Kas igaühest võib saada teadlane?
Õpilased Taimevaramu jaoks herbaarlehte monteerimas. Foto: Aiki Jõgeva
Sõna „teadus” võib tekitada tunde, et see on midagi keerulist ja kauget, ometi räägitakse järjest enam harrastus- ehk kodanikuteadusest (citizen science), mis on just tavakodanike pärusmaa. Mis on harrastusteadus ja selle roll hariduses?
Kõik vabatahtlikud, kaasa arvatud õpilased ja õpetajad, saavad panustada teadusesse loodusvaatlusi tehes või teadusprojektides osaledes. Oluline on kohe alguses mõelda, kes ja kuidas saab kogutud infot kasutada. Nii muutub teadus mõistetavamaks ja väärtustatakse rohkem teaduse rolli ühiskonnas. Noored tunnevad, et saavad mõelda kaasa, teha „päris” asju, ja tajuvad, et nende tegevusest on kasu.
Euroopa harrastusteaduse ühing (ECSA) on töötanud välja kümme põhimõtet, mis on eesti keeles olemas: bit.ly/2qagLf8.
Harrastusteaduse projektid loovad harrastajate aktiivsel osalusel uut teaduslikku teadmist ja mõistmist. Neil on otsene teaduslik väljund ja neis osalemisest on kasu nii tippteadlastel kui ka harrastajatel. Harrastusteadus on teadustöö üks viise. Oluline on, et harrastajad saavad oma tegevusele tagasisidet.
Harrastusteadlased võivad teha teaduslikke avastusi, näiteks kuueaastane inglise tüdruk leidis uue putukaliigi. CERN (Euroopa tuumauuringute keskus) kutsus huvilisi appi otsima tundmatuid osakesi Põrguti piltidelt, millega haakus üle 20 000 inimese (www.higgshunters.org).
Eesti õpilastelgi on võimalik teadusega tegelda, meil on loodusvaatluste andmebaasid, aialinnupäevik, talilinnuvaatlused jne. Just algas loodusvaatluste kampaania (loodus.keskkonnainfo.ee/lva/). Huvitavad on ka rahvusvaheline looduvaatluste rakendus
iNaturalist ning iSpot.
1996. aastast saab osaleda GLOBE programmis, mis edendab ja toetab õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute vallas. Eestis on programmiga liitunud 80 kooli, nende hulgas Kääpa kool Võrumaal. Kogutud andmed saadetakse andmebaasi, kust neid saavad kasutada nii teadlased kui ka õpilased meil ja mujal. Andmete põhjal koostatakse õpilasuurimusi, toimub konverents ja suvised õppelaagrid (globe.ee). Kääpa kooli õpilane Kerstin osaleb suvel Eesti meeskonna koosseisus GLOBE rahvusvahelisel õppeekspeditsioonil Iirimaal.
Meie õpilased osalesid mitmel aastal projektis, mille käigus koguti andmeid õhu tahmasisalduse kohta. Oleme uurinud kohalikke veekogusid, kirjutanud uurimistöid, andekad õpilased saavad teha koostööd TÜ teadlastega.
Kääpa kooli õpilased panustasid ka Eesti taimevaramusse, mille eesmärk oli aidata kaasa taimestiku mitmekesisuse uurimisele ja säilitamisele. Õpilased mõistsid oma tegevuse tähtsust, kuna meie herbaarlehti säilitatakse TÜ loodusmuuseumi kogudes.
Käisin hiljuti GLOBE Eesti esindajana väga inspireerival harrastusteaduse seminaril Šveitsis Leysinis. Sealse kooli õpilased mõõdavad mägedes puid, et jälgida kliimamuutuste mõju, ja tahavad vaatlusvõrgustikku laiendada. Harrastusteaduse puhul tekib alati küsimus, mida suudavad eri vanusegrupid teha ja milline on kogutud andmete kvaliteet. Siin on eriti tähtis koostöö teadlastega ja hea juhendamine – see tagab tulemuste usaldusväärsuse.
Õpetajal võimaldab harrastusteadusega tegelemine ennast täiendada ning teha koos õpilaste ja teadlastega midagi tähendusrikast.
Teadusega tegelejaid on läbi aegade olnud ühiskonnas umbes promill.
Kas on mõistlik kõiki õpetada ülikoolides teadlaseks(bak, mag, dok)?