Mida õppida Hollandi koolilt?

20. apr. 2018 Liina Kersna Riigikogu liige, Reformierakond - 3 kommentaari

Liina Kersna.

Holland on huvitav riik – sealsed lapsed on kõrgetel kohtadel PISA testi tulemustes ja samal ajal on nad ka ühed õnnelikumad maailmas. Lausa 82,3% Hollandi õpilastest tunneb end koolis õnnelikuna.

Võrdluseks, OECD keskmine on veidi alla 80%, Eestis on see näitaja 66,6%, mis on üks madalamaid näitajaid. Tähelepanuväärne on, et just noored on Hollandis oma eluga kõige rohkem rahul – 90% on oma eluga väga rahul, mis on OECD kõrgeim tase.

Samas on nad ka maailma haridus­edetabelites kõrgetel kohtadel. Kui aastatel 2006 ja 2009 edastas Holland PISA tulemustes Eestit, siis alates 2012. aastast edastavad Eesti õpilased Hollandi omi. Viimaste tulemuste põhjal on Holland kokkuvõtvas tabelis 11., Eesti 9. kohal.

Loomulikult on nii Eesti kui ka Holland OECD keskmisest oluliselt kõrgemal tasemel. Näiteks matemaatikas on Hollandi õpilased 11., Eesti õpilased 9. kohal. Hollandi õpilastega sarnasel tasemel on Kanada, Taani ja Soome õpilased.

Õnne tagamaad

Üldjuhul ei käi laste head õpitulemused testides ja õnnelikkus käsikäes. Samas teame, et hirm ja stress pärsivad õppimisvõimet. Seega, kui suudame hoida laste vaimset heaolu, võiksid nad veelgi paremini õppima. Kuidas on Hollandis see õnnestunud? Pakun välja seitse võimalikku põhjust.

Hollandi haridussüsteemi määrab hariduse vabadus, mis on garanteeritud konstitutsiooni 23. paragrahviga. Haridusvabadus seisab kolmel sambal: koolide asutamisvabadus, õpetamise korralduse vabadus ning tõekspidamiste vabadus ehk vabadus otsustada õpetamise põhimõtete üle. Seetõttu on Hollandis nii riigi- kui ka erakoolid, mida rahastatakse võrdsetel alustel.

Seadus kehtestab tingimused, millele erakoolid peavad rahastuse saamiseks vastama. Samas toetuvad Hollandis ka mõned riigikoolid alternatiivpedagoogikale (Montessori, Jenaplani, Daltoni). Seega, esimese põhjusena, miks Hollandi lapsed on koolis õnnelikud ja targad, pakun välja just vabaduse – riik hindab kooli vabadust otsustada ning lapse ja lapsevanemate vabadust valida oma lapsele sobiv kool.

Teiseks, Hollandi haridusspetsialistid on hinnanud, et näiteks matemaatikas ja loodusteadustes on Holland saavutanud kõrgeid tulemusi tänu pidevale praktiseerimisele. Koolides kasutatakse ka online-kodutöid, mida saab teha nii kaua, kuni suur osa vastustest on õiged. Tähelepanu pööratakse ka teaduse näitlikustamisele, et see oleks lastele huvitav ning seos nn päriseluga paremini hoomatav. Kogu õppeprotsessi püütakse muuta võimalikult praktiliseks ja eluliseks.

Kolmandaks, Hollandis on õpetaja­amet väärtustatud. Hollandi õpetajad saavad OECD riikide keskmisest kõrgemat palka. Palgasüsteem arvestab näiteks õpilaste tagasisidet, täiendkoolitustel käimist, erivajadustega õpilastega tegelemist jne. Koolil on võrdlemisi suur vabadus määrata õpetaja palka. Kõige kõrgemat palka saavad pikaaegse kogemusega pedagoogid.

Neljandaks, Hollandi koolisüsteem pakub igale lapsele just talle võimetekohast õppeprogrammi, mis tagab eduelamuse edasijõudmisest ning adekvaatse enesehinnangu.

Viiendaks, Hollandi koolides on tagatud piisavas mahus tugisüsteemid. OECD uuringu „Society at a Glance” 2016 tulemuste järgi on Hollandis nii tööturult kui ka hariduselust eemal vaid 7,8% noortest, mis on üks parimaid tulemusi OECD riikide seas.

Kuuendaks, Holland rakendab riiklikku koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Kui mõne kooli näitajad langevad, siis tulevad riigi poolt nõustajad, kes annavad nõu, kuidas kooli kvaliteeti tõsta.

Seitsmendaks, Hollandi lapsed liiguvad. 84% õpilastest, kelle kool asub lähemal kui viis kilomeetrit, kasutavad kooliminekuks jalgratast. Keskkoolis käivatest õpilastest sõidab kooli jalgrattaga 75%. 2/3 alla 12-aastastest õpilastest läheb kooli jalgsi või jalgrattaga.

Vastus on lihtne

Kõige selle juures näitavad võrdlevad uuringud, et koolipäevad on Hollandi õpilastel keskmisest pikemad, algavad tavaliselt 8.30 ja lõppevad kell kolm pärastlõunal. Suvevaheaeg on Hollandis vaid seitse nädalat (Eestis 12,5) ning kooliaasta on 190 päeva pikk. Ja ikka on nad õnnelikud.

Seega, mida Eestil on Hollandi kogemusest õppida? Jah, meil tehakse pingutusi selle nimel, et õpetajaamet oleks praegusest rohkem väärtustatud nii hoiakutes kui ka rahaliselt. Sealjuures on oluline anda nii õpetajale kui ka koolile rohkem õigusi ja vabadust otsustada. Lisaks peaksime üle vaatama õpetaja töökoormuse, et tal tundide kõrvalt jääks aega tegelda ainevaldkonna arendustööga ning märgata iga õpilast.

Tugisüsteemid on vaja tagada nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õppeprotsess peaks arvestama lapse individuaalsusega ning olema võimalikult praktiline ja igapäevaeluga seotud. Kergliiklusteede arendamine koolide ümbruses on hädavajalik, et lapsed saaksid tulla kooli turvaliselt kas jala või rattaga, sest teame, et vaid 24% 7–13-aastastest liigub piisavalt.

Ja kindlasti on oluline väärtustada ka koolivõrgu mitmekesisust, et iga laps leiaks endale kõige paremini sobiva kooli. Võiks küsida, miks peaks kool tegutsema selle nimel, et lapsed oleksid koolis õnnelikud? Vastus on lihtne – õnnelikud lapsed õpivad paremini ja see on ometi kooli eesmärk.

 


Vabadus haridusele

 

Maris Vilisaar, Hollandis elav kahe lapse ema, endine Pärnu Vabakooli õpetaja:

Hollandi haridussüsteemi üks erilisi aspekte on vabadus haridusele. See ei tähenda mitte ainult vabadust valida sobivat kooli, vaid ka vabadust luua ühiskonnale vajalikke haridusasutusi. Kuigi Eestis on erakoolide osakaal praegu veel väike, näitavad viimased aastad, et üha enam lapsevanemaid teeb teadliku valiku sellise kooli kasuks, mille vaated sobivad kõige paremini nende pere omadega. Siinkohal on hollandlased üsna valivad kooli osas, kus nende järeltulijad haridust omandama hakkavad. Lisaks usulistele vaadetele, vahetule koostööle kooliga ning humanistlikule õpikäsitlusele hinnatakse ka väiksemat õpilaste arvu klassis. See võib küll piirkonniti ja kooliti varieeruda vastavalt vajadusele. Näitena võin tuua oma laste kooli, kus alles hiljuti loodi juurde üks lisaklass, et hoida õpilaste arv igas grupis alla 12. Kuna tegemist on keelekümblusklassiga, siis pole mõttekas õpilaste arvu suureks ajada. Samas on koole, kus klassides õpib 25–30 õpilast.

Nii nagu Eestiski, käivad Hollandi erakoolides lapsed, kelle vanematel on kindel visioon ja ootused õppemeetoditele, mis tagavad nende lastele parima võimaluse omandada hea haridus. Uue kooli loomisel esitatakse taotlus ning vajalikud dokumendid Haridusametile, kes vastavalt kas annab loa või leiab, et on puudujääke, mida tuleks täiendada. Kui „roheline tuli“ on antud, peab kohalik omavalitsus leidma kooliruumid ja jääb üldjuhul ka nende haldajaks.


3 kommentaari teemale “Mida õppida Hollandi koolilt?”

  1. Tartu õpetaja ütleb:

    Töötan keskkoolis, kus klassis on üle 35 õpilase!!

  2. Valdar Parve ütleb:

    Liina Kersna faktitähelepanekud kuluvad ära, järeldustes kahtlen.
    Õnnelikkuse erinev tase on sellest, et Hollandis ei ole selliseid perekonna palgavaesuse tõttu õnnetute perekondade lapsi kui Eestis.
    Teiseks võimaldab koolide mitmekesisus võimetelt ja eesmärkidelt ühtlikumaid klassi- ja koolikooslusi.
    Et tohutult palju rohkem (kui Eestis) koolilastegi emasid on kodus ja et tiheasustuse puhul torkab tolknema jääv laps või nooruk kohe silma, ka see on ühiskonna õnnelikumaks konsolideerimise puhul mõõtmatult tähtsam kui vaheaja pikkus või jalgrattateekond kooli. Lisaks tõmbab õpetajaskonna suhteliselt parem palgatase ametisse kõrgema vaimse pagasiga inimesi, kes on siis priimad olmemuredest ja rohkem laste jaoks.
    Tartu õpetaja teemal: Kui klass on koos enamvähem ühesuguse IQ-ga õppuritest, siis on olukord hoopis teine võrreldes karjataolise väga erineva tasemega õpilasi koondava klassiga, kus ka 20 õpilast võib olla koormav.

  3. Anu ütleb:

    Õpetajate palgatase sõltub suuresti sellest, mis tasemel ja suunal nad õpetavad. Millegipärast seal need õnnelikud ja väärtustatud õpetajad ka streigivad ja nõuavad palka juurde. Ei ole see elu nii roosiline sealgi!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!