Järeltugi on vajalik
Annika Poldre.
Ma ei mäleta, kuidas oli eelmise võimu ajal, kuid seda juttu, et ametiasutuste vahel on side nõrk ja seda tuleks tugevdada ning rohkem koostööd teha, mäletan ma 1990-ndatest. Koostöövajadusele viitab ka hiljuti avalikustatud puuetega inimeste eluolu kajastav variraport.
See on põhjalik ja käsitleb sihtrühma eluolu mitmest aspektist. Sellest on loodetavasti abi kõigile, kes oma ameti tõttu puuetega inimeste igapäevaelu korraldavad.
Puuetega noorte haridusteel on toimunud häid muutusi, mida raport ka välja toob, nagu mõnel pool koolihoonetele ligipääsetavuse paranemine, erivajadustega noorte nõustamine nende haridusteel jm. Puuetega inimeste puhul on ilmselt väga tähtis, et neid puudutav info liiguks sujuvalt, oleks kättesaadav kõigile, kel vaja, et asju parimal viisil korraldada.
Keskendudes kutseharidusele, on põhjust rõõmu tunda, kui mõelda kas või Astangu keskuse või Vana-Vigala kutsekooli pakkumistele ja püüdlustele. Pole kahtlustki, et kõik 24 kutsekooli, kes erivajadustega noori koolitavad, püüavad anda oma parima.
Ja kuigi tööhõivereform hõlmab kõiki igas vanuses tööealisi, on erivajadusega noored tööotsijad eriline seltskond kas või suhtlemisega toimetuleku poolest. Sestap pole liigne, kui kooli lõpetanud puudega noortele, kes tööelu alguses seisavad, ulatavad abikäe nii kool kui ka töötukassa või sotsiaalkindlustusamet.
Mõistetav on õpetajate ja juhendajate mure, et tehtud töö ja noore n-ö rajale aitamine ei tohiks minna luhta siis, kui noor jõuab talle tundmatule tööturule. Kui Astangu keskuse lõpetanutel on võimalus samast, juba tuttavast paigast ja teada inimestelt jätkuvalt nõu ja tuge saada, siis väike küsitlus kutsekoolides näitas, et kooli suhted lõpetanutega jätkuvad enam-vähem ühtemoodi: Facebookis ja kooliga hoitakse enamasti sidet paar aastat. Ent praktika- ja töökoha leidmine erivajadustega noortele on koolile paras pähkel. Ja isegi kui kool kiidab oma heade partneritena suuri kaubandus- ja puhastusettevõtteid, on nemad sel teemal napisõnalised. Tundub, et tööhõivereformi üks oluline eduvõti peitub tööandjate suhtumises.