Mänguoskus on inimeseks olemise parim osa (Platon)

“Mäng on tõsine asi,“ ütlevad ühed. „Mina ei mängi, kui nalja ei saa,“ lausuvad teised Karlssoni kombel vastu. Lasteaiaõpetaja leiab ikka mõne mängulise lähenemisviisi, et „raske töö“ saaks tehtud ja lapsed omandaksid kõik teadmised ning oskused, mida õppekava nõuab.

Lasteaias on üsna tavapärane lavastusmängude kasutamine. Lavastusmäng kasvab välja rollimängust ja sisaldab draamaõpetuse elemente. Esialgu, kui lapsed on nooremad, kuulub juhtmängija roll õpetajale, kelle tegevus laste tähelepanu köidab ‒ nad elavad kaasa, vaimustuvad ning hiljem kasutavad oma mängudes samu mängulisi elemente ning sõnavara. Nõndamoodi kujuneb sotsiaalne kompetentsus. Ilmselt ei kahtle keegi selles, et mäng on fantastiline kasvatamise võimalus.

Alates 2011. aastast on Valga Kasekese lasteaias toimunud draamaõpe koolieelikutele. Traditsiooniks on saanud, et kevadel päädib see tavaks muutunud õppevorm lavastusega, mida lapsevanematele, noorematele lasteaiakaaslastele ning teistele linna lasteaedadele etendatakse. Etendusest hoopiski olulisem on aga draamaprotsess, mille aluseks on eneseväljendus ja isiksuse areng. Õpetajad on selles protsessis samamoodi osalejad nagu lapsed.

Vanematel kisub etenduse vaatamine ikka silmad märjaks ja kolleegidelt on kuulda kiidusõnu. Väikestele näitlejatele on see meeldejääv sündmus ja uudne lavakogemus. Draamaõppe korraldajaid innustab soe tagasiside tegevust jätkama.

Uute ideede ja oskuste saamiseks hakati otsima draamaõpetuse koolitusi, sest loorberitele puhkama jääda teadupärast ei tohi. Seepeale saadigi Innovele kirjutatud projektile „Draamaõpe Valga lasteaias Kaseke“ rahatuge.

Maikuu jooksul leidsidki lasteaias aset kolm põnevat ja praktilise sisuga koolituspäeva, mis hõlmasid endas nii nuku- kui ka draamanäitleja suunitlusega koolitust. Koolitaja Marie Usk julgustas õpetajaid raamist välja mõtlema. Võtsime ette harjutusi iseendas peituva tundmaõppimiseks, ning seda nii keha, tunnete kui ka vaimu tasandil.

Kujutlusvõime avardamiseks ning selle piiride kompamiseks piisab nappidest vahenditest. Ellu saab äratada ka paberi, niidirulli või riidetüki. Proovinud ise asjadele elu anda, muutub maailm veelgi toredamaks paigaks ja on võimalik aimu saada, kui palju huvitavaid ning köitvaid mänguvõimalusi meie ümber eksisteerib.

Teraapilise kogemuse pakkusid maskiharjutused. Väga huvitav oli kogeda muutust, mille maski ettepanek tekitas. Maski taga tekkis kerge, vabastav tunne ja seni harjumuspärasest hoopis erinev maailmaruumi tajumine.

Viimasel õppepäeval rääkisime omakeskis lastega lavastamise algtõdedest ja mõtisklesime selle üle, kui pikk teekond tuleb läbida, et jõuda oma teatraalse ideega teostuseni ehk lavalaudadele. Eelkõige peab lähtuma laste võimetest ja vajadustest. Lavastuse puhul ei saa ei piisa päheõpitud teksti kõva ja selge häälega väljaütlemisest. Laval peab välja paistma tegevus ja narratiiv ning lapsel selle kõige keskpunktis silm särama.

Kasekese lasteaia pedagoogid on ühe väärt koolituskogemuse võrra rikkamad. Oma ala vaieldamatu asjatundjana jagas koolitaja Marie Usk meile uusi teadmisi, häid näpunäiteid ja praktilisi kogemusi, kuidas draamaõpet lasteaia igapäevaellu põimida. Koolituse kasutegur on kindlasti märgatav järgnevatel õppeaastatel lasteaiaürituste korraldamisel ning draamaõppe tegevustes. Koolituse läbinuna vaatan laste draamaõpet hoopis laiema nurga alt kui varem.