Heinar Jahu: „Kabega võiks alustada juba lasteaias.”

Võidab see, kellel on eeldusi, eneseusku ja kes teeb palju tööd, ütleb Heinar Jahu. Fotod: Piia Aasmäe

16. aprillil peeti Tallinna Rabarübliku lasteaias viieteistkümnendat korda Nõmme koolieelikute kabeturniiri. Seekordne turniir oli pühendatud alushariduse 100. sünnipäevale ning osales rekordarv võistlejaid: 42 last seitsmest lasteaiast.

Rabarübliku lasteaia saalis võttis võistlejaid vastu legendaarne kabetreener Heinar Jahu, kes hakkas Nõmme noortemajas kooli­eelikute kabeturniiri korraldama juba 2004. aastal. Viimased kaheksa aastat on Nõmme lasteaedade kabeturniir toimunud kaks korda aastas Rabarübliku lasteaias ning seda on aidanud korraldada Nõmme noortemaja ja Nõmme kabeklubi.

Heinar Jahu.

Kaheksa aastat tagasi hakkas Rabarübliku lasteaias Heinar Jahu juhendamisel tegutsema ka kabering. „Kaberingist on võrsunud palju tublisid kabetajaid, kes on noorteklassis silma paistnud isegi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel,” rääkis lasteaia õppealajuhataja Piia Aasmäe turniiri avades. „Teiste seas hakkasid koos treener Heinariga siinsamas saalis kabetama Karmen Kuusik ja Hans Robert Kannukene, kes praegu käivad kuuendas klassis ja on mitmekordsed Eesti meistrid kabes. Täna on nad abikohtunikena abiks peakohtunik Krista Villemsonile.”

Võistlejaid tervitama tulnud Piret Lind Tallinna haridusametist küsis lastelt, mitu ruutu ja nuppu on kabelaual. Kõlas üksmeelne vastus, et kabelaual on 64 või 100 ruutu ja täna mängitakse 64 ruuduga kabelaual 12 valge ja 12 musta nupuga.

Nõmme noortemaja direktor Hele Leek Ambur ütles oma tervituskõnes, et need on targad lapsed, kes oskavad kabet mängida. „Mida te sööte, et te nii targad olete?” päris ta. „Porgandit!” hõikas keegi rõõmsalt vastuseks.

Võistlust alustati heatujuliselt, kuid enne veel tuletas Heinar Jahu võistlejatele meelde tähtsamad reeglid: enne võistluse alustamist suru vastasel kätt; kui oled nuppu puudutanud, pead sellega ka käima; kui saad vastase nupust üle hüpata, tuleb seda teha. Seekordsel turniiril olid kasutusel ka kellad, et keegi käigu tegemisel liiga kaua ei mõtleks. Võitjate väljaselgitamiseks mängisid kõik võistlejad seitse mängu.

Kabemäng õpetab ka suhtlema

Kabeturniiril osales lapsi Kraavikrõlli, Lauliku, Männiku, Kasekese, Männimudila ja ühest eralasteaiast. Kõige rohkem oli võistlejaid Rabarüblikust, kokku 14 last, kes kõik käivad Heinar Jahu juures kaberingis ja kelle treener ise tulemuste põhjal välja valis. Kabering on lasteaias populaarne. See toimub kaks korda nädalas ja vastu võetakse kõik soovijad. Ringis käib üle 30 lapse, kellest paljud mängivad juba nii hästi, et täiskasvanud kipuvad neile alla jääma.

Rabarübliku lasteaia direktori Tiiu Annuse sõnul ei arenda kabemäng mitte ainult mõtlemisoskust, vaid kasvatab ka viisakust ja suhtlemiskultuuri. „Lapsed ootavad Heinarit juba hommikust saati, koos pannakse lauad üles, nupud peale ja hakatakse mängima. Valitseb rahulik ja töine õhkkond, Heinar annab lastele käitumises head eeskuju ja tema sõna maksab. Kõige rohkem imetlen tema puhul seda, kuidas ta naudib lastega koos tegutsemist ning tunneb siirast rõõmu nende edu üle.”

Õppealajuhataja Piia Aasmäe lisab, et kabet mängitakse hea meelega kõigis rühmades. Kiletatud kabelauad saab ka õue kaasa võtta, lisaks on õues suur kabelaud, kus elavkabet mängida.

Heinar Jahu räägib, et temagi hakkas kabet mängima enne kooliminekut, umbes kuueaastaselt. „Olen pärit Lõuna-Eestist Võrumaalt ja kasvasin maal. Isa tegi vineerist kabelaua ja treis nupud. Minu ajal mängiti palju kabet, keskkoolis korraldasime ise klasside vahel võistlusi ja turniire.” Aastal 1951 tuli ta koolinoorte meistriks ja 1964 esmakordselt täiskasvanute meistriks. Ammustest aegadest on talle hästi meelde jäänud Kalevi spordiühingu korraldatud massturniir, mida peeti lõunavaheajal üheaegselt nii koolides kui ka tehaste ja vabrikute tsehhides ning kus osales ühtekokku 32 000 võistlejat. 1966. aastal tuli aga väike Eesti Tadžikistanis peetud kabevõistlustel lausa Nõukogude Liidu maanoorte meistriks. „Olen mänginud ka malet, aga jäänud siiski kabe juurde. Neid ei saa omavahel võrrelda,” ütleb Heinar Jahu. „On maletajaid, kes mängivad väga hästi ka kabet, näiteks Paul Keres oli kõva kabetaja. Kord andis ta Vändras malesimultaane ja võitis kõik ära. Kabetajad palusid siis, et ta annaks kabesimultaane ka. Keres mängis üksi kümne mehe vastu ja tulemus oli 10:0.”

Üle 20 korra Eesti meistriks tulnud ja rahvusvahelistel turniiridel mänginud Heinar Jahu end ise kuigi tugevaks mängijaks ei pea, küll aga tunnistab, et on kabehaige.

„Mängin kabet iga päev ja võistlen endiselt. Tänavu sain Eesti välkkabe meistrivõistlustel hõbemedali. Mäng kestab kolm minutit, nii et peab kiiresti mõtlema ja kätt liigutama. Sadat meetrit minu eas enam ei jookse, aga kabet saan mängida küll,” muheleb suvel 85-aastaseks saav mees, kes lubab seda teha nii kaua, kuni tegevus talle rõõmu pakub. Väsimatut kabemängu edendajat ja populariseerijat Heinar Jahu tunnustab Tallinna linn tänavu vapi- ja teenetemärgiga.

Eesti kabepealinn on Nõmme

Sellele, miks kabe Nõmmel nii populaarne on, pakub Heinar Jahu lihtsa selgituse. „Esiteks asub siin suurima liikmeskonnaga kabeklubi ning korraldatakse palju kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi, alates 2004. aastast ka koolieelikute kabeturniiri ja perede karikavõistlusi. Parkidesse on üles pandud male- ja kabelauad. Peale selle on meil linnaosavanematega vedanud. Rainer Vakra on kõva kabetaja, Urmas Paet on käinud kaberingis, Hanno Pevkur mängib väga hästi, Tiit Terik samuti. Muide, 31. mail, üks päev enne lastekaitsepäeva, toimub Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul suur sõprusvõistlus kabes. Vastamisi on Eesti parlament ja Nõmme kabeklubi noored, kus ükski võistleja pole vanem kui 13-aastane.” Võistkonda kuuluvad ka Heinar Jahu õpilased Karmen ja Hans Robert, Rabarübliku lasteaias toimunud mudilaste kabeturniiri abikohtunikud.

Just Heinar Jahu eestvedamisel nimetati Nõmme 2015. aastal Eesti kabepealinnaks ning selle kohta on ka Eesti kabeliidu presidendi ja Nõmme linnaosavanema allkirjadega dokument. Heinar Jahu ütleb, et kui praegune Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis temalt küsis, kuhu panna üles järjekordne kabelaud, mõtles ta pikalt. „Siis vastasin, et parim koht selle jaoks on renoveeritava Pääsküla kooli kõrval. Samasse hoonesse saab ruumid ka Nõmme noortemaja ning seal leiab see laud kindlasti kasutust.” Loodetavasti täitub ka Heinar Jahu suur unistus Nõmmel asuvast kabemuuseumist. Praegu on kabetreener kogunud kõikvõimalikud kabet puudutavad materjalid – fotod, õpikud, karikad jne – oma koju, noortemajas saaks ta need kõigile vaatamiseks välja panna.

Lihtsate reeglitega keeruline mäng

Küsimusele, milles peitub kabe võlu, vastab Heinar Jahu, et kabe on ilus mäng, see on teadus, sport, mäng ja meelelahutus ühekorraga. Kabe juures võlub teda võimaluste ja kombinatsioonide paljusus, samuti oskus mõelda ja käike ette näha. Lastes arendab kabe tahtejõudu ja töökust, õpetab eesmärke seadma ja otsuseid vastu võtma, rahulikkust ning keskendumisvõimet. Kabemängu reeglid saavad tema sõnul selgeks viie minutiga, aga mängima õppimine võtab aega aastaid.

„Kõige suurem viga, mis kabet mängides tehakse, on see, et ei mängita hoolikalt,” tõdeb Heinar Jahu. „Miks jalgpallis lüüakse mõnikord esimesel minutil värav? Seepärast, et mängijad unustavad ära, et mäng hakkas juba pihta. Kabes on samuti vaja olla tähelepanelik ja endasse uskuda. Samas ei tohi vastast kunagi alahinnata. Võidab see, kellel on eeldusi, eneseusku ja kes teeb palju tööd. Alla anda ei tohi, võidelda ja võimalusi tuleb otsida lõpuni,” rõhutab staažikas treener.

Õpilasi on Heinar Jahul Nõmme noortemajas, Pääsküla koolis ja Rabarübliku lasteaias ühtekokku umbes sada. Ta leiab, et õige aeg kabemänguga alustada ongi just lasteaias. „Alguses tuleb lasta lapsel lihtsalt mängida, et ta saaks kätte lauatunnetuse ja õpiks kabemängust rõõmu tundma. Edasi hakkame metoodiliselt harjutama. Tuleb õpetada seda, millest laps aru saab, ja nii, et see talle meelde jääb. Juhtub sedagi, et mina ütlen: Juhan, mängi täna Joosepiga, aga Juhan raputab pead. Sest ta teab, et Joosep on kõvem mängija, ega taha talle kaotada. Aga just sellest lapsest, kes usub, et õppides ja harjutades saab oma tulemust paremaks muuta, tuleb hea mängija. Andekusest üksi ei piisa, sama tähtis on töötahe ja eneseusk.” Heinar Jahu soovitab lastel harjutada kodus, aga tegelda kindlasti ka mõne muu spordialaga, mitte istuda ainult laua taga.

Heinar Jahu sõnul on kabe populaarne Venemaal, Poolas, Brasiilias, Hiinas, Belgias, Prantsusmaal, Kanadas, Hollandis ja paljudes teistes riikides, kuid seda, millistes riikides lasteaia­kabet mängitakse, ei oska ta öelda. Seepärast nimetab ta Rabarübliku kabeturniiri naljaga pooleks koolieelikute maailmameistrivõistlusteks.

Seekordse kabeturniiri võitjad olid kõik Rabarübliku lasteaiast. Tüdrukute arvestuses sai esikoha Beti Jõemägi, teise koha Emily Kaiklem ja kolmanda koha Kirke-Triin Pärn. Poistest tuli esimeseks Kaspar Savimägi, teiseks Rasmus Randla ja kolmandaks Oskar Tiitsar. Medali tubli osalemise eest said aga kõik võistlejad.