Kuhu läheb kutseharidus?

Konverentsi avasid humanoidrobot Pepper ja päeva juht Anu Välba. Fotod: Annika Poldre

Sellele küsimusele otsiti vastust 10. aprillil Pärnus poole tuhande osavõtjaga esinduslikul konverentsil, mille korraldas Pärnumaa kutsehariduskeskus koos Eesti tööandjate keskliidu ja Eesti kutseõppe edendamise ühinguga.

Sissejuhatuseks ütlesid kaks meest välja tõsiseimad mured. „Tööandjatel on kõige valusam probleem spetsialistide puudus,” tõdes Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Kuidas järgmised põlvkonnad hakkama saavad, selle küsimuse vastus peitub tema sõnul hariduses.

Eesti kutseõppe edendamise ühingu juhatuse esimees ja Viljandi kutsehariduskeskuse direktor Tarmo Loodus meenutas peaminister Jaan Tõnissoni 90 aastat tagasi riigikogu ees öeldud sõnu, et „kutseharidus on majanduse vereringe”. See tõde kehtib tänapäevalgi. Kui me Euroopa Liidu abiga oleme saanud kutsehariduse korda, siis kooli poolt vaadates on suurim mure, kust võtta noori, kes tahavad kutset õppida, et saada heaks töötegijaks ja ettevõtjaks.

Laval seisev ja rääkiv humanoidrobot Pepper koos Anu Välbaga juhatasid päeva. HTM-i asekantsler Erkki Piisang võttis kutsehariduses olnut käsitleva jutu kokku öeldes, et 90-ndate alguse taset ei saa võrrelda tänasega. Ent nüüd on vaja mõelda, kuidas teha rohkem koostööd põhikoolidega. Piisangu arvates on põhiküsimus: kes on põhikooli- ja gümnaasiumipidaja? Õige vastus peab andma lahenduse, et nende vahel ei oleks mõttetut konkurentsi, nagu on praegu.

Kutsehariduse maine on hea, aga kahjuks on väga paljud kinni eelarvamuses, et see haridus on tupiktee – kuigi see nii ei ole. Meil on ka koole, kus kutsekoolid pakuvad valikainetena kutseharidust, kuid selliseks tegevuseks on võimalusi rohkem ning üldgümnaasiumid peavad spetsialiseeruma.

Kust aga leida motiveeritud õppijaid? Piisang teadis vastust: „Nad on meie ümber.” Aga nende motivatsioon kaob, sest me ei arvesta 21. sajandi õpilastega, meie koolikorraldus on veel eelmisest sajandist. Noored aga tahavad õppida teistmoodi.

Spetsialistide puudus kimbutab

Toomas Tamsar tõi välja fakti, et meie majanduse viimase 17 aasta suurim pidur – spetsialistide puudus – kimbutab kogu Euroopat. Kui meie karmid piirangud massilise sisserände ja odava tööjõu piiramiseks on põhjendatud, siis spetsialistide sissetoomise piirangul põhjendust pole, arvas Tamsar. Tööandjad ootavad spetsialiste heast kutseharidusest, mis annab vajalikud teadmised ja oskused ning valmistab inimesi ette hakkama saama tänapäeva maailmas.

Kutsehariduskeskusedki peavad spetsialiseeruma ja muutuma kompetentsikeskusteks. Meil ei jätku raha ega inimesi, et õpetada sama asja mitmel pool. Kvaliteet olgu üle muude näitajate. Mis tähendab, et kutseõpe peab olema kursis uute tehnoloogiliste arengutega.

Ettevõtted pakuvad õpetajatele stažeerimisvõimalust, kuid on vaja luua süsteem, mis innustaks neid seda võimalust kasutama. Tamsar kõneles ka rahvusvahelise stažeerimise vajadusest, sest kõike pole võimalik Eestis õpetada.

Pärast põhikooli läheb kutseõpet omandama 25% lõpetajaist, elukestva õppe eesmärk on 40% täiskasvanu edasiõppimine. Aga kuna tööandjail on juba praegu puudus oskustöölistest, siis lahkuvad suurettevõtted Eestist.

Kutsehariduses pole 45% õpilastest kindel, et leiavad erialale vastava töö. Järelikult on suur ülesanne hariduse ja tööjõuturu kokkusobitamine. Et noored leiaks haridusele vastavat tööd, selleks on Tamsare arvates väljapääs panustada infokanalitesse, mida noored jälgivad. Ja noor peab olema kindel, et kutseharidus pole lõppjaam. Tamsar pakkus tööandjaile lahenduse survestada valitsust ja vaadata ise peeglisse, et näha – vaja on rohkem panustada kutseharidusse. Seda saab teha sisulises dialoogis õppeasutusega, hõlmates õppekava, praktikat, korraldades kutsevõistlusi jm.

Küsimustele vastates sõnas Tamsar, et töötukassa peaks tegelema inimestega, kes veel ei ole töötud. Kutseõpetaja töötasu kohta arvas tööandjate keskliidu juhataja, et tuleb pingutada, et koolid saaksid häid õpetajaid, ja tuleb ka vaadata, „kus oleme end liiga heldeks kuulutanud”. Kui koolid peavad saama hakkama nendega, kel võimeid vähe, siis peab tegelema ka nendega, kel võimekus suurem, arvas Tamsar.

Noori saab motiveerida kooli lõpetama, kui nad praktikal olles näevad, et töö on äge, aga selle tegemiseks on vaja haridust. Seega, tuleb kutsuda noori julgemalt praktikale.

Nooretele on levitatud sõnumit, et õppida tuleb seda, mis meeldib. Tamsare arvates peaks sõnum olema: õpi seda, mis meeldib ja millega on midagi peale hakata. Näiteks õpetame keskkonnakaitsjaid rohkem kui kusagil mujal, aga ei õpeta puhaste tehnoloogiate valdkonna erialasid. „Rohkem tehnilist haridust!” oli tööandjate eestkõneleja soov.

Soome haridusnõunik Mika Saarinen rääkis põhjanaabrite kutseharidusreformist.

Soomlased ka reformivad

Kuigi Soomes suundub kutseharidust omandama u 45% noortest ja 30% kõrgharidusse suundujaist tuleb kutseharidusest, reformivad ka põhjanaabrid kutseharidust, põhjuseks maailma globaliseerumine, nagu selgitas Soome haridusnõunik Mika Saarinen. Soomlased on hakanud kutseõpet individualiseerima. See tähendab, et mitte kõik ei läbi ühesugust õppekava, vaid rohkem on paindlikkust, sest arvestatakse, et on nõrgemad ja tugevamad õpilased. Suur muutus on võimalus igal ajal aasta jooksul õpingut alustada. Võib õppida ainult osa õppematerjalist, omandamata kogu kvalifikatsiooni, ja määratletud pole ka õppeaeg, sest tähtis on kompetentsus, mitte õppeaja pikkus. Igal õppijal on oma kvalifikatsiooniplaan, õpetajatöö on muutunud õpetamisest juhendamiseks.

Soome tööstuse keskliidu nõunik Mirja Hannula täiendas oma kaasmaalast, rääkides Soome töökohapõhisest õppest, mida rakendatakse aastast 2000. Rõhutas temagi kooli ja töökoha koostöö vajalikkust ning kutseõpetajate kompetentsuse tähtsust.

Tiia Randma SA-st Kutsekoda tegi graafikute abil selgeks, millises olukorras oleme: kui 80-ndate lõpus sündis 25 000, siis nüüd 13 000–14 000 last aastas. Selline graafilise lohu põhi nihkub tööturule ning aastal 2040 on tööealisi inimesi ligi 20 000 võrra vähem.

Nüüd teeme hariduskeskused

Minister Mailis Reps alustas oma etteastet rahuloluga: õppehooned on korras, tehnoloogia hangitud, väga palju on häid õpetajaid, koolid on heal tasemel ja partnerid kohati arenguga rahul.

„Kutseharidus on kõige rohkem meie ühiskonna tuleviku nägu,” sõnas minister, „ja me püüame oletada, mida vajame 30 aasta pärast.” Kutsehariduses, mis on kõige rohkem olnud muutuste keerises, oodatakse tulemusi kõige kiiremini. Koolid peavad aga üha enam tegelema noorte isikuomadustega. „Oskuste kõrval räägitakse kõige enam teadmistest ning oluline on vaadata õppekeskkonda laiemalt,” rääkis minister, „sest õppija on muutunud.”

Ministri sõnul on järgnevatel aastatel kõige suurem väljakutse leida häid õpetajaid ja spetsialiste.

Tulevikusuundumus on moodustada hariduskeskused, nagu on Soomes, Hollandis ja Inglismaal. Nendes üldharidust omandades saab tööoskusi ja on täiendkoolituse võimalused.

„Arutelusid on olnud pikka aega, teeme siis ära!” lausus Reps. „Võtame täiskasvanud, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased ja ärme konkureeri omavahel.” Väljakutseks saab Repsi sõnul selliste keskuste tehnoloogiline arendamine, sest investeeringuid ei tule enam sama palju, nagu tuli varem. Lahendus tuleb leida koos tööandjatega.

Ministrile esitati kõige rohkem küsimusi. Mõned vastused: kutseõpetaja töötasu peab olema oma ala keskmisest tasust kõrgem, ta peaks saama rohkem kui sama valdkonna silmapaistev meister ettevõttes. Esimene sisuline muudatus kutseõppes on anda kutsekoolidele rohkem võimalusi ise otsustada oma õppekavade ja kutsestandardite üle koos tööandjatega. Piirkondliku keskuse mudel on paljudes riikides õnnestunud – laps läheb keskastet omandama ning õpib üldaineid ja kutset.

Praegu läheb ainult veerand põhikoolilõpetajatest otse kutsekooli ning iga kolmas gümnaasiumilõpetaja ei õpi edasi. Oleme liiga paindlikud, paljudes Euroopa riikides suunatakse noored juba 7. klassis valikut tegema.

Konverentsiga tähistati ka 105 aasta möödumist kutsehariduse algusest Pärnumaal ja 15 aasta täitumist Pärnumaa KHK loomisest.

Erik Tammeleht võistles Abu Dhabis maailma mainekaimal kutsevõistlusel World Skills ja tõi koju 7. koha. Foto: Innove

Õige valik – ametit õppima

Erik Tammeleht on Pärnumaa KHK vilistlane ja Kalamajaka kohviku peakokk. E-Service AS elektrik Karl Allik pälvis tiitli aasta õpipoiss 2017.

„Olen alati tahtnud õppida kokaks,” rääkis Tammeleht. Tema sõnul on kutsekooli maine põhikooliõpetajate loodud stigmas. Kuulis temagi ühelt oma endiselt õpetajalt kahetsust, et läks kutsekasse, sest õpetaja arvates oleks ta võinud palju kaugemale jõuda. Erik Tammeleht osales 2017. a Abu Dhabis kutsekvalifikatsiooni MM-il World Skills ja tuli 7. kohale. „Mujal hinnatakse seda, kus oled käinud ja võistelnud, meil on vähe koole, kus on võimalus saada spetsialisti taset,” rääkis esikokk. Tema näeb probleemi ka selles, et meil töötavad noored teeninduses vaid paar aastat, kuid nad peaksid tahtma saada spetsialistiks. Kutseharidus annab peakoka sõnul võimaluse kooli järel tööle hakates kohe kindlalt jalad alla saada.

Selle jutuga oli päri Karl Allik. Temal jäi kõrgkool pärast kolme õpinguaastat lõpetamata. Ta sai erialasele tööle ja läks hiljem polütehnikumi aastasele kursusele. „Kutsekas oli parem side õppejõuga, võrdne suhe,” võrdles ta kahte kooliastet. „Loodan, et suudame näidata, et kutsekast tulevad ausad ja tublid tööinimesed,” ütles välisvõrkude elektrik Allik.