Tartus kohtus Eesti tulevane ärieliit

Esikoha pälvinud õpilasfirma sEst. Fotod: Sirje Pärismaa

Eestis sel õppeaastal registreeritud ligi 400 õpilasfirmast 21 võitles end 11. mail Eesti Rahva Muuseumis toimunud finaalvõistlusele. Noorte tooteid vaadates tundsid end kui suures kaubamajas, valikus oli korgist arvutikotte, puidust tasakaalulaudu, massaažirulliga kontorisusse, käevõrusid liiklusohutuse tagamiseks, meeldetuletusseaded vanemaealistele, vanadest teksadest kikilipse jpm.

sEst ehe.

Esikolmiku firmadest kaks olid oma ideed ammutanud Eesti loodusest. Tallinna reaalkooli õpilasfirma sEst teeb unikaalseid ehteid, kapseldades kõrvarõngastesse, ripatsitesse, mansetinööpidesse marju, taimi, puudelehti ja isegi kamajahu. Nende tehtud ehet kannab ka president Kersti Kaljulaid.

Kolmanda koha pälvinud RabaVesi Põlva gümnaasiumist toodab näovett, mis on filtreeritud Meenikunno raba järveveest. RabaVesi on varem pälvinud Eesti õpilasfirmade laadal kõige innovaatilisema toote tiitli. Rabavett ei panda otse pudelisse, see filtreeritakse, tehtud on veeanalüüsid, konservante ja lisandeid ei kasutata.

Põlva ongi kosmeetikatööstuse pealinnaks saanud – Põlva gümnaasiumist pääses lõppvõistlusele veel firma Skinkaif, mis valmistab meest looduslikke näomaske. Lisanditeks korjavad noored mitmesuguseid taimi. Ilumaailm pole sugugi vaid naiste huviala, mõlemas õpilasfirmas on neidude keskel ka üks noormees.

Õpetaja Kaia Tamm juhendab Põlvas kokku 13 õpilasfirmat ja igal aastal on keegi juhendatutest ka lõppvooru pääsenud. Mullu Eesti parimaks ettevõtlusõpetajaks valitud Kaia Tamme sõnul toob edu tihe koostöö. Õpetaja roll on oma õpilasi tundma õppida, kaasa aidata, nõu anda.

„Nendega, kes selle kõik vastu võtavad, jõuame päris kaugele,“ tõdes Tamm. „Tänavu on võistlusel tugev ja ühtlane tase, siit leiab väga omapäraseid ideid. Noored on nii andekad. Need on põlvkonnad, kes ongi tegijad. Meie olime raamides kinni, aga neil on tohutult palju võimalusi.“

Õpilafirma Mati kontorisuss.

Õpilased proovivad kätt ka toiduainetetööstuses, näiteks teise koha saavutanud BestIce (Tallinna 21. kool) sõlmis koostöölepingu Kaleviga ja segab nende komme oma käsitööjäätisesse. Cofelius pakub vaakumpakendatud oakohvi kotikesi, millest saab sarnaselt teega valmistada tassi aroomiküllast jooki. Idee said noormehed kaitseväe pakkidest, millest tehtud kohv polnud suurem asi. Nüüd plahvatabki lõhn välja ka kolm kuud hiljem, müüdud on juba üle 220 karbi, jõutud ka poodidesse. Praegu tehakse veel käsitööd ega suudeta suuri koguseid toota. Kuid plaan on jõuda masstoodanguni, jäädes siiski eksklusiivkohvi pakkujaks. Valikusse tahetakse tuua ka kuulus Indoneesia kohv, mille oad on läbinud kassi seedetrakti.

Tallinna 21. kooli Kräfti tehtud korgist arvutikotte müüakse maist juba Tallinna lennujaamas ja ka haridusministril on selline. Noorte sõnul tehakse enamasti arvutikotte sünteetilistest materjalidest, nende siht oli kasutada looduslikku materjali. Algul prooviti klassikalist korki, aga esimesed prototüübid tulid jubedad ja kippusid katki minema. Nüüd tuuakse Inglismaalt sisse Portugalist pärit korki.

Firmad Roonik ja Notest olid tulnud sarnasele ideele – pakkuda vihikuid, mis on korraga nii joonelised kui ka ruudulised.

„Üldine tase on uhke ja võimas, tooted on nagu päris,“ võttis finaalvõistluse muljeid kokku Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpetaja Urmas Persidski, kelle juhendatud firma TeksaStiil valmistab vanadest teksapükstest kikilipse. Persidski juhendab õpilasfirmasid kolmandat aastat ja kahel korral on pääsetud lõppvõistlusele.

„Finaali jõudmine on õpetaja jaoks tunnustus tehtud tööle – oleme hakkama saanud ja oleme õigel teel,“ märkis Persids­ki. „Telliskive on laotud juba kaks aastat, meie koolis algab valmistumine õpilasfirmaks kümnendas klassis. Tegutsema hakkame üheteistkümnendas klassis.“