Tartu ülikoolilt koolile ja õpetajale

Tilsi põhikooli ajalooõpetajast tudeng Ivo Mattus õpilastega 14. detsembril 2017 Vastseliina linnuse juures.
Foto: Marvin Laidna

Tartu ülikooli haridusega ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad tunnevad väga hästi minevikku ja olevikku  ning  oskavad ja soovivad kujundada noortest hoolivaid ühiskonnaliikmeid.

Viimase kümne aasta jooksul on Tartu ülikoolis magistrikraadiga ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid lõpetanud 108 ehk kolmandik kõigist ajaloo ja arheoloogia instituudis magistrikraadi omandanutest. Praeguste õppijate seas on nii alles alustavaid noori kui ka küpses eas töökogemusega õpetajaid. Kõik on oodatud ja õpetajakoolituse üliõpilased moodustavad sõbraliku ja üksteist toetava kogukonna. Mööda ei saa minna Tartu vaimust kantud õpikeskkonnast ja kauaaegsete traditsioonidega üliõpilaste ajalooringist. Side kaasteeliste ja ülikooliga jääb püsima hiljemgi.

Kõigepealt on Tartu ülikoolis võimalik saada väga heaks ajaloolaseks. Õpingute jätkamist siinses õpetajakoolituses motiveerib ajakohastatud ja läbivalt praktilise suunitlusega pedagoogiline ja ainedidaktiline ettevalmistus. Sealjuures töötavad ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetuse didaktika õppejõud samal ajal ka koolis, nagu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi.

Tudengid väärtustavad praktilisi kogemusi. Nad hindavad õppetöös kasutatavaid praktilisi, praegustele õppekavadele vastavaid didaktilisi näiteid. Praktiseerimise võimalusi ongi tudengitel õpingute algusest peale, sest õppekavasse kuuluvad erinevad praktikaained: pidev praktika, pidev aine- ja valdkonna praktika, pedagoogilised praktikumid, põhipraktika ja klassijuhatajapraktika.

Tööd ja õpinguid võimaldab hästi ühitada ülikooli paindlik avatud õppevorm. Töötavatele õpetajatele mõeldes on võimalik magistriõpe lõpetada nii magistriööd koostades kui ka magistrieksamiga. Õppekava annab ettevalmistuse jätkata õpinguid doktorantuuris nii kasvatus- kui ka ajalooteaduse alal. Neid võimalusi kasutatakse järjest enam.

Ajalooõpikud ja „Ajalugu koolitunnis” ajalooõpetajatele

TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi õppejõud on Eestis peamised ajalooõpikute autorid (professorid Tõnu Tannberg ja Mati Laur, dotsendid Ago Pajur, Marten Seppel, Mait Kõiv, Andres Andresen jt). Seejuures tuleb kasuks mitmete tänaste ajalooteadlaste omaaegne ajalooõpetajana töötamise kogemus. Rõõmustav on TÜ õpetajakoolituse lõpetanud ajalooõpetajate huvi õpikute kirjutamise vastu. Nii on Herbert Masingu kooli ajalooõpetaja doktorant Lauri Kanni ja Anu Raudsepa koostöös äsja valminud 8. klassi uusaja õpiku käsikiri, mis ilmub 2019 Mauruse kirjastuses. Oleme selgitanud õpikute kirjutamise põhimõtteid ja metoodikat ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajakoolituse üliõpilastele. Tuleb loota, et leiduks rohkem neid ajalooõpetajaid, kes sooviksid ka ise oma väärtuslikele töökogemustele tuginedes õpikuid kirjutada. Õpetajad teavad ju kõige paremini, mida ja kuidas on vaja ajaloost kirjutada. Seejuures muutub aina aktuaalsemaks vajadus koostada töövihikuid erivajadustega, sh lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks. Ülikooli ja kooli koostöö on selles vallas kahtlemata väga oluline.

Tartu ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika keskuses antakse alates 2006. aastast välja ajalooõpetajatele ja õpetajakoolituse tudengitele mõeldud metoodilist sarja „Ajalugu koolitunnis”, et pisut korvata eestikeelsete õppemetoodiliste materjalide nappust. Kirjastuse Raudpats nimi on omamoodi sümboolne, tulenedes hüüdnimest, mille õpilased väljaandjale on andnud. Sarjas on ajalooõppejõudude ja ajalooõpetajate koostöös ilmunud „Ajalookaardid”, „Majandusteemad ajalootunnis”, „Sõjad ja konfliktid”, „Mängud ajalootunnis”, „Esemelised allikad ajalootunnis”, „Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat”. Käesoleval aastal on ilmumas „Uurimistöö ajalootunnis”.

Koolitused ajalooõpetajatele ja ajaloohuvilistele õpilastele

Ajalooõpetajatel ei jätku pingelises igapäevatöös alati piisavalt aega uute metoodiliste ideede leidmiseks ja teostamiseks. Õpetajad soovivad praktilisi, õppekavale ja õpikutele vastavaid metoodilisi allikatel põhinevaid töölehti, mida saab kohe koolis kasutada. Ühised koolituste arutelud pakuvad omakorda uusi ideid. Samuti vajavad ajalooõpetajad erialast värskendust uute teadmistulemuste osas. Eelmise aasta näidetena võib tuua kaks täiendkursust MTÜ-s Kajari Koolitused: allikatöödele baseerunud „Totalitarism Eestis Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ajal 1940‒1953” (Anu Raudsepp) ja loengud teemal „1934.‒40. aastate vaikiva ajastu kujunemine: uuemaid seisukohti” (dotsendid Ago Pajur ja Jaak Valge).

Kuna viimase viie aasta jooksul on tulnud põhikooli ajalooõpetajatelt positiivne tagaside 5.‒7. klassi ainekavast lähtuvate koolituste kohta, siis jätkub 2018. aasta augustis selleteemaliste täiendkoolituste sari 8. klassi uusaja teemal. Täiendkoolituste koostamine ja korraldamine on vajalik nii kooli kui ka ülikooli seisukohast, sest sellest saadud kogemused ja ideed aitavad didaktikakursusigi praktilisemaks muuta.

Tartu ülikoolis püütakse toetada ka õpilasi. Õpetajakoolituse õppejõududel valmis 2017. aastal dotsent Mario Mäeotsa eestvedamisel ülikooli kõiki valdkondi (Humaniora, Socialia, Realia et Naturalia, Medicina) hõlmav gümnaasiumiõpilastele mõeldud e-kursus „Uurimistöö koolis”. Selle üldosa käsitleb uurimistööde koostamise üldpõhimõtteid: uurimistöö olemus, üldpõhimõtted ja etapid, infootsing, viitamine, uurimistöö eetika). Humaniora valdkonda kuuluvad keeleteaduse kõrval ajalugu ja Eesti kultuurilugu (koostajad ja läbiviijad doktorant Ann Siiman ja Anu Raudsepp). E-kursuse mõte on anda metoodilisi nõuandeid ja äratada huvi eri ainete, sh ajaloo uurimise vastu.

Ülikool ja kool käivad käsikäes, hinnates traditsioonilisi väärtusi ja olles avatud uuendustele ja uutele väljakutsetele. Tartu ülikool aitab saada ajaloolaseks ja ajalooõpetajaks, kool omakorda jääda ajalooõpetajana ajaloolaseks, et ajaloo õpetamise kaudu kujundada tulevikku.