Keel, mõisted ja mõtlemine

27. apr. 2018 Peep Leppik pedagoog-metoodik - Kommenteeri artiklit

Peep Leppik.

Viimastel aastatel on Eestis levimas väliselt edumeelne põhimõte – hakata oma lastele õpetama võõrkeeli juba kodus ja lasteaias, koolist rääkimata. Kuna sellel mõttel on küllalt palju järgijaid, peetakse seda ka uuendusmeelseks, lausa hädavajalikuks. Siiski on tegemist arengupsühholoogia kesise tundmisega – probleem on keerulisem.

Kuna pärast Teist maailmasõda olid paljud soomlased lahkunud jõukasse Rootsi ja loonud seal pered, mõõdeti 1960-ndatel rootsisoomlaste laste arukust (IQ). Tuli välja, et segaperedest pärit laste IQ on madalam kui ühekeelsetel lastel Rootsis ja Soomes.

Teine näide – pärast sõda võrdlesid psühholoogid Euroopa ja Aafrika laste sünnijärgset arengut ning selgus, et esimesel kahel eluaastal oli neegrilaste areng oluliselt ees väikeste eurooplaste üldisest arengust. Kuna neegrinaised kandsid lapsi alati kaasas, vastu oma ihu, siis sündis „teooria” – lapse arenguks on vajalik ema ja lapse ihu kokkupuude.

Mõistete valdamine

Seda nn turvatunde teooriat jutlustavad mõned lektorid senini. Neegrilaste kiirema arengu peapõhjus selgus juba Jean Piaget’ instituutides – tänu emaga liikumisele arenesid nende meeled (eriti nägemine, kuulmine ja kompimine) loomulikul (resp. looduslikul) viisil ja õigel ajal. Lihtne-selge!

Kõne ja keele areng algab kuulmisest-kuulamisest eriti esimesel-teisel eluaastal, kuid lapse areng peaks viima just mõtleva inimese kujunemiseni. Mõtlemise keerukus on selles, et me kasutame küll keelt (artikuleerime sõnu), kuid sõnad kannavad ka mõisteid – ja just mõistete valdamine teeb meid mõtlejaks.

Keele (sõnade) ja mõistete omandamine oma lähema ümbruse kohta peaks lapsel kulgema pea üheaegselt, st lapse vahetut ja aktiivset kontakti loodusega peab saatma vanemate selgitus. Looduslähedases taluühiskonnas oli see imelihtne, aga meie linnaelus on see üha raskem.

Sõnade (resp. keelte) lisamine ise ei paranda laste mõtlemisvõimet. Jerome Bruner Harvardist (elas saja-aastaseks), kognitiivse psühholoogia üks rajajaid, tõestas mõistete ja mõtlemise otsese seose. Sama oli Lev Võgotski järeldus – koolieelne aeg on mõtlemise arendamisel määrav!

Moodsa aja needus

Aga lootust ei tasu kaotada – eri emakeeltega vanemad rääkigu lapsega mõlemad oma keeles ja tutvustagu vastavalt ka mõisteid. Siis on lootust. Kas neil-meil jätkub selleks ainult jõudu ja aega?

Karm elu on juba näidanud, et kahjuks mitte – kuulakem inimesi meie ümber või lugegem kasvõi Diane Halperni tähelepanekuid USA-st: kogu maailm on täis sõnavada, aga mitte mõtteid. Isegi Eesti loomeliitude pleenumi 30. aastapäeva kõnekoosolekul 15. aprillil oli mõtteid vaid 3–4 esinejal, üldiselt valitses n-ö ilukõne – vaid sõnad, sõnad, sõnad … Mis tähtsus on siis keelel!

Allakirjutanule on laste arendamise teema 25 aastat lausa teoreetilis-praktiline (kooli)küsimus (avalöök „Õpilased tundides mõtlema!” – Haridus nr 10, 1992). VõiHomo sapiens on suremas …” – EÜK, 2017 + „Mure Eesti kooli pärast” – TÜ kirjastus, 2010 + „Lapse arendamine algab hällist” – TÜ kirjastus, 2009 + „Lapse ja tema mõtlemise arendamine” –kirjastus, 2004 jne jne. Isegi mõnest veebiloengust, näiteks „Õppejõult õppejõule 20.märtsil 2014” leiab selle kohta midagi mõtlemiseks.

Aga … on moodsad ajad ja otsitakse moodsaid lahendusi. Juba 1930-ndatel märkas meie Tammsaare, et „moodsa aja oht on kõike teada ja mitte millessegi süveneda” … Polegi midagi uut siin taeva all!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!