Paradoks: õpikud ületavad lubatud kaalu, kuid vastavad normile

18. mai 2018 Priit Pärnapuu - Kommenteeri artiklit

Kott, kuhu lapse viid? Ehkki kõik osapooled soovivad arendada digitaalset õppekirjandust, on E-koolikott pigem arengu algusjärgus kui reaalselt kasutatav asendus õpikute kaaluprobleemile.
Foto: Taavi Arus /Ekspress Meedia /Scanpix

Terviseamet kaalus lapsevanema kaebuse alusel Tartu Karlova kooli esimese kuni neljanda klassi õpikuid ja töövihikuid. Pooltel juhtudel ületas õppekirjandus terviseameti hinnangul kaalunorme.

Terviseamet võrdles märtsis ja aprillis Tartu Karlova kooli õpikute kaalu 2016. aasta aprillis kehtima hakanud õppekirjandust ja selle retsenseerimist reguleeriva määruse nõuetega. Määruse kohaselt võivad õpik ja töövihik esimeses klassis kaaluda maksimaalselt 400 grammi. Ühe esimese klassi eesti keele õpiku ja koos sellega kasutusel oleva töövihiku kogukaaluks mõõtis terviseamet aga 721 grammi.

Terviseamet teavitas oma tulemustest nii haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kui ka sotsiaalministeeriumi. Kokku sisaldab ministeeriumidele saadetud terviseameti ülevaade mõõtmistest 22 rida – igal real ühe klassi ühe aine õppekirjandus. Neist 11 real selgub, et Karlova kooli õppekirjandus ületab terviseameti hinnangul normkaalu. Ei ole põhjust arvata, et Karlova kool oleks erandlik.

Töövihikute ülekaal

Just kirjastused on need, kes peavad tagama õpikute kaalu vastamise normidele.

Kaaludes mis iganes õpikut, tuleb arvestada väljaandmise aastaga ja sellel ajal kehtinud määrusega. Tagantjärele ei saa määrust kuidagi rakendada,“ kommenteeris Avita digitaalse õppevara arendaja ning juhtkonna liige Antti Rammo terviseameti kirja HTM-ile, milles on märgitud kaalu ületavaks ka Avita õppekirjandust.

Tõepoolest. Paragrahvile, millele terviseamet Karlova kooli õpikuid ja töövihikuid kaaludes viitas, järgneb määruses punkt, mille kohaselt loetakse enne määruse jõustumist välja antud õppekirjandus normidele vastavaks eeldusel, et see vastab varem kehtinud määrusele. Varasem määrus kehtis aga üksnes õpikutele, töövihikute kaalule ja seeläbi ka õpikute pluss töövihikute kaalule varem piiranguid ei seatud. Seega võivad enne praegu kehtivat määrust ilmunud töövihikud olla ükskõik kui rasked. Sama kehtib töövihikute ja õpikute kogukaalule.

Tartu Karlova kooli direktorilt Heidi Kiurult saadud andmetest nähtub, et kõigil juhtudel oli ülekaal seotud õppekirjandusega, mis ilmus enne määruse jõustumist ajavahemikus 2006–2014.

Eesti raamatukoguhoidjate ühingu kooliraamatukogude sektsiooni juhataja, Pärnu Ülejõe põhikooli raamatukogu juhataja Kadri Haavandi sõnul on õpikute eluiga orienteeruvalt viis aastat, kuid harvad pole juhud, mil õpik tundub ka pärast kümnendat aastat justkui uus.

Juriidilises mõttes on oluline just ilmumise, mitte ostmise ega trükkimise aeg. Määrus nimelt ei keela vanadele ja leebematele nõuetele vastavate õpikute müüki ega ostu. Nii selgub ka Karlova kooli andmetest, et 2006. aasta ülekaaluline aabits pole mineviku jäänuk, vaid iga-aastane ost.

Võib isegi juhtuda, et praeguseid kaalunorme ületav õpekirjandus pole mitte ainult ostetud, vaid ka trükitud pärast määruse kehtima hakkamist. Kirjastustel puuduvad nimelt märkimisväärsed laovarud, õpikuid ja töövihikuid trükitakse vastavalt tellimustele juurde. Tänased varasemast rangemad normid kehtivad üksnes „parandatud ja täiendatud“ kordustrükkidele. Kui enne määruse jõustumist ilmunud õppekirjandust trükitakse lihtsalt juurde, tuleb lähtuda varasemast määrusest.

Ega vanemad õpikud ju määruste kehtivusest kuidagi kergemaks ei muutu. Laste tervise seisukohast ei ole oluline, millal on õppekirjandus trükitud. Kui õpik või töövihik muudab seljakoti liiga raskeks, tuleb sellega tegeleda,“ selgitas terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Kaili Sillamaa loogikat, miks võrreldi varem välja antud õppekirjandust praeguste, aga mitte varasemate normidega.

Ülekaalust ei tehtud välja

Varem kehtinud määruse nõuetele vastamise jutt vähendab Karlova kooli näitel siiski vaid osaliselt ülekaalulise õpekirjanduse hulka. Terviseameti kirjas HTM-ile kajastub nimelt seitse õpikut, mille kaal ületab norme, isegi kui lähtekohaks võtta varem kehtinud määrus. Aga minevikust leiab asjakohase pretsedendi, mis võimaldab veel tänagi normkaalu ületavalt õpikult tähelepanu kõrvale juhtida.

Tartu Kesklinna kooli hoolekogu toonase juhi Kalle Kulboki eestvedamisel kaaluti õppekirjandust 2013. ja järgneval aastal. Sellest kasvas välja ületartuline kooli- ja hoolekogujuhtide ümarlaud ja ühispöördumine HTM-i poole. Oma pöördumise esitasid ka Tartu Kesklinna kooli 190 lapsevanemat. Kulbok ise esitas HTM-ile 2014. aasta augustis koguni palve algatada õppekirjanduse kaalu teemal haldusmenetlus.

Olen selles asjas alla andnud. Mingil hetkel sai lihtsalt jõud otsa,“ vastas Kulbok küsimusele, mis sai tema 2013. aastal alanud võitlusest õppekirjanduse kaalulangetamise nimel. „Vastavat haldusmenetlust ei alustatud. Haridus- ja teadusministeerium ei võtnud mingit hoiakut selles asjas.“ Ta lisas, et ministeeriumi kaudu laekus talle siiski Koolibri kirjastuse selgitus õppekirjanduse ülekaalu kohta.

Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaar kirjutas HTM-ile saadetud selgituses, et ülekaalulise Kesklinna kooli õpiku näol on tegu vana kõvade kaantega versiooniga ja et uus pehmekaaneline kaalu ei ületa. „Kirjastus mõistab muret koolikoti raskuse pärast. Sellest murest ajendatuna olemegi viinud mahukamad õpikud kahte ossa ning asendanud kõva köite pehmega,“ kirjutas Rahusaar toona.

Nüüd, pea neli aastat hiljem, kui Rahusaar kuulis, et Koolibri õpikud kaaluvad terviseameti hinnangul liiga palju, küsis ta kõigepealt, kas tegu on kõva- või pehmekaanelise versiooniga.

Pehmete kaantega versioon vastab normile, kuid vanad kõvakaanelised ja raskemad õpikud elavad oma elu edasi. Need on senini populaarsed ostuobjektid.

Kui eesmärk on lihtsalt õpiku võimalikult väike kaal, siis võiks Rahusaare sõnul trükkida kas või piibli trükkimisel kasutatavale imeõhukesele paberile või jagada terve aasta peale mõeldud õpik osadeks, mis on mõeldud ühele kuule.

Tegelikkuses tuleb Koolibri peatoimetaja sõnul arvestada aga paljude muude aspektidega. Näiteks tuleb hoolt kanda, et paber läbi ei kumaks või oleks nii kvaliteetne, et võimaldaks värvitrükki. Õpiku jaotamine osadeks alandab küll kaalu, kuid tõstab kokkuvõttes hinda ja koolid ei jaksa neid osta. Õpik peab olema lisaks ka vastupidav ja katma ära kogu õppekava. Peatoimetaja sõnul ei ole rasked õpikud kirjastusele majanduslikult kasulikumad kui kergemad. Lähtekohaks on pigem koolide endi huvi.

Lahendus?

Sillamaa sõnul pole terviseameti ülesanne karistada rikkujaid. Pigem soovis terviseamet juhtida probleemidele tähelepanu ja pakkuda välja lahendusi. „Raske kaaluga õppekomplektid on vaja asendada kaalult kergematega, jaotada ühe raamatu sisu mitmeks raamatuks, leida võimalus õppematerjale dubleerida (kodu- ja koolikomplekt) või leida küsimusele mõni muu lahendus,“ nimetas Sillamaa võimalikke lahendusi.

Ministeerium on terviseameti kirja ja järelevalve tulemused võtnud teadmiseks,“ sõnastas kommunikatsiooni osakonna konsultant HTM-i vastuse küsimusele, milliseid samme plaanib HTM astuda õppekirjanduse osas, millele terviseamet tähelepanu juhtis. „Koolipidaja peab veenduma ja tagama, et õppekirjanduse raskuse piirang ja teised tervisekaitse nõuded on täidetud,“ veeretas HTM õpikute kaaluprobleemi lahendamise koolide endi õlule.

Kulboki eestvedamisel valminud pöördumiste üks siht oli kohustada kirjastusi avaldama senisest enam infot õpikute kohta, et koolid saaksid teha teadlikumaid valikuid. Näiteks sooviti toona, et kirjastus märgiks õpikutesse või nende reklaamidesse lisaks lehekülgede arvule ja formaadile ka õpiku kaalu. Samuti sooviti ligipääsu õppekirjanduse retsensioonidele. Kumbagi võimalust veel ei ole. Ehkki Kulbokil õnnestus kohtu ja andmekaitseinspektsiooni abiga kirjastustest soovitud retsensioonid kätte saada, ei ole 2016. aasta määrusesse kirjutatud retsensioonide avalikustamise nõue käivitunud. EHIS-e õppekirjanduse alamregistrilt mindi 2016. aasta novembris üle E-koolikotis õppekirjanduse registreerimisele. Vanas EHIS-e registris on ligi 2000 ühiku õppekirjanduse kohta leitav üksnes 45 retsensiooni. E-koolikotist leiab suure otsimise peale vaid ühe õpiku retsensiooni. Retsensioonide avalikustamise nõuet tuleb tõlgendada ilmuva õppekirjanduse kohta käivana. Enne määruse jõustumist ilmunud õppekirjanduse retsensioone ei ole kirjastused avalikustanud.

Karlova kooli direktori Kiuru sõnul tundis terviseamet huvi, millised võimalused on õpilastel koolis õppekirjandust hoida. „Kool selgitas kasutusel olevaid võimalusi − algklassides on võimalik õppekirjandust hoida klassiruumis. Täiendavaid soovitusi terviseamet koolile ei andnud,“ sõnas direktor. „Kuna Karlova kool ei ole terviseametilt vastavasisulist teavitust saanud, siis kool antud teemaga tegelenud pole.“

Tartu Kesklinna kooli direktor Kersti Vilson ütles, et ülekaalulised õpikud jäid toonase hoolekogujuhi Kulboki kaalumistest ja HTM-i poole pöördumistest hoolimata kooli alles. Koolil ei olnud toona ega ole nüüdki võimalik kogu õpikufondi välja vahetada või osta topeltõpikuid: üks kooli ja teine koju. Kool on direktori sõnul loonud õpilastele võimaluse jätta õpikud kooli.

Üks uuendus, mis 2016. aasta määrusega kaasnes, oli kirjastuste kohustus teha ilmuv õppekirjandus kättesaadavaks ka digitaalses vormis. Üleminek digitaalsele õppekirjandusele vähendab vajadust trükitud õppematerjalide järele. Ehkki kõik osapooled soovivad digitaalset õppekirjandust arendada, on E-koolikott pigem arengu algusjärgus kui reaalselt kasutatav asendus õpikute kaaluprobleemile.

Vilsoni sõnul ei asenda digitaalne õppekirjandus veel niipea paberõpikuid. „Kool on läbilõige ühiskonnast,“ ütles ta. Mõnele perele on tema sõnul arvutite või nutiseadmete ja internetiühenduse soetamine ületamatu probleem.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!