Aprill on LAK-õppe kuu

Jüri gümnaasiumi pedagoogid Sandra Taimre, Anne Kloren ja Rita Jõemets rääkisid LAK-õppe konverentsil inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisest inglise keeles ning vene lapse kohanemisest eesti õppekeelega koolis.
Fotod: Raivo Juurak

4. aprillil oli Tallinnas LAK-õppe konverents.

Lisaks konverentsile on korraldatud LAK-õppe kuu puhul Eesti eri paigus 19 mitmekeelse õppe üritust ja aprilli lõpuni toimub neid veel 14. Lähem info http://www.lakope.ee/uumlldhariduskoolid1.html.

LAK-õppe konverentsil võeti hästi vastu TLÜ haridusteaduste instituudi teaduri Grete Arro juhitud mõttevahetus, kus analüüsiti võõras keeles õppimise psüühilisi aspekte. Kui saalist väideti, et kahju lastest, kes peavad võõras keeles õppima, sest see on nii raske, oli Arro kommentaar: „Kui sul on mõnus olla, siis sa eriti ei õpi.”

Analüüsiti ka keelekümbluse materjalidest leitud väidet, et õpetaja peab võimaldama lapsel õppida selles stiilis, milles laps on kõige edukam. Arro märkis, et tänapäeval arvatakse vastupidi: kasutama peab just neid õpistiile, mis on lapsel kõige nõrgemad. Kui laps kuulates ei oska õppida, tuleb temaga just kuulates õppimist harjutada.

Arutati, kas paralleelselt mitmes keeles õppimine on lapse arengule kasuks või kahjuks. Sada aastat tagasi peeti seda kahjulikuks, märkis Arro, nüüdsed uuringud näitavad, et mitmes keeles õppimine on lapse arengule kasulik

Diskuteeriti, kas lapsele tuleb iga uus sõna ja lause kohe ära tõlkida. Terve talupojamõistuse järgi tuleks, kuid tegelikult ei ole selleks vajadust, sest laps nuputab uute sõnade tähendused ise välja. Toonitati, et kõigepealt on vaja lapsed kiiresti uues keeles rääkima saada, tõlkima õpitakse hiljem.

Õpime aineid inglise keeles

Huvitav oli Jüri gümnaasiumi õpetaja Sandra Taimre ülevaade sellest, kuidas ta inimeseõpetust inglise keeles õpetab. Septembri algul olid lapsed trotsi täis, sest inglise keeles on raskem õppida, kuid pärast jõule olid kõik juba väga rõõmsad, et seda ainet õpitakse inglise keeles. Keeleoskust selles tunnis ei hinnata, inimeseõpetuse tasemetöö tegid need lapsed aga hästi.

Õpetaja Taimre tõi inglise keeles õppimise peamise plussina välja, et lapsed ei karda enam inglise keeles rääkida. Varem ei julgenud mõned inglise keeles isegi jäätist küsida.

Tallinna teeninduskooli soome keele õpetaja Ilona Säälik rääkis, kuidas ta oma õpilastele soome keeles nende eriala õpetab. Ta loeb retsepte soome keeles internetti ja õpilased kuulavad neid oma nutitelefonis. Õpetaja Säälik postitab oma õpilastele pidevalt soomekeelseid tekste, et nad kogu aeg soome keeles loeksid. Ta kasutab Soome kokandusõpikuid, kus on häid soomekeelseid matemaatikaülesandeid jm. Loomulikult teeb ta ka sõnade töid jms.

Soomes messidel käies peavad õpetaja Sääliku õpilased messikülalisi intervjueerima. Konverentsil mängiti meile üks nutitelefoni salvestatud intervjuu ette ja kuulsime, kui viisakas oli õpilane messikülastajate suhtes ja kui hästi oli ta ette valmistanud soomekeelsed küsimused. Professionaalne töö.