Sotsiaalainete testid 2017. aastal

2017. aastal toimus sotsiaalvaldkonna ainetes kolm testi: ühiskonnaõpetuse ja ajaloo põhikooli lõpueksamid ning ajaloo-ühiskonnaõpetuse teise kooliastme tasemetöö.

Kui lõpueksameid on nimetatud ainetes võimalik sooritada igal aastal, siis teises kooliastmes uuriti esmakordselt nii ajaloo kui ka ühiskonnaõpetuse ainekavade tundmist ning seda e-testi vormis.

Ajaloo põhikooli lõpueksam

2017. aasta eksami keskmine tulemus oli 59,2 punkti 75-st. Eksami sooritas 289 õpilast, neist 221 eesti ja 68 vene keeles. Ajaloo lõpueksam on alati olnud üks ebapopulaarsemaid eksameid ning selle on valinud pigem ajaloohuvilised. Viimase tõttu on ka eksami keskmine tulemus olnud aastate jooksul stabiilselt kõrgem kui paljudel teistel põhikooli valikeksamitel.

Sarnaselt varasemaga said koolilõpetajad ka 2017. aastal ülesannete lahendamisele lisaks kirjutada arutluse. Valida oli nelja arutlusteema vahel. Populaarseimaks osutus teema „Maailm külma sõja ajal”, millel kirjutas peaaegu 2/3 kõikidest eksaminandidest. Arutluse puhul suudavad õpilased kõige paremini kirjutise õigesti struktureerida ning teema õigesse ajastusse paigutada, enim raskusi valmistab aga teema analüüsimine.

Eksami teemaplokkidest olid kõige paremini sooritatud „Kultuur XX sajandil” ning „Maailm kahe maailmasõja vahel”. Nii arutluse kui ka ülesannete tulemustest ilmneb, et kõige keerukam on teemaplokk „Eesti Vabariik 1991–2004”. Võimalik, et osalise kattuvuse tõttu ühiskonnaõpetuse ainega ei keskenduta ajalootundides sellele perioodile ning seetõttu jääb see ka eksamiks valmistudes tagaplaanile. Üksikute küsimuste puhul olid õpilastele raskeimad (põllu)majandusega seotud ülesanded, näiteks maareformi ja rahareformi puudutav, samuti industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega seotu.

On rõõmustav tõdeda, et eesti ja vene keeles eksami sooritanud õpilaste tulemuste erinevused on väga väikesed, samuti ei ilmne olulisi erinevusi sugude lõikes. Huvitav on aga see, et kui poiste aastahinded on tüdrukute omast madalamad, siis eksamihinded on tüdrukutega enam-vähem võrdsed. Sellest võib järeldada, et kas poisse hinnatakse koolitundides rangemalt või valmistuvad nad eksamiks oluliselt enam kui ülejäänud õppeaasta töödeks.

Kuigi eksami tulemused on üldiselt head, on just hindamises võimalik välja tuua kaks negatiivset tendentsi. Esiteks on selgelt näha, et õpilaste aastahinded on paremad kui eksamihinded: eksamitööde keskmine hinne oli 2017. aastal 4, aastahinnete keskmine aga 4,4. Teiseks on endiselt probleeme hinnete kunstliku kergitamisega: nõrku viisi on väga palju rohkem kui tugevaid nelju.

Õppeprotsessis tasub enam tähelepanu pöörata iseseisvuse taastanud Eesti ajaloole, samuti peaks õpilastega enam harjutama arutluse ja teiste analüüsivate tekstide kirjutamist. Samuti on tähtis, et õpilastele oleksid selged ajaloo põhimõisted ning nad suudaksid sündmused õigesse järgnevusse panna.

Ühiskonnaõpetuse põhikooli lõpueksam

Ühiskonnaõpetuse lõpueksam on läbi aastate olnud inglise keele järel kõige populaarsem valikeksam, 2017. aastal sooritas selle 2580 eksaminandi. Eksamitulemuste analüüs koostati 1494 töö põhjal, millest 1156 olid eesti- ja 338 venekeelsed. Eksami keskmine tulemus oli 2017. aastal mõnevõrra kõrgem kui eelnevatel aastatel: 58 punkti 75-st.

Ühiskonnaõpetuse lõpueksam koosneb ülesannetest (65 punkti) ja arvamusloost (10 punkti). Alates 2016. aastast on arvamusloo maht senise kuue punkti asemel kümme punkti. Arvamusloo käigus analüüsib õpilane etteantud märksõnadele tuginedes ühte ühiskonnas olulist teemat enda seisukohast lähtuvalt. 2017. aastal osutus populaarseimaks teema „Nii hoiame ja säästame oma keskkonda”, mille valis 2/3 valimis olnud koolilõpetajatest. Teema populaarsus oli oodatav, sest keskkonna valdkonnaga on iga noor kokku puutunud, samuti oli võimalik teemale läheneda väga mitmest vaatenurgast.

Ülesannete osas saavutasid õpilased parimaid tulemusi teemaplokis „Ühiskond ja sotsiaalsed suhted” ning kõige vähem osati majandust puudutavaid ülesandeid. Üksikülesannete tulemusi vaadates ilmneb aga, et ükski ülesanne ei olnud väga lihtne ega ka ülemäära keerukas. Kõige edukamad olid koolilõpetajad ülesannetes, kus sai tugineda mõnele skeemile, pildile või tekstile. See ilmestab selgelt, et kui õpilased faktiteadmistes alati väga tugevad pole, siis suudavad nad leida õiget informatsiooni ja seda kasutada.

Kahjuks on ühiskonnaõpetuse eksami puhul probleemiks suured erinevused tulemustes nii sugude kui ka soorituskeelte võrdluses. Eesti keeles töö sooritanud kogusid keskmiselt 4,7 punkti enam kui vene keeles töö sooritanud. Poiste-tüdrukute erinevused nii suured ei ole, ent ka siin on selget näha tüdrukute kõrgemad tulemused, millele poisid jäid keskmiselt 3,8 punkti alla. Samuti on ühiskonnaõpetuses eksamihinded madalamad kui aastahinded, ent erinevus pole nii suur kui ajaloo puhul: aastahinnete keskmine oli 4, eksamitööde keskmine 3,8.

Nii ühiskonnaõpetuse tundides kui ka eksamiks valmistudes tasub õpilastega senisest enam harjutada põhiseaduse kasutamist, samuti panna rõhku mõistete tundmisele. Kindlasti on tähtis käsitleda tundides päevakajalisi teemasid, sest tihti jääb õpilastel ka nendest teadmistest puudu.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse 6. klassi e-tasemetöö

2017. aasta kevadel toimus esmakordselt sotsiaalainetes e-tasemetöö, kuhu olid koondatud ülesanded nii ajaloo kui ka ühiskonnaõpetuse ainekavast. 45-minutiline test toimus eksamite infosüsteemis (EIS). Tasemetöös oli 18 ülesannet, 16 olid arvutihinnatavad ning kaks subjektiivhinnatavad; hinnati keskselt SA-s Innove. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus olid esindatud enam-vähem võrdselt, esimese kohta oli kümme ülesannet ja teise kohta kaheksa.

Tasemetöö valimis oli 1489 õpilast, ent nendele lisaks sooritas tasemetöö vabatahtlikult veel 4072 õpilast, seega oli huvi e-tasemetöö sooritamise vastu väga suur. Õpilased olid hoolimata kahest ainest ja lühikesest etteteatamisajast (viis tööpäeva) tublid ning testi keskmine tulemus oli 52,6 punkti 70-st. Eesti ja vene keeles töö sooritanute tulemustes ei olnud olulisi erinevusi, samuti polnud erinevused märkimisväärsed tüdrukute-poiste võrdluses.

Töö algas ajaloo ülesannetega ning teises pooles olid ühiskonnaõpetuse ülesanded. Ühiskonnaõpetuse ülesannete tulemuste keskmised olid mõnevõrra paremad kui ajaloo omad. Viimane on ka mõistetav, sest ajaloo ainekavas on rohkem konkreetseid (fakti)teadmisi, ühiskonnaõpetuse puhul aga enam teksti mõistmist ja andmete lugemise oskust. Seega on igati rõõmustav, et õpilased on omandanud näiteks oskuse leida tabelist teavet ning lugeda kaarti. Kõige madalamate keskmiste tulemustega olidki ülesanded, kus oli tarvis rakendada konkreetset teadmist ning lisamaterjalidele tugineda ei saanud.

Õpilased ise jäid e-tasemetööga väga rahule: 88% õpilastest pidas testi huvitavaks, 94% jaoks oli test sobiva raskusega ning vaid 3% jaoks oli aega liiga vähe. Kahjuks ilmnes aga ka tõsiasi, et 41% õpilastest ei kasuta ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides mitte kunagi arvutit ning veel 24% teeb seda vaid paar korda aastas. Õnneks ei takistanud vähene arvuti kasutamine tundides e-tasemetöö sooritamist.

2017. aasta 3. ja 6. klassi kõigi tasemetööde statistika. Allikas: Innove