Meie Bullerby ehk Projektipõhine loodusharidus Nõval
Viimase kevadise lumega meisterdasime mitmesuguseid loomi. Foto: Kristiina Taits
Nõva kool on 20 õpilasega põhikool looduskaunis Loode-Eestis, kuhu sattusin noore bioloogina oma esimest õpetaja-aastat veetma. Õige kooli leidmisel said 2017. aasta suve hakul määravaks ääretult külalislahke ja südamlik koolipere eesotsas koolidirektor Virve Tautsiga, lõunaeestlase jaoks eksootiline mereline loodus ning tung maailma parandada. Nõvale on viimase nelja aasta jooksul kolinud vähemalt neli uut peret, kes on oma lapsed pisikesse Bullerby kooli pannud eelkõige selle hubasuse, imekauni koolimaja ja mitmekesise õppetegevuse tõttu. Meie suurimaks trumbiks võib pidada loodushariduslikku süvaõppeprogrammi. Oleks patt mitte ära kasutada siinset metsikut loodust, mis jäi sõjaväeliste piirangute tõttu nõukogude ajal suuremast inimmõjust puutumata. Meil on ääretult suured metsamassiivid, rannaniidud, jõed, järved, rabad ja meri. Varsti saabub ilmselt aeg, mil pole enam Eestis inimest, kes ei teaks Peraküla randa – nii populaarne on siinne loodus suvisel perioodil.
Ümbritseva keskkonna kõige lihtsamaks rakendamise võimaluseks on korraldada õuetunde. Õnneks on meie klassid imeväikesed, mistõttu ei ole ka minule olnud probleem võtta 3–4 õpilast autosse ja lähedasse metsa sõita. Väga suurt lisaväärtust pakub meile RMK Nõva külastuskeskus, kellega tihe koostöö on kestnud juba aastaid – ikka ja alati pakutakse meile õppeprogramme, uhket kaasaegset hoonet, matkaradade nõu ja ka retkejuhte. Loodusringi ning projektilaagrite korraldamisel on see kõik ääretult suur boonus. Lisaks on rahulikus looduskeskkonnas ääretult põnev osaleda kõiksugustes koolidele mõeldud miniprojektides, nagu „Tere, kevad!”, „Linnusõbrad”, „Kurgisõbrad 2018”, loodusfotograafia konkursid, viktoriinid.
Fakte pähe ei topi
Konservatiivne rutiinist kinnipidamine ning õpiku ja töövihikuga faktide pähetoppimise (loe: õppekava läbimise) aeg on möödas. Prioriteediks peaks järk-järgult saama reaalsete elus hakkama saamise oskuste arendamine, nagu esinemis-, kohanemis-, meeskonnatöö, info otsimise oskus, suhtlemine, väärtuskasvatus, allikakriitilisus, seoste leidmine eri valdkondade vahel. Kuna mainitud pädevused arenevad väga efektiivselt just kastist-väljas-koolitundide jooksul, on tänapäevaga kaasas käivatel koolidel igati asjakohane mõelda välja uuenduslikke ideid, otsida võimalikud rahaallikad, kirjutada projekte ning viia need läbi.
Nõva koolipere on nüüdseks juba iga-aastase traditsioonina saanud rahastust nii KIK-ilt, Archimedeselt, Innovelt, aga ka HITSA-lt, kultuurkapitalilt ja ProgeTiigrilt. Aastate jooksul on külastatud Eesti saari ning maismaa nurki. Mitu korda on kohtutud vene koolide lastega. Need mitmepäevased laagrid telgis ööbimisega, kuhu on jagunud nii tantsu, laulu, mänge, viktoriine, sporti, keelekümblust, uusi sõpru kui ka lemmikloomapäevi, on ilmselt kõigi õpilaste esikolmes, kui nad kunagi põhikooli lõpetavad. Ikka ja jälle on kõik need projektid aga eelkõige õpilaste initsiatiivil toimunud loodushariduse teemadel.
Viimasena panime hiljuti käima kogukonna kaasamise projekti – läbitud on esimene osa põnevast fotograafiakoolitusest koostöös kohaliku loodusemehe Tauri Voogiga, samuti soetasime endale uue digipeegelkaamera. Tehnilistest vahenditest ootab riiulil rakendamist ka 3D-printer … Oleme uhked! Ülevaade meie olulisematest projektidest on siin: http://www.nova.edu.ee/projektid.
Poliitilistest raskustest hoolimata soovin lastele õpetada, kuivõrd geniaalselt loodus toimib ning et sellega ja teiste inimestega tuleb käituda viisakalt. Iga päev nende loodusaktivistide keskel on rõõm – minu klassi tuuakse pidevalt kõiksugu loodusest leitud elukaid, keda vaadelda ja kasvatada saab. Pikalt jääb meelde näiteks periood, mil kodust püütud hiired klassi lahti pääsesid ning kohale toodi kass, kes jahipidamise asemel hoopis klassi täis pissis …
Tulge meile külla – ehk õnnestub koos mõni vahva üritus või projekt teha?