kääpa põhikooli eripära ja rikkus on pikaajaline rahvusvaheline koostöö, mille algust saab lugeda aastast 1999. Koostööprojektid on partnerkoolidele näidanud, et mitmesugused tegevused toovad kaasa positiivseid muutusi: õpilased on varsemast avatuma meelega, tolerantsemad ning valmis suhtlema eri maadest ja kultuuridest inimestega.

Laste arvates on põnev kohtuda omaealistega, kelle ajalugu ja kombed erinevad kodumaa kultuurist. Tutvumine võõraste ühiskondadega aitab meil teisi mõista. Õpetajat inspireerib võimalus oma ainetundi mitmekesistada. Projektides saab suurendada õppeainete lõimumist, mis põhineb õpetaja loovusel ning motivatsioonil. Kui eri maadest inimestel on samad eesmärgid, siis tekib koostöövaim. Kõik projektid sünnivad ühisest probleemist, mida tahetakse lahendada.

2017. aasta kevadel lõppes viie riigi Erasmus+ projekt „Inspireerivad õpingud ja minu tuleviku karjäär”, mille põhieesmärk oli siduda koolis õpitav rohkem igapäevaeluga ja aidata õpilastel kujundada oma karjäärivalikuid. Kolmeaastase projekti koordinaator oli Kääpa kooli projektijuht Aiki Jõgeva. Koostööd vedaval koolil on suur vastutus, kuid ka ressursse, mille abil pakkuda lastele mitmekesist õpikeskkonda.

Kandev roll rahvusvahelistes projektides on põhikooli kolmandal kooliastmel, sest selle kooliastme õpilased on võõrkeeli kauem õppinud ja valmis koostöökohtumistel välismaal esinema. Samas on projektid avatud kõikidele klassidele. Tuleb vaid oma tegutsemissoovid projekti eesmärkidega kokku sobitada ning projektitöö kaudu ideed ellu viia. Projekti on kaasatud terve kool: õpetajad ja õpilased teevad koostööd.

2017. aasta sügisel käivitus kolm aastat vältav rahvusvaheline Erasmus+ projekt „Euroopa kodakondsus rahvusteülese identiteedi kujundajana”. Koostöös osalevad koolid Eestist, Soomest, Saksamaalt, Horvaatiast, Hispaaniast ja Ungarist. Seekord on juhtiv roll Saksamaa partnerkoolil. Eesti poolel koordineerib projektitegevusi inglise keele ja bioloogia- ning keemiaõpetaja Aiki Jõgeva.

Kõiki koole ühendavad mured Euroopas toimuva pärast: põgenike kriis, sotsiaalne ja majanduslik kihistumine, terrorism. Paratamatult kerkib esile küsimus, kuivõrd turvaline on maailm, kus elame. Tunne, et ollakse õnnetud, lõhestab ühiskondi. Ebakindlas situatsioonis on raske kuulda objektiivset informatsiooni. Digitaalne maailm on ähmastanud fakti ja arvamuse piire. Eriti noortel on keeruline aru saada, mis on õige, mis vale.

Projekti eesmärk on näidata, et Euroopa ees seisvaid probleeme saab lahendada ühiselt, rahvusvahelisel tasandil. Mitmesugune tegevus aitab kujundada noortes Euroopa kodanikku, kes säilitab rahvusliku kuuluvuse, kuid on samal ajal avatud meelega empaatiline ning erinevusi austav tolerantne inimene.

On oluline aidata õpilastel aru saada, et identiteedil on palju aspekte. Omandades uusi oskusi ja pädevusi, suudavad õpilased määratleda oma kohalikku, paikkondlikku, rahvuslikku ja riiklikku identiteeti ning võrrelda seda teiste partnerriikide omaga. Kasvab aktiivne kodanik, kes mõistab, et Euroopa kodanikuks olemine tugineb empaatial ja mõistmisel. Eri identiteedid kokku annavad ühise identiteedi, mis ei tähenda, et keegi peaks loobuma oma eripärast.

Euroopa ühise tuleviku loomine sõltub sellest, kuidas defineeritakse mõistet Euroopa. Sellega saab tegelda mitmes ainetunnis, kuid eelkõige pakub mitmekesist käsitlusvõimalust ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tund. Esimesel projektiaastal keskendutakse oma kultuuri, ajaloo, keele ja traditsioonide põhjalikule tundmaõppimisele, ja seda kõikides klassides. Näiteks on Kääpa kooli lapsed eesti kultuuri paremaks tundmaõppimiseks osalenud muuseumitundides, korraldanud teemapäevi, lisaks rännanud ajas aastasse 1918.

Möödunud aasta detsembris oli meil Soome Vabariigile pühendatud nädal: koostasime stende, mängisime mälumängu, toimus aktus ja stiilipäev, koolisöökla toidud olid inspireeritud soome köögist. 12.–18. märtsini toimus Ungari nädal. Kõikidele partnerriikidele on plaanis pühendada üks nädal, et neid paremini tundma õppida.

Partnerriikide koolid õnnitlesid meid Eesti riigi tähtsal päeval toredate kingitustega: tehti videotervitusi, koostati suuri stende Eesti kohta. Koos sõpruskoolidega koostatakse Padleti keskkonnas võrdlev leht reformatsiooni mõjust riikide ajaloole. Kevadel saadakse kokku Hispaanias, kus õpilased tutvustavad oma riigi näitel demokraatia toimimist: riigi valitsemiskorda ja õpilasomavalitsuse tööd.

Projektitegevused toovad vaheldust igapäevasesse kooliellu, võimaldavad õpetajatel õppetööd individualiseerida, pakkuda õpilastele ülesandeid oma arengupotentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks. Koostöö partneritega aitab maailmas toimuvast paremini aru saada ning avardab silmaringi.

Projektitöö väärtus on üksteiselt õppimine, heade tavade jagamine, sallivuse edendamine, partnerluse tugevdamine, sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamine. Õpilased saavad kogemusi (organiseerivad üritusi, teevad ettekandeid, suhtlevad partneritega võõrkeeles) ning mõistavad, kuidas õpitu on seotud igapäevaeluga.

Kuue riigi koolid nägid projektide abil võimalust tegelda aktuaalsete teemadega, millega inimesed Euroopas kokku puutuvad ning mille vastu on õpilastel suur huvi. Kuigi igal partnerkoolil on oma perspektiiv, toob projekt need kokku ja tekitab ühise ettevõtmise. Sihiks on kasvatada noori, kes väärtustavad elukestvat õpet, on tahtejõulised ja optimistlikud ning suudavad maailma oma positiivsuse ja aktiivsusega muuta.