Haridusuudiseid välismaalt
Koolitööga jännis poiss helistas hädaabinumbril
Saksamaal Bühlis helistas kümneaastane õpilane hädaabinumbril ja nuuksatas mitu korda. Ning enne, kui ta murest rääkida jõudis, katkes kõne. Baden-Württembergi politseinikel ei jäänud muud üle kui kohale sõita. Telefoninumbri abil tehti kindlaks poisi aadress ja politseiauto asus teele. Selgus, et poiss ei saanud koolitöödega hakkama ja otsustas viimases hädas abi kutsuda. Milline koolitükk nii raske oli, et lahendamisel politseinike abi vajati, ametivõimud ei avaldanud, vahendab Der Spiegel.
Norra koolilõpetajad kipuvad pidutsemisega üle piiri minema
Norras tähistavad abituriendid keskkooli lõppu nii metsikult, et sel aastal otsustasid ametnikud sekkuda. Mitu nädalat käivad õpilased ringi rahvusvärvides, nad on kärarikkad ja peolt ei puudu ka alkohol. Lisaks tegeletakse julgustükkidega, näiteks jalutatakse riieteta üle silla. Teedeamet teatas, et ei taha olla tujurikkuja, aga hoiatas noori, et need sel aastal ohutussaartel vanainimeste asjadega ei tegeleks, sest vaatepilt võib tekitada liiklusohtlikke olukordi, vahendab Der Spiegel.
Iraan tõrjub koolides inglise keelt
Iraani ja Venemaa soojad suhted on jõudnud koolisüsteemi. Nimelt soovib Iraani haridusminister Mohamed Bothaei hakata riigi algkoolides vene keelt õpetama. „Me soovime inglise keele staatust nõrgendada ja viia koolidesse uusi keeli, näiteks vene keele,“ ütles minister Moskva kohtumisel. Vastutasuks on võimalik, et mõnes Venemaa koolis hakatakse pakkuma võimalust õppida pärsia keelt. Inglise keele õpetamine Iraani riiklikes algkoolides keelati ära juba selle aasta jaanuaris, vahendab Der Spiegel.
Kümblus Iisraeli moodi
Iisraeli elanikkonnast moodustavad juudid 75%, araablased 21% ja ülejäänud 4%. Ometi on riigis vähe segakoole, kus õpivad mõlema suurema rahvakillu esindajad. Hinnanguliselt õpib kuues segakoolis 1500 last. Segakoolid tegutsevad laste 12-aastaseks saamiseni, mille järel suunduvad nad eraldatud koolidesse. Klassis on korraga kaks õpetajat, kes räägivad laste emakeeles ja õpetavad sama materjali. Koolide eesmärk on luua sõbralikke suhteid riigi kodanike vahel, hoolimata nende taustast, vahendab BBC.
USA astronaut Karen Nyberg usub tulnukate olemasolu
USA astronaut Karen Nyberg vastas Inglismaa Moorfieldi algkooli õpilaste küsimustele. Kaks korda kosmoses rännanud astronaudilt küsiti, kas ta usub tulnukatesse, mille peale ta ütles, et pole ise neid kohanud, aga kuna universum on nii suur, ei saa välistada, et nad kusagil on – seega usub. Lisaks küsiti, kas ta tunneb end kosmoses turvaliselt; mis tunne on esimestel minutitel pärast starti; mis tunne on kohe pärast maale naasmist ‒ kas siis tundis ta endiselt, nagu oleks kaaluta olekus, jne, vahendab BBC.
Koolipingis koos 80 aastat noorematega
96-aastane mehhiklane Guadalupe Palacios García ei saanud lapsepõlves talutööde tõttu koolis käia, seetõttu otsustas kuue lapse ema nüüd esimest korda keskkooli astuda. Kuna Mehhikos ei ole täiskasvanute gümnaasiume, jagab ta klassiruumi endast 80 aastat noorematega, kes talle esimesel koolipäeval aplodeerisid. Naine soovib oma 100. sünnipäevaks keskkooli lõpetada ja hiljem lasteaiakasvatajaks õppida. Lugema õppis ta alles neli aastat tagasi ning omandas seejärel alg- ja põhihariduse, vahendab Der Spiegel.
Hüva nõu õpetajatele: ärge hoidke eksamitulemusi oma arvutis
Austrias häkiti õpetaja arvutisse ja muudeti eksamitulemusi, vahendab Der Spiegel. Klassi helgemad pead ütlesid häkkijatele õiged vastused ette ja nii said kõik 23 õpilast eksami eest kõrgeima hinde. Karistuseks määrati kõigile kohustuslik koristusprojekt “Steyr koristab”, milles koristavad nad linnatänavaid ja korjavad prügi. Loomulikult peavad nad eksami uuesti sooritama. Seoses andmete lekkimisega uurib juhtumit politsei, aga veel ei ole teada, kas kõigile esitatakse süüdistus.
Lahke annetaja nõuab koolile oma nime
Miljardär Stephen Schwarzman soovib endisele keskkoolile annetada 25 miljonit dollarit, aga sellega kaasnevad tingimused ärritasid kohalikke. USA-s Philadelphia lähedal asuv keskkooli peab hakkama kandma Abington Schwarzmani nime, annetaja portree peab rippuma avalikus kohas, juurdeehitus peab kandma ta kaksikvendade nime ja mees soovib osaleda kooli logo valimisel. Annetus võimaldaks osta igale õpilasele sülearvuti, pakkuda programmeerimiskursuseid ja renoveerida kool, vahendab Der Spiegel.
Poola koolid on sattunud eritähelepanu alla
Suurbritannias on hakanud levima kuuldused, et Poola kogukondlikud laupäevakoolid on seotud paremäärmuslusega. Poola suursaadik Arkady Rzegocki lubas teha kõik, et sellise jutu levikule piir panna. Poola kogukondlike koolide liit palus oma liikmetel olla valvas. Juttudes mainitakse Southhamptonis, Essexis ja Blackburnis asuvaid koole. Poola haridusselts on palunud koolidelt selgitust. Koolidele meenutatakse, et keelatud on igasugune radikalism ja vihakõnede pidamine, vahendab The Guardian.
Paberiteta inimestel läheb Šveitsis elu raskemaks
Lapsevanem võib elada Šveitsis illegaalselt, aga hoolimata sellest saavad tema lapsed käia kohalikus algkoolis. Nüüd soovivad poliitikud muuta seadust nii, et õpetajad peavad ebaseaduslikult riigis elavatest lastest ametiasutusi teavitama, vahendab ajaleht 20Minuten. Elamisloata ehk nn paberiteta inimesed ei tohi püsivalt riigis viibida, aga nad tohivad maksta ravi- ja pensionikindlustuse eest ning käia koolis. Lisaks soovivad poliitikud karmimaid trahve paberiteta inimeste tööandjatele.
Inglise õpetajad seisavad silmitsi abordi teemaga
Inglismaal Liverpoolis toimunud riikliku haridusliidu iga-aastasel konverentsil arutleti abordi teemal ja jõuti järeldusele, et õpetajad ei tohi õpilasi suunata kas aborti tegema või abordist loobuma, vaid peavad neile teema kohta hoopis igakülgset infot andma. Teismelise jaoks on rasedus šokk, ta vajab tuge ja fakte selle kohta, mis on seaduslik ja millised on nende võimalused riigis, kus nad elavad. Nii mõneski peres ei arutleta teema üle või kinnistuvad väärarusaamad, vahendab tes.com.
Kogunud ÕIE TÄHTLA