Ahhaaliku kooli kolmas aasta

Kopsu lahkamise töötuba. Fotod: Kristi Mumm

Tartu Forseliuse kool on juba kolmandat aastat AHHAA-lainel. Koostöös teaduskeskusega AHHAA ja Tartu ülikooliga on võetud sihiks muuta loodusteaduslikes õppeainetes õppimist ja õpetamist ning arendada uurimusliku õppe oskuseid.

Et vanemadki saaksid aimu, millega oleme tegelnud ja kuhu oleme teel, korraldasime koos projekti partneritega hiljuti perepäeva „Ahhaalik kool”. Päeva mahtus nii ettekandeid kui ka põnevaid töötube, mille ettevalmistamisel ning läbiviimisel oli suur abi AHHAA teaduskeskusest ja vabatahtlikest. Üheksas haaravas töötoas sai õppida ja avastada huvitavaid teemasid.

Näiteks kopsude lahkamise töötoas uurisid osalejad, kittel seljas ja skalpell käes, lähemalt kopsu ning katsetasid kõrrega, kuidas kops reageerib, kui sellesse puhuda.

„Alguses oli ikka väga jube, aga siis sain aru, et meil on ju samasugused kopsud. Ma sain sealt päris palju uut teada,” märkis 4. klassi õpilane Liis Ilves.

Ehitati ka tuulikuid, hologrammpüramiide, uuriti, mida stress kehaga teeb ja kuidas stressist vabaneda jpm.

Filmirulli paugu töötuba.

Nagu ühel õigel teaduspäeval ikka, sai ka pauku teha – filmirulli töötoas.

Inglise keele õpetaja Ingrit Tera rääkis, et ettevalmistusperioodil proovis ta katset teha kodus.

„Kodu oli kohe sodi täis,” sõnas Tera. „Tavaliselt ei tee inglise keele õpetaja pauku, seega oli endal ka põnev. Nägin osalejates entusiasmi, lapsed olid tõesti õhinas.”

Õpiti ja avastati sel laupäeval küll õhinal ja seda panid tähele ka vanemad.

„Arvan, et on väga hea, kui laps saab vanemaga koos avastada,” märkis 2. klassi Kaspari ema Kairit Jaani. „Eriti meeldis, et sai oma kätega midagi teha, mitte ei kuulanud loengut või teooriat. Kui õppimine on praktiline, jääb õpitu paremini meelde ja on huvitav.”

Töötoad põhinesidki ideel, et osalejad saaksid ise katsetada, avastada, proovida, uurida ja koos tegutseda. Samadest põhimõtetest lähtume ka koolielus. Küll aga pööravad õpetajad koolis rohkem tähelepanu sellele, mis on ühe või teise nähtuse/olukorra põhjus. Muutus on aga selles, et kui varem rääkisid õpetajad ise, miks midagi juhtub, siis nüüd liigume selles suunas, et õpilased avastavad ja leiavad üheskoos põhjendusi ise ning õpivad juhtima enda õppimist.

Lapsevanem Kadi Ilvese sõnul on uus lähenemine asjalik, ta näeb, et sellest on kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele, sest õppimine on muutunud varasemast elulisemaks. Tundub, et õpilased on motiveeritumad.

Oleme Tartu Forseliuse koolis ahhaaliku kooli projektiga tegelnud 2015. aasta septembrist alates. Eesmärk on muuta õppimist ja õpetamist loodusteaduslikes õppeainetes, pakkuda õpilastele koostöös õppimist, käed-külge-võimalusi ja arendada õpilaste uurimusliku õppe oskuseid. Seda kõike koostöös teaduskeskusega AHHAA ja Tartu ülikooliga, kes on aidanud täiendada õpetajate meetodite ja ideede varamut. Lisaks aitab ülikool välja selgitada, kas õppeained on muutunud paremuse poole ning õpilaste õpihuvi, motivatsioon ja aine mõistetavus kasvanud.

Esimene projektiaasta läks idee mõtestamise peale, sest püüdsime kolmepoolselt paremini aru saada, mida ahhaalik kool võiks tähendada. Teisel aastal tegime esimesed muudatused õppekavas (loe lähemalt „Sünnib Eesti esimene teaduskool”, Õpl, 22.09.2017). Käesoleval aastal keskendume muudatustele ka põhiainetes ning oleme pannud varasemast rohkem rõhku vanemate kaasamisele, aitamaks mõista, millega koolis täpselt tegeldakse.

Kuigi mitmeid muudatusi nii õpilaste motivatsioonis kui ka tundides on juba märgata, on pikk ja põnev tee veel käia. Ahhaa-elamust on projekt aga juba pakkunud: õpetajad on avastanud uusi põnevaid meetodeid, õpilased õppinud ise uurima, oleme õppinud tegema koostööd ja olema valmis uuteks ahhaalikeks väljakutseteks.