Ukraina edu toetub hariduse arengule

Külalised koos vastuvõtjatega. Fotod: Pille Tahker

Pärnu linna koolijuhtide ühendus käis Ukrainas uurimas Euroopa Liitu pürgiva maa hariduselu eesmärgiga õppida ise ja jagada kogemusi.

Varem tutvuti Lääne-Euroopa riikide hariduskorraldusega. Nüüd mindi Ukrainasse, mille hariduselust on Eestis vähe teada. Reis sai teoks aprillis, reisilisteks Pärnu koolijuhid munitsipaalüldharidus- ning riigi- ja huvikoolidest.

Eestlased käisid Odessa haridusosakonna juhataja juures, kus ametnikud tutvustasid oma koolikorraldust. Uudistati, kuidas ülikooli teaduskonnad teevad koostööd gümnaasiumiga, ja külastati Odessa 4. gümnaasiumi, mis ilmselt oli linna eliitkool. „Oleks tahtnud näha ka mõnda teist kooli, aga sealse kooskõlastamiste tava tõttu polnud see võimalik,“ ütles Pärnu Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri.

Vastuvõtt oli kõrgel tasemel alates sellest, kuidas külalisi koolis tervitati. Lapsed olid tervitamas rahvariietes vastavalt sellele, mis keeli nad õpivad. Külalistele esineti, pakuti soola-leiba, näidati koolimaja ja tunde.

Odessa on venekeelne linn, ukrainlased räägivad vene ja emakeelt ning koolitöögi käib mõlemas keeles – osa aineid on keelekümbluse moodi vene keeles. Muljetavaldav oli, et juba põhikoolis õpetatakse valikainetena nelja võõrkeelt: inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keelt.

„Nende võõrkeeleoskus oli väga hea,“ ütles Pärnu Vanalinna põhikooli direktor Pille Tahker. „Neid valmistatakse ette välismaal edasi õppima.“

Rõhk loovusel ja väljendusoskusel

Tahker rääkis, et ukrainlased pööravad väga suurt tähelepanu laste loovuse arendamisele ja eneseväljendamisele. Lapsed on avatud ja suhtlemisaltid. „Koolimajas olid kõik valmis juhatama teed, näitustest ja tegemistest rääkima. Neid on julgustatud ennast väljendama,“ rääkis Tahker.

Näidistunnis kõneldi kirjandusest, kunstist, kultuurist. Lugenud vene luuletaja luuletust ja vaadanud vene maalikunstniku pilte, kirjeldasid lapsed oma tundeid. „Viienda klassi kohta oli huvitav, kui vabalt nad rääkisid armastusest ja austusest,“ rääkis Veri. „Mõtlesin, kas meie sama vana laps räägiks nii, kasutades sõnu tunnetest ja õrnusest. Jäi ka mulje, et seda tundi, mis näitas õpetaja meisterlikkust, oli väga palju harjutatud.“ Tahker hindas õppetöö tugevuseks laste oskust koostada tunnis oma luulet ja kanda seda ette.

Klassiruumid on traditsioonilise asetusega, kasutatakse palju tehnilisi vahendeid – tahvelarvutit, e-õppematerjale jm. Võimalik on korraldada õppetööd vastavalt sellele, kuidas õpetaja on valmis või kuidas lapsel on võimalusi. Meil oli digipöörde üks kandvamaid ideid VOSK – võta oma seade kaasa. Neil on see rakendunud – põhiliselt on lastel oma seadmed, aga see, kel pole, ei pea end halvasti tundma. „Olime tunnis, kus osa lapsi õppis e-õpikuga tahvlist, teised töötasid õpikuga,“ sõnas Tahker.

Kui koolide tehniliste õppevahendite jaoks tuleb raha koolipidajalt, siis hoonete kordategemiseks pole aastakümneid raha tulnud mujalt kui vanematelt vabatahtlikult. Nüüd plaanivad riik või omavalitsused hakata selleks raha andma.

Väga suurt rõhku pannakse koolis muusikale ja rahvalaulule, väärtustatakse oma, ukraina kultuuri. Külalised nägid tööõpetuse ja ringitundides tehtud ilusat käsitööd ning veendusid, kui tugevalt hoitakse traditsioone.

Koolimajas oli palju näitusi, lapsed tutvustasid inglise keeles ukraina ja Odessa kultuuri, loodust ja ajalugu. Stendidelt paistis, et nõukogude aega meenutatakse positiivselt. Samas oli sellest koolist palju noori rahutuste käigus surma saanud, neist oli märkimisväärne arv pilte seintel.

Varane eelkutseõpe

Meie koolijuhid hindasid väga heaks ukrainlaste suuna tegelda juba algklassides eelkutseõppega ning põhikooli koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega, et toetada laste valikuid. Lapsi viiakse ettevõtetesse, tutvustatakse tööd ja töötajaid. Haridus on tihedalt seotud kodulinnaga – lapsed, nt 5.–6. klassi tüdrukud olid nagu valmis giidid, rääkides linna ajaloost, vaatamisväärsustest, kangelastest.

Koolis, mida eestlased külastasid, õpitakse 5.–11. klassini. Ülikoolide osakonnad käivad seal töötube korraldamas, et äratada õpilastes huvi kõrgkooli erialade vastu. Algatus tuleb ülikoolilt, neile ei maksta selle eest eritasu. Koostööd kõrgkoolide ja spetsialistidega tehakse selleks, et gümnaasiumi lõpuks oleks õpilaste akadeemiline tase võimalikult hea. Probleem on aga selles, et edukad õpilased ei jätka oma maa kõrgkoolides, vaid lähevad Poola ja Saksamaale õppima ja paljud ei tule tagasi.

Väga palju on õppetegevus juba põhikoolist alates orienteeritud edule ja tulemustele. „Väärtustatakse olümpiaaditulemusi, häid hindeid, akadeemilist võimekust erinevalt meist, kes me paneme rõhku lapse arengu toetamisele,“ jutustas koolijuht Pille Tahker. Ka koolile antakse hinnang selle põhjal, kui palju on saavutatud tulemusi võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel jne. Tahkeri sõnul on ukrainlased väga huvitatud, et riik – meditsiin, teadus jm – muutuks järjest euroopalikumaks. „Nad arvavad, et on vaja põlvkonnavahetust, sest noored näevad asju teistmoodi. Nad loodavad noore põlvkonna peale, et siis muutub ka riigi arengus midagi. Nad on huvitatud oma riigi käekäigust.“ Koolides ja haridusametis on käimas suur töö õppekava arenduse ja muutmisega.

Meie koolijuhte huvitas ka, kuidas õpivad erivajadustega õpilased. Ukrainas on eraldi erivajadustega õpilaste koolid puudega lastele, aga nagu meil, nii õpetatakse sealgi neid ka tavakoolis väikestes rühmades spetsialistide toel.

Müstiline palgavahe

Ukraina kolleege huvitas meie õpetajate töökorraldus, õppevahendid ja nende hankimine. Huvi tunti meie individuaalsete arenguvestluste vastu, mis neil toimuvad teisiti: koos on kogu klassi õpilased ja vanemad.

„Kui jutt jõudis Eesti töökorralduse ja palga peale, siis läksid näod üsna pikaks ja mul on tunne, et kui nad oleksid võimelised keelt õppima, algaks ühel päeval tõenäoliselt lisaks arstidele ka õpetajate ränne idast,“ arutles Margus Veri, „sest palgavahe on müstiliselt suur.“

Ukraina õpetaja palk on 4000–8000 krivnat, eurodes on palga alumine tase üle 100 ja ülemine 280 eurot. Noore õpetaja palk algab esimesest madalast astmest. Ta peab töötama viis aastat ja siis võib taotleda järku. Järgmisi järke saab taotleda väiksema perioodi järel ja järke on vähemalt kuus. Iga järguga palk natuke tõuseb. Kui meil võib õpetaja või töötaja töötada töölepingu seaduse järgi ühe tööandja juures 1,0 ametikohal, siis Ukrainas võrdub 1,0 ametikohta 20 kontakttunniga. Aga keegi ei tööta sellise koormusega, vaid kõik tahavad palga pärast suuremat. Direktor palga suurust otsustada ei saa. Tal tuleb vaid aruandepaber täita: märkida töötaja kvalifikatsiooni tase, tundide ja nädalas töötatud päevade arv.

„Direktor ei ole strateegiline juht või personali kujundaja,“ tõdes Veri ja võrdles: „Meil on koolijuhil suur vabadus ja loomulikult ka vastutus, aga kui ma võtan 1,0 ametikohale inimese tööle, ei ütle mitte keegi mulle ette seda, kui palju tal peab kontakttunde olema. Algklassiõpetajal on võib-olla 16–17 tundi, aga ta tuleb täiskohaga ja teeb ka muud, tal ei ole ainult kontakttunnid.“

Meil on õpetaja palk 1380 ja riigi kehtestatud miinimumtasu, millest koolijuht vähem maksta ei tohi. Kui võõrustajad kuulsid täiskoha palganumbrit 1150, oli see neile järjekordne üllatus. „Kui ma küsisin mitte kooli­inimestelt, vaid teistelt odessalastelt, kuidas on võimalik ära elada 270-eurose õpetajapalgaga, oli vastus, et ei olegi,“ rääkis Veri. Veel suurem oli eestlaste imestus, kuuldes, et Ukrainas tuleb elada 50-eurose kuupensioniga.

Eesti külaliste vastuvõtt oli väga hästi korraldatud. Koolijuhtide arvates on selline reis hea, sest saab näha ja tutvuda teise maa hariduskorraldusega, aga kinnistub ka teadmine, kui hea on Eestis elada. „Meil ei ole põhjust nuriseda. Eesti eluga võib väga rahul olla,“ sõnas Veri. Tahker lisas: „Reis oli väga hariv. Ei tasugi alati minna õppima kaugele. Nägime, millistes tingimustes töötatakse, millised on prioriteedid ja kui erinevad on need võrreldes Eesti haridussüsteemiga. Teistsugusest on õppida.“ Vastuvõtjatelt jäi kõlama sõnum, et nad on huvitatud oma haridussüsteemi arendamisest. See on nende riigi arengu võti.

Väike hinnavõrdlus:

• tass head kohvi restoranis maksis 80 eurosenti,
• 100 g tahvel šokolaadi 40 eurosenti,
• ooperietenduse pilet 8 eurot.