Loodusained popiks!

13. aprillil toimus Kohila gümnaasiumis uurimiskonverents „Mõtelda on mõnus 2018”.

Huvitavaid ettekandeid ja tegemisi jagus kogu päevaks. Päeva esimene pool oli põhikooliõpilaste päralt ja pühendatud Hageri kihelkonnale. Ettekandmisele tulid kodulootööd. Lisaks Kohila gümnaasiumi õpilastele osalesid konverentsil Kurtna, Ruila ja Kernu kooli kodu-uurijad. Kõik nimetatud koolid kuuluvad Hageri kihelkonda. Olgu öeldud, et suvel möödub juba 30 aastat sündmusest, mil vabadust ihkav Hageri rahvas haaras kätte sinimustvalge lipu ja korraldas emotsioone ja rahvuslikkust täis kogukonnapäeva. Uurimistööst „Hageri kihelkonna esimestest pidustustest on möödas 30 aastat” tegid ettekande Kohila gümnaasiumi õpilased Anet Saarna ja Kristin Kadarik. Juhendasid Virve Õunapuu ja Lili Kesa.

Kuidas populariseerida loodus- ja täppisteadusi

Päeva teine pool oli suunatud gümnasistidele ja keskendus loodus- ja täppisteadustele, et populariseerida noorte seas loodusaineid ja nende suundumusi. Keeruline on vastu väita, et loodus- ja täppisteadustega tegelevad inimesed loovad ja kujundavad meie tulevikku. Märksõnaks näiteks robootika, mille suurt mõju ja potentsiaali tootmis- ja teenindussfääris võime juba täna kogeda. Siia juurde võib lisada kavandatavad hiigelprojektid Rail Baltic, puidukäitlemistehas või tunnel naaberpealinnade vahel. Samuti rohelise energia sektor oma tuuleparkide ja päikesejaamadega.

Need näited kinnitavad fakti, et vajame järjest enam kõrgelt haritud loodus-ja reaalainete inimesi oma tööjõuturule. Peame hoidma nendes distsipliinides vajalikku järjepidevust. Meil on tarvis spetsialiste, kes mainitud väljakutsetele kõige nutikamad ja uuenduslikumaid lahendused oskavad luua. Kahjuks peab tõdema, et noorte huvi täppisteaduste vastu pole teab mis suur. Mis veelgi tõsisem, meil napib selle valdkonna õpetajaid. Koolijuhid teavad väga hästi, kui keeruline on leida näiteks füüsikaõpetajat. Noorte pedagoogide järelkasv tekitab pehmelt öeldes muret. Seepärast tuleb teema ühiskonnas pildile saada ja probleem lahendada. See on väljakutse koolidele, ülikoolidele, ettevõtetele ning loomulikult riigikogule kui seadusandjale.

Rohkem probleemikeskset õpet

Koolid saavad ise palju ära teha, muutes teooriakesksed tunnid probleemikeskseteks. Rohkem loovust, isetegemist ja katsetusi, enam sidusust õpitu ning igapäevaelu vahel. Koolijuhina on mul hea meel, et Kohila gümnaasium osales edukalt Innove projektimeetmes „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine” tänu millele saame rajada moodsa loodusainete labori koos vajaliku katsevahendite baasiga. See on tähtis samm uue õpikäsituse suunas. Neid samme on teisigi. Üheks selline on uurimistööde koostamise ja konverentside korraldamise traditsioon, mille juurde nüüd tagasi tulen.

Õpilaste uurimistööd

Tänavuse konverentsi kava oli ehitatud üles põhimõttel, et õpilastega vaheldumisi astuvad kõnepulti teadlased oma põnevate ettekannetega. Kuna on riigi juubeliaasta, oli avaesitlus pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kohila gümnaasiumi õpilane Jetta-Lucretia Kärner tutvustas enda suurepärast tööd „1917. ja 1918. aasta pöördelised sündmused Kohila vallas täiskogu ja volikogu protokollide valguses”. Juhendajaks õpetaja Ene Holsting. Töö pälvis möödunud aastal ajaloo uurimistööde võistlusel Eesti Vabariigi presidendi auhindadele teise koha. Sarnaselt eelmise aastaga oli tänavune konverents taas maakondlik üritus. Ettekannetega esinesid õpilased Rapla ühisgümnaasiumist („Teadlik internetikäitumine Rapla ühisgümnaasiumi 9.‒11. klassi näitel”, autor Tõnu Saarelaane, juhendaja Kadri Laup) ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumist („Euroopa keeled ja nende oskus Eesti, Soome ja Saksamaa noorte seas”, autor Laura Tamm, juhendaja Kersti Saadlo). Keskkonnateemalise töö „Kohila gümnaasium – Roheline kool?” kandsid ette Kohila õpilased Kromel Kruusmann ja Kadi Talts, juhendaja Kirsti Solvak.

Teadlaste poolt astusid üles säravad isiksused. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor tegi põneva ettekande teemal „Universumi suurim mõistatus”. Kõne all oli mõistatuslik tume aine ning tume energia. Robootikast ja sellega seotud tulevikuühiskonnast kõneles AS Milremi teadus- ja arendusdirektor ning Tartu ülikooli dotsent Mart Noorma. Tema haarav ettekanne „Kuidas Eesti robotid inimkonda aitavad” sai auditooriumilt eriti tugeva aplausi. Vesiroosi gümnaasiumi õpilastööle sekundeeris Tallinna ülikooli andekas noor füüsika doktorant Sander Paekivi teemal „Inimkeeled kui kiskjad ja ohvrid”. Esitlus oli sedavõrd huvitav, et tekitas elavat arutelu veel konverentsile järgnenud banketil. Direktor Neeme Lumi tegi kokkuvõtliku ülevaate õppekäigust Euroopa tuumauuringute keskusesse CERN.

Dialoogi peavad Tartu ülikooli dotsent Mart Noorma ja Kohila gümnaasiumi direktor Neeme Lumi. Fotod: Toivo Niinemets

Huvi loodusteaduste vastu tunneb 29% õpilastest

Ettekande lõpus said õpilased interaktiivselt tagasisidestada ja auditooriumiga jagada oma hoiakuid loodusteaduste suhtes. Väide, et loodusained on noorte seas üha populaarsemad, sai kümnepalliskaalal hinnangu 5,8. Küsimusele, kas soovid jätkata õpinguid loodusteaduste vallas, vastas jaatavalt 29%. Vabas vormis sai vastata küsimusele, mis peaks muutuma, et sa tahaksid saada loodusainete õpetajaks. Vastused olid loogilised, eluterved ja etteaimatavad. Kõige enam mainiti vajadust tõsta õpetajate palka. Üks vastanu mainis ära, et Eesti õpetaja on väärt kuupalka 5000 eurot. Loomulikult peeti oluliseks õpetaja palju laiemat väärtustamist ühiskonnas, selle ameti propageerimist. Päris mitmel korral mainiti, et koolid vajavad tänapäevaseid laboreid ja katsevahendeid. Rõhutati sedagi, et loodusained tuleb koolis õpilastele huvitavaks muuta ning tunnis peaks käsitlema valdkonna kõige uuemaid avastusi. Isikliku nutiseadme kaudu andsid neile küsimustele tagasisidet 60 konverentsil osalejat.

Võib öelda, et mõtteainet ning tööd loodus- ja täppisteaduste valdkonna arendamisel paistab jaguvat. Arvan, et nii ajastuselt kui ka teemapüstituselt sattus konverents viljakale pinnasele, sest just järgmisel päeval, 14. aprillil leidis Tallinnas aset teadlaste marss. Ka selle päeva peamine sõnum ühiskonnale oli, et meie teadus ja teadlased vajavad praegusest suuremat tähelepanu, stabiilsust ning motivatsiooni.

Mul on hea meel, et saime õpilastele pakkuda võimalust ise esineda, oma arvamust avaldada ning kuulata tuntud ja tunnustatud teadlaste tulevikuvisioone. Muudame loodus- ja täppisteadused üheskoos popiks.