Eesti lastekirjanduse keskus soovitab: Põnevad juturaamatud
Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“
112 lk. Kirjastus Tänapäev, 2018.
Priit Põhjala uues lasteraamatus tegutseb fanaatiline loomaarst onu Mati, kes töötab loomaaias. Kahjuks on tööaeg onu Mati töö- ja loomaarmastuse jaoks liiga lühike. Nii ei suuda ta teisiti, kui peab tööd tihti ka koju kaasa võtma. Nõnda elavadki onu Matiga nahkhiired ja kapibaarad, pesukarud ja prillmaod, rääkimata elevantidest ja Prževalski hobusest. Mõistagi toob selline ettearvamatu seltskond kaasa nii mõnegi toreda seikluse, olgu selleks siis presidendi vastuvõtt, osalemine tankide paraadil või sõit Berliini onu Mati uut loomaraamatut esitlema.
Nende jaoks, kes end asjatundliku onu Mati tegevusega põhjalikumalt kurssi tahavad viia, on raamatu lõpus valiknimekiri onu Mati teaduslikest töödest.
Helen Käit „Kummitusmaja“
204 lk. Kirjastus Tänapäev, 2018.
Kaksikõed Mia ja Lia kolivad koos perega maale vanasse majja elama. Kui tüdrukud kooli lähevad ja oma kodumaja kohta õudust tekitvaid kuulujutte kuulevad, ei taha nad neid esialgu uskuda. Pole ju kummitusi, nõidu ja muud ebaloomulikku tüdrukute arvates olemas. Kui aga iga päevaga üha rohkem eriskummalist juhtuma hakkab, on tüdrukud peaaegu et nõus oma tõekspidamistest loobuma. Kas tõesti pesitsevad majas kummitused, kes nende peret sealt välja süüa tahavad?
Kaasahaarava loo mõjukusele aitavad tõhusalt kaasa Sirly Oderi põnevad mustvalged illustratsioonid.
David Walliams „Härra Hais“
208 lk. Kirjastus Tänapäev, 2018.
Iga päev sõidab viks ja viisakas 12-aastane Chloe teel erakooli mööda pargist, mille pingil istub hulkur. Mehel on šikk tviidpintsak seljas ja kikilips ees, tema jalgade ees lebab must koerake. Chloe pole kunagi näinud kedagi temasarnast – niivõrd saladuslik ja müstiline tundub mees talle. Hoolimata sellest, et kerjust tema iseloomuliku lõhna pärast härra Haisuks kutsutakse, tahab tüdruk temaga tutvuda. Talle tundub, et mehel on rääkida üks põnev lugu. Ühel päeval võtabki tüdruk julguse kokku ja kõnetab meest.
Inglise menuautorilt David Walliamsilt on eesti keeles ilmunud veel „Gängstamemm“, „Jube tädi“, „Hirmus õudne hambaarst“ ja „Rotiburger“.
Lara Williamson „Lihtsalt spagetipoiss“
280 lk. Kirjastus Varrak, 2018.
11-aastane Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Tema kasuema ja -isa, keda ta väga armastab, on temaga ikka ausad olnud. Poisi peresse kuuluvad veel vanem õde Minnie ja noorem õde Velvet, kellel on väljamõeldud koer Viineripirukas. Oma pärisemast ei tea ta aga suurt minagi. Kui õpetaja Chatterjee palub Adamil ja teistel õpilastel sugupuu joonistada, plaanib poiss selle teha oma pärisemast, kellest ta rohkem teada tahab. Ootamatult pealt kuuldud vestlus, milles selgub, et kasuema taas beebit ootab, lisab poisi otsingutele hoogu juurde. Ta arvab, et nende pisike korter jääb neljale lapsele ja väljamõeldud koerale liiga väikseks.
Lara Williamsonilt on eesti keeles kättesaadav ka „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani“, mis on võitnud paljude meie lugejate poolehoiu.
Håkon Øverås „Pruune“
136 lk. Kirjastus Varrak, 2018.
Rune vanaisa sureb. Kui siis naabruses elavad poisid veel ka Rune ja tema sõbra Atle kaua ehitatud onni ära lõhuvad, tundub seda kõike poisi jaoks liiga palju olevat. Tädi Ranveigi keldrist leitud pruun värv, mida Rune on plaaninud kasutada onni värvimiseks, viib poisi mõttele onni lõhkujatele kätte maksta. Öösel sünnibki pruuni keebi, rüü ja silmasidemega superkangelane Pruune, kes poistekamba ninamehe jalgratta pruuniks võõpab.
René Goscinny „Väikese Nicolas’ vahetunnid“
150 lk. Kirjastus Tänapäev, 2018.
Prantsuse lastekultuuri üks markantsemaid esindajaid väike Nicolas on Eestis üha jõulisemalt kanda kinnitamas. Rene Goscinny kirjutatud ja Jean-Jacques Sempé illustreeritud raamatuid ja nende põhjal tehtud filme teab iga väike prantslane, aga ka paljud lapsed üle maailma. Eesti keelde jõudsid esimesed Nicolas’ lood juba 1990. aastatel. Uusväljaannete esimene raamat nägi trükivalgust mullu, „Väikese Nicolas’ vahetunnid“ on teine kogumik, milles selle terase poisi elust lugeda saab. Juhtub ju Nicolas’ga alati midagi, ja kui mitte temaga, siis tema temperamentsete vanemate või vahvate klassikaaslastega.