Teist keelt võib juba lasteaias õppida küll
Õpetaja Maris Laaneväli korraldab eesti ja vene lastele ühist võistlusmängu. Fotod: Raivo juurak
Õpetaja Natalja Novosjolova: „Ärge kartke keelekümblust. Lapsed saavad omavahel väga hästi hakkama. Pooleteise aasta pärast hakkavad nad uues keeles rääkima.“
Kui president Kersti Kaljulaid soovitab hakata teist keelt õppima juba lasteaias, siis Kellukese lasteaia kogemus näitab, et see on täiesti võimalik.
Kellukese lasteaia Lotte rühma lapsi kõrvalt vaadates on raske aru saada, missugused on eesti ja missugused vene kodukeelega lapsed, ehkki üheksa last on Lotte rühmas eesti ja üheksa vene perest. Aru saavad kõik lapsed nii õpetaja Marise kui ka õpetaja Natalja jutust, nuputamis- ja liikumismängudes löövad kõik rõõmsalt kaasa.
Silma hakkab ainult see, et mõned lapsed räägivad hästi ettevaatlikult ja vaikse häälega eesti ja teised jälle vene keeles õppimise päeval. Mõnel lapsel võib märgata ka aktsenti. Üks eesti poiss ütleb pilti värvides rahulikult „желтый” asemel „soltõi” ja „оранжевый” asemel „aransevõi” ja kui õpetaja küsib, missugune on pruun pliiats, näitab seda rõõmsalt õpetajale ja hüüab: „Это!”
Lotte segarühma eesti keeles õpetav Maris Laaneväli ütleb, et eesti ja vene lapsed mängivad ilusasti koos. Kui on magamise aeg, räägivad eesti ja vene lapsed enne uinumist omavahel pikad jutud maha. Algul kasutasid mõlemad peamiselt oma emakeelt, selgitades paljusid asju kätega vehkides. Järgmisena hakkas sekka tulema teise keele sõnu. Edasi hakkavad nad kahes keeles suhtlema. Õpetaja Maris ütleb, et õhtupoolikul mängitud vabade mängude ajal näeb ta kõige paremini, kui palju üks või teine laps on uusi sõnu omandanud.
Algul võetakse tihti üksteise sõnu üle. Näiteks eesti lastele meeldis väga vene sõna „помидор” ja nad kasutasid seda ka eesti keeles rääkides. Kui lastevanemad õhtul lastele järele tulevad, õpetavad lapsed neilegi uusi sõnu. Märtsis hakkas osa lapsi ka lugema ja oma nime nii eesti kui ka vene keeles kirjutama.
Õpetaja Maris Laaneväli: „Toetan president Kersti Kaljulaidi soovitust, et lapsed võiksid juba lasteaias mõnd võõrkeelt õppida.“
Laps suudab suhelda isegi kaheksas keeles
Õpetaja Maris ütleb, et kahesuunalise keelekümbluse idee pakkus neile välja Liisa Pakosta, kelle lapsed käisid samuti Kellukese lasteaias. Lasteaiaperele see mõte meeldis ja nii otsustati, et Lotte rühmas hakkab eesti keeles õpetama Maris Laaneväli ja vene keeles Natalja Novosjolova. SA Innove pakkus keelekümbluse koolitust ja sinna mindi meeskonnana: direktor Tamara Borsuk ja õppealajuhataja Irina Puškina lõid samuti kaasa.
Õpetaja Marisele kahesuunalise keelekümblus meeldib. Ta on olnud lasteaias tööl juba paarkümmend aastat ning kõik hakkas juba korduma ja rutiinseks muutuma, kuid keelekümblus on midagi täiesti uut ja huvitavat.
Õpetaja Maris toetab president Kersti Kaljulaidi soovitust, et lapsed võiksid juba lasteaias mõnd võõrkeelt õppida. Maris on nüüd omaenda Lotte rühmas näinud, et kui kasutada hästi palju pildimaterjali ja õpetada uut keelt mängude, laulude ja tantsude kaudu, omandavad lapsed kergesti palju uusi sõnu. Ameerikas keelekümbluse koolitusel kuulsid aga Maris ja Natalja lapsest, kes suutis enne kooli suhelda koguni kaheksas keeles. Seega on lapsed keeleliselt kuni kaheksa korda võimekamad, kui me arvame.
Ameerikas käisid Maris ja Natalja vaatamas hispaania ja inglise keele kahesuunalist keelekümblust. Selgus, et Ameerikas ei ole nii pika päevaga lasteaedu kui meil Eestis. Kuid seal alustatakse kahesuunalist keelekümblust juba kolmeaastastega. Eesti kahesuunalise keelekümbluse katseprojekti alustati aga nelja-aastastega, kes suhtlesid oma emakees juba täiesti vabalt. Ameerikas märkas õpetaja Laaneväli ka teatavat kümblusega ülepakkumist – uusi sõnu oli seal isegi lakke kleebitud ning pesulõksudega lampide ja akende külge kinnitatud. Lotte rühmas pilt nii kirju ei ole.
Õpetaja Laaneväli ütleb palju tänusõnu Innovele, kust nad on saanud väga häid õppematerjale. Suuri raamatuid, mida saab lastega koos lugeda, on Lotte rühmal terve virn. Isegi rääkiv pliiats on. Innovelt on lasteaed saanud ka palju nii eesti- kui ka venekeelseid keeleõppemänge. Lisaks on Innove korraldanud kümblusõpetajatele õppereise ja toetab Kellukese lasteaeda igapäevatöös.
Õpetaja Natalja Novosjolova õpetab Lotte rühma lastele lumikellukese lehtede ja õite värvimist rohelise ja valge plastiliiniga. Tulemus on ilus ja tugevdab lastel sõrmi.
Las lapsed avastavad sõnade tähendusi ise
Õpetaja Natalja Novosjolova märgib, et esimesel aastal lapsed ei julge uues keeles rääkida. Nad kordavad vaid hästi vaikse häälega õpetaja sõnu. Aga kuhugi kiiret pole, sest lapsed on ju alles 4–5-aastased ja hiljemalt kooli alguseks suudavad nad nii eesti kui ka vene keeles suhelda.
Algul hakkasid Lotte rühma lapsed õpetaja sõnu kordama. Isegi sellise keerulise sõna nagu „чечевица” (läätsesupp) ütles mõni eesti laps kohe järele. Tore on see, kui lapsed õpetajat järele teevad. Näiteks võtab laps sidruni kätte, näitab seda demonstratiivselt õpetajale ja ütleb: „Лимон.” Tasapisi hakkasid Lotte rühma eesti ja vene lapsed omavahel ka suhtlema.
Õpetaja Nataljale on keelekümbluse puhul harjumatu, et lastele ei tohi kõike kohe ära tõlkida, vaid tuleb näidata pilte või väljendada sõna tähendust kehakeeles, et lapsed ise tähendused ära arvaksid.
Ta ütleb oma jutu kokkuvõtteks: „Ärge kartke keelekümblust. Lapsed saavad omavahel väga hästi hakkama. Pooleteise aasta pärast hakkavad nad uues keeles rääkima ka.”
Kümbluslasteaiast edasi kümbluskooli
Kellukese lasteaia direktor Tamara Borsuk märgib, et Kellukese lasteaed sobib kahesuunalise keelekümbluse jaoks väga hästi, sest seal on olnud kogu aeg eesti ja vene õppekeelega rühmad.
Ka see, et eesti ja vene lapsed on ühes rühmas koos, pole Kellukese lasteaiale päris uus asi, sest seni on mõnedki eesti lapsevanemad pannud oma lapse vene õppekeelega rühma ja vene lapsevanemad eesti rühma. Nüüd on need lapsed Lotte rühmas koos ja õpivad seal 50% ajast eesti ja 50% vene keeles. See on väga hea variant, sest kui eesti kodukeelega laps läheb vene rühma, on tal eesti keelt ainult kaks korda nädalas ja seda on liiga vähe.
Mis tuju meil täna on? Vaadake, kuidas seda teises keeles öeldakse.
Direktor Tamara Borsuk märgib, et kõik lapsevanemad on Lotte rühma kahesuunalise keelekümblusega väga rahul. Lapsed ei karda uut keelt rääkida, märgib ta. Kui Lotte rühmas on vene keeles õppimise hommikupoolik ja ta läheb seda vaatama, räägivad lapsed ka temaga vene keeles. Kui aga rühmas on eestikeelne hommikupoolik, siis räägivad needsamad lapsed temaga eesti keeles. Lapsed teavad, et kui neid õpetab Maris, siis räägitakse eesti keeles, kui aga Natalja, siis vene keeles. Rühmas on sellised reeglid ja lapsed on nendega harjunud.
Õpetajad Maris ja Natalja on tõelised professionaalid, märgib Kellukese lasteaia direktor, sest nad oskavad oma rühma lapsi vabalt ilma tõlkimata teises keeles õpetada. Direktor märgib, et nii hea professionaalse taseme on andnud õpetaja Marisele ja Nataljale Innove koolitused, kus neile on tutvustatud teiste maade kahesuunalise keelekümbluse kogemusi.
Kahesuunalise keelekümbluse katseprojekt toimub ühes Tallinna, Pärnu, Tartu ja Tapa lasteaias ja need lasteaiad suhtlevad kogu aeg omavahel. Tamara Borsuk: „Oleme käinud Pärnus ja Tapal vaatamas, kuidas neil läheb. Järgmisena tullakse meie lasteaeda ja pärast seda külastame Tartut. Meie kahes keeles õppivatest lastest on huvitatud Tallinna kunstigümnaasium ja Avatud Kool. Viimase õppealajuhataja on käinud meie lapsevanematele rääkimas, kuidas nende kool töötab. Kindlasti läheme Lotte rühmaga ka Avatud Kooli ekskursioonile, kuid muidugi on lapsevanem see, kes otsustab, kuhu ta oma lapse õppima paneb.”
Vaata ka videoid:
Kolleegid!
Küsimus pole selles, kas mitme keele õppimine (eriti enne kooli) on VÕIMALIK vaid – kas see on ARUKAS -!?
Arvamusliidrid ja kõrged poliitikud (presidendini välja) peaksid hoiduma sisulistest mõtteavaldustest valdkondade kohta, mida nad EI TUNNE…
Ma ei ole kuulnud meie poliitikuid avaldamast seisukohti pimesoole opi tegemise kohta, aga arengupsühholoogia-didaktika kohta pidevalt. Samas on lapse TEADUSPÕHINE ARENDAMINE-ÕPETAMINE keerulisem lihtsast pimesoole opist… Oma isiklike seisukohtade avaldamisega mõjutavad nad tahtmatult protsesse ja kahjuks ASJATUNDMATUS SUUNAS…
Tavainimesed (ka poliitikud) avaldagu seisukohti vaid HARIDUSPOLIITIKA kohta – see demokraatliku ühiskonna alus…