Haridusuudiseid välismaalt
Koolinädal 4,5 päeva pikkuseks
Ashby Fieldsi algkool Inglismaal kavandab nelja ja poole päevast koolinädalat, et vaba reede pärastlõuna ennetaks õpetajate läbipõlemist, vahendab The Guardian. Hinnanguliselt töötab mõni õpetaja 60 tundi nädalas. Praegu käivad läbirääkimised vanematega ja visiooni kohaselt alustataks lühema koolinädalaga septembrist. Õppetundide arv oleks endiselt kooskõlas riiklike numbritega ja nendele, kelle vanemad ei saa kell 13.15 lastele järele tulla, pakutakse pikapäevarühma sarnast lastehoiuteenust.
Noori meelitatakse õpetajaks õppima juba lausa rahaga
Bathi Spa ülikool Inglismaal meelitab õpetajaks õppima. Oktoobris antakse igale õpetajakoolituses osalejale 500 naela suurune stipendium tänuks õpetajaameti valimise eest. Stipendiumi makstakse sel aastal esmakordselt ja selle tingis üha vähenev õpetajaks õppijate arv. Keskmiselt osaleb igal aastal Bathi õpetajakoolitusel 700 õppurit, vahendab tes.com. Sel aastal on kandidaatide arv vähenenud keskmiselt 19%, kusjuures ajalooõpetajaks soovib õppida koguni 31% vähem inimesi kui eelmisel aastal.
Erivajadusega lapse ema kiidab Kanada kooli
Erivajadusega 11-aastane Finnan läks kolmeks kuuks Kanadasse õppima. Tal läks aga sealses koolis nii hästi, et sakslasest ema otsustas pojaga Kanadasse kolida. Kolmest kuust sai aasta ja ema kiidab Kanada haridussüsteemi, vahendab Der Spiegel. Ema sõnul aktsepteeritakse poega Torontos sellisena, nagu ta on. Saksamaal tundus, et ta oli teistele klassis ainult koormaks, sest ta vajas kõigeks rohkem aega. Lapsega tegelevad uues klassis õpetaja ja abiõpetaja, kes vajadusel õpilase teise ruumi viib.
Saksa õpetajad kannatavad vägivalla all
Saksamaal esitles otsekoheste sõnade poolest tuntud Udo Beckmann õpetajate vastu suunatud vägivalla teemalise küsitluse tulemusi ja lisas, et „muinasjutt üksikjuhtumitest“ peab lõppema. Selgus, et viie aasta jooksul esines pooltes koolides ähvardusi ja vägivalda õpetajate vastu. Kõige sagedasem vägivallavorm on verbaalne (48% koolidest), järgnes füüsiline rünnak (26%) ja küberkiusamine (20%). 39% koolidest peab õpetajate kiusamist tabuteemaks, millest ei julgeta rääkida, vahendab Der Spiegel.
Koolitööga jännis poiss helistas hädaabinumbril
Saksamaal Bühlis helistas kümneaastane õpilane hädaabinumbril ja nuuksatas mitu korda. Ning enne, kui ta murest rääkida jõudis, katkes kõne. Baden-Württembergi politseinikel ei jäänud muud üle kui kohale sõita. Telefoninumbri abil tehti kindlaks poisi aadress ja politseiauto asus teele. Selgus, et poiss ei saanud koolitöödega hakkama ja otsustas viimases hädas abi kutsuda. Milline koolitükk nii raske oli, et lahendamisel politseinike abi vajati, ametivõimud ei avaldanud, vahendab Der Spiegel.
Norra koolilõpetajad kipuvad pidutsemisega üle piiri minema
Norras tähistavad abituriendid keskkooli lõppu nii metsikult, et sel aastal otsustasid ametnikud sekkuda. Mitu nädalat käivad õpilased ringi rahvusvärvides, nad on kärarikkad ja peolt ei puudu ka alkohol. Lisaks tegeletakse julgustükkidega, näiteks jalutatakse riieteta üle silla. Teedeamet teatas, et ei taha olla tujurikkuja, aga hoiatas noori, et need sel aastal ohutussaartel vanainimeste asjadega ei tegeleks, sest vaatepilt võib tekitada liiklusohtlikke olukordi, vahendab Der Spiegel.
Iraan tõrjub koolides inglise keelt
Iraani ja Venemaa soojad suhted on jõudnud koolisüsteemi. Nimelt soovib Iraani haridusminister Mohamed Bothaei hakata riigi algkoolides vene keelt õpetama. „Me soovime inglise keele staatust nõrgendada ja viia koolidesse uusi keeli, näiteks vene keele,“ ütles minister Moskva kohtumisel. Vastutasuks on võimalik, et mõnes Venemaa koolis hakatakse pakkuma võimalust õppida pärsia keelt. Inglise keele õpetamine Iraani riiklikes algkoolides keelati ära juba selle aasta jaanuaris, vahendab Der Spiegel.
Kümblus Iisraeli moodi
Iisraeli elanikkonnast moodustavad juudid 75%, araablased 21% ja ülejäänud 4%. Ometi on riigis vähe segakoole, kus õpivad mõlema suurema rahvakillu esindajad. Hinnanguliselt õpib kuues segakoolis 1500 last. Segakoolid tegutsevad laste 12-aastaseks saamiseni, mille järel suunduvad nad eraldatud koolidesse. Klassis on korraga kaks õpetajat, kes räägivad laste emakeeles ja õpetavad sama materjali. Koolide eesmärk on luua sõbralikke suhteid riigi kodanike vahel, hoolimata nende taustast, vahendab BBC.
USA astronaut Karen Nyberg usub tulnukate olemasolu
USA astronaut Karen Nyberg vastas Inglismaa Moorfieldi algkooli õpilaste küsimustele. Kaks korda kosmoses rännanud astronaudilt küsiti, kas ta usub tulnukatesse, mille peale ta ütles, et pole ise neid kohanud, aga kuna universum on nii suur, ei saa välistada, et nad kusagil on – seega usub. Lisaks küsiti, kas ta tunneb end kosmoses turvaliselt; mis tunne on esimestel minutitel pärast starti; mis tunne on kohe pärast maale naasmist ‒ kas siis tundis ta endiselt, nagu oleks kaaluta olekus, jne, vahendab BBC.
Koolipingis koos 80 aastat noorematega
96-aastane mehhiklane Guadalupe Palacios García ei saanud lapsepõlves talutööde tõttu koolis käia, seetõttu otsustas kuue lapse ema nüüd esimest korda keskkooli astuda. Kuna Mehhikos ei ole täiskasvanute gümnaasiume, jagab ta klassiruumi endast 80 aastat noorematega, kes talle esimesel koolipäeval aplodeerisid. Naine soovib oma 100. sünnipäevaks keskkooli lõpetada ja hiljem lasteaiakasvatajaks õppida. Lugema õppis ta alles neli aastat tagasi ning omandas seejärel alg- ja põhihariduse, vahendab Der Spiegel.
Hüva nõu õpetajatele: ärge hoidke eksamitulemusi oma arvutis
Austrias häkiti õpetaja arvutisse ja muudeti eksamitulemusi, vahendab Der Spiegel. Klassi helgemad pead ütlesid häkkijatele õiged vastused ette ja nii said kõik 23 õpilast eksami eest kõrgeima hinde. Karistuseks määrati kõigile kohustuslik koristusprojekt “Steyr koristab”, milles koristavad nad linnatänavaid ja korjavad prügi. Loomulikult peavad nad eksami uuesti sooritama. Seoses andmete lekkimisega uurib juhtumit politsei, aga veel ei ole teada, kas kõigile esitatakse süüdistus.
Kogunud ÕIE TÄHTLA