Uus õpik kunstiajaloost

23. märts 2018 Sigrid Abiline Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja - Kommenteeri artiklit

Kaunilt kujundatud (kujundaja Kristjan Allik) kunstiajaloo õpik võiks olla gümnaasiuminoorele hea ja sõbralik teejuht kunstimaailma avastamisel.

Kuidas on mõjutanud kunstiajalugu Mikolaj Kopernik, Isaac Newton ja Albert Einstein? Miks on õigeusu ikoonidel kaugemal asetsevad esemed kujutatud suurematena ja lähemal asetsevad väiksematena? Kuidas on omavahel seotud Vana-Kreeka matemaatik Eukleides ja tänapäeva ilutööstus?

Vastuseid neile ja veel paljudele teistele küsimustele pakub Mauruse kirjastuse möödunud sügisel ilmunud „Kunstiajaloo õpik gümnaasiumile” (I kursus). Kunstiteadlane ning Tallinna ülikooli õppejõud Heie Marie Treier ning ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja Sigrid Abiline võtsid ette julge sammu ja kirjutasid esimese kehtivale gümnaasiumi õppekavale vastava kunstiajaloo õpiku.

Taasiseseisvunud Eesti gümnaasiuminoored on seni õppinud kunstiajalugu valdavalt Jaak Kangilaski targa ja faktitiheda kolmeosalise õpikukomplekti abil. Paraku on juba aastaid tagasi kunsti kui aine mahtu kärbitud kolmelt kursuselt kahele, mis nõuab ka õppematerjalilt teistsugust ülesehitust ja käsitlust.

Allakirjutanut ajendas õpikut kirjutama soov panna õpilased mõistma ja väärtustama maailmakunsti rikkalikku varamut. Et pisutki muuta selliste õpilaste mõttemaailma, kes kursuse algul justkui vabandades lausuvad, et ega nemad tegelikult kunstihuvilised ole, tahaksid vaid kolme kätte saada. Toetudes pikaajalisele õpetamiskogemusele. pidasin selle eesmärgi saavutamiseks oluliseks lihtsat ja ladusat keelt, õpilastele mõistetavat väljenduslaadi ja, kus vähegi võimalik, teostesse süvenemist.

Mida on kõnealuses kunstiajaloo õpikus uudset ja erilist?

Lisaks kunsti arengu tavapärasele kronoloogilisele käsitlusele ning ajaloolise ja ühiskondlik-poliitilise, samuti vaimse tausta esiletoomisele on õpikus mitu teoreetilist peatükki, mis avavad õpilastele teistsuguse vaatenurga. Näiteks on kõne all ilu määratlused Vana-Kreeka kunstis, erinevad perspektiivisüsteemid ning kunsti ja teaduse seosed.

Õpik järgib õppekava nõuet siduda aine loomingulisuse ja loovusega – iga peatüki järel on ülesanne „Mõtle”, mis suunab õpilasi süvenenumalt mõnd kunstiteost vaatlema, kunstinäiteid võrdlema või ärgitab looma seoseid tänapäevaga. Miks kujundas kunstnik Adamson-Eric moodsal ajal „Koopainimese serviisi”? Millist sõnumit võib välja lugeda Pieter Brueghel vanema maali „Paabeli torn” ja Euroopa Parlamendi Strasbourgis asuva hoone sarnasusest? Mida saab öelda kunstniku positsiooni ja eneseteadvuse kohta, kõrvutades eri ajastute autoportreid?

Neid ülesandeid võib teha koos õpilastega tunnis, aga võib anda ka koduseks ülesandeks ‒ osa küsimusi suunab õpilasi lisamaterjali otsima ning põhjalikumalt arutlema. Peatükkide järel on aga ka traditsioonilised kordamisküsimused, sest kogemus näitab, et need on õpilastele abiks materjalis orienteerumisel, aitavad tähelepanu suunata ja abistavad õpitu kinnistamisel.

Kui Jaak Kangilaski kunstiajaloo õpikud lähtuvad analüütilisest filosoofiasuunast, mis käsitleb kunstiteost kiretult kui iseseisvat objekti, siis uue õpiku autorid pooldavad pragmatistlikku esteetikat, mis rõhutab kunsti mõistmisel inimese rolli ja sellega kaasnevat subjektiivsust nii kunstniku kui ka vaataja seisukohast, isikliku kogemuse tähtsust.

Õpikut läbib taotlus rääkida igast esitatud kunstiteosest pisut pikemalt: miks see töö on oluline omas ajas, selle kunstniku loomingus, mida kunstiteoses õieti vaadata ja tähele panna, kes oli teose tellija ja milline oli vastuvõtt. Illustratsioonide valikul on mõistagi tulnud teha range valik, kõik kunstnikud ja nende tippteosed ei saa mahtuda ühte kooliõpikusse.

Autorid on rõhutanud Euroopa kultuuri kahe alustala – antiigi ja kristluse – olulist rolli kunstiajaloos, kristluse juures on tähelepanu pööratud katoliku kiriku eripära ja õpetuse põhitõdede esiletoomisele. Katoliiklik vaimsus on eestlastele võõraks jäänud, keskaja ja suure osa Euroopa hilisemaski kunstis on see aga mänginud olulist rolli.

Südameasjaks on õpiku koostajatele olnud Eestiga seotud teemad. Oleme kogenud, et pigem teavad noored maailmakunsti suurnimesid, Eesti kunstist ei osata pahatihti tuua ainsatki näidet. Kunstiajalugu tuleb võimalusel iga teema ja perioodi juures siduda Eestiga, mida käesolev õpik püüab ka teha.

Õpiku lõpetab omalaadne lühipeatükk, renessansikunstnik Raffaeli maali „Ateena kool” analüüs, mis võtab kokku lääneliku filosoofia põhiolemuse üheainsa sügava ja läbimõeldud kunstiteose näitel.

Õpiku mõlemad autorid on veendunud, et kuigi elame tormiliselt areneval digiajastul, ei kaota raamatud, sh paberõpikud, lähitulevikus oma rolli. Trükitud raamat on kultuuri järjepidevuse kandja. Raamatulugemisest saadud elamus on teistsugune kui ekraani vahendusel kogetu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!