E-külalistunnid tõid nüüdisaegse õpikäsituse 124 000 õpilaseni

E-külalistunnis jõuab külalisõpetaja koolidesse YouTube’i vahendusel. Nutitelefoni ekraanil on
Almondi Esco, multifilmi „Ohtude saar“ režissöör. Fotod: Tagasi Kooli

124 000 õpilast osales MTÜ Tagasi Kooli korraldatud e-külalistundides ning sai osa uues vormis koolitunnist, mis edendab nüüdisaegset õpikäsitust.

Kas olete kuulnud riigist, kus kõikide koolide õpilased saavad võrdväärselt osa oma riigipea antud koolitunnist, saavad talle ka küsimusi esitada ja teiste koolide õpilaste küsimusi kuulata? Ja seda kõike omaenda klassiruumis ühel tavalisel koolipäeval. Just nii lõppes MTÜ Tagasi Kooli ja partnerite korraldatud saja e-külalistunni projekt, milles töötasime välja täiesti uue koolitunniformaadi – e-külalistunni.

Õigupoolest ei ole selles formaadis kuigi palju enneolematut. Laenasime ülikoolidelt videoloengu vormi, segasime seda youtuberliku vahetu esinemisstiiliga, lisasime õppekavadest leitavad aktiivõppe meetodid ja külalistunnist teada õpetaja koostöö külalisõpetajaga. Kõik see kokku on aga midagi, mida meie teada pole tehtud üheski teises riigis. Tänaseks on sada e-külalistundi seljataga. Oleme viinud 1200 õpetajaga rohkem kui 350 koolist ja 100 külalisõpetajaga uusi teadmisi ja kohtumisi ligi 124 000 õpilaseni.

E-külalistund on terviklik aktiivõppele suunatud tund

Nagu koolitund ikka, kestab ka e-külalistund 45 minutit. Tund algab häälestusega varasemate teadmiste ja kogemuse meeldetuletamiseks. Tavapärasest erinevalt toimub aga tunni esimene pool YouTube’i otseülekandena ning selle annab külalisõpetaja. Tunni teises pooles pannakse internetiaken kinni ja õpilased tegelevad oma õpetaja juhendamisel teemaga klassis edasi.

Snežana Stoljarova e-külalistund toimus jalgpalliväljakult.

Igale tunnile on endised „Noored kooli“ õpetajad koostanud tunnikava, milles on lisaks teema taustainfole ka õppemeetodite soovitused ning olenevalt tunnist ka töölehed nii tunni häälestuseks, aktiivõppeks kui ka teadmiste kinnistamiseks. Oluline on, et tund ei ole ühepoolne info edastamine, vaid peab toimuma kolme osalise – õpilased, nende õpetaja ja e-külalisõpetaja – koostöös.

Õpilaste küsimustest sai sada koolitundi

Kui teile antaks ülesanne pakkuda välja sada tunni teemat, siis kuskil 25 ja 50 teema vahel tuleb nähtavasti pikem mõttepaus. Seepärast pöördusime õpilaste poole ja saime neilt aasta tagasi 1100 olulist küsimust. See andis hea ülevaate, mida tahaks teada nii 2. kui ka 11. klassi õpilane.

Meie üllatuseks küsiti kõige rohkem looduse ja kosmose kohta, näiteks miks ei saa inimesed Marsil elada. Teisel kohal olid küsimused Eesti ja kolmandal koolikorralduse kohta. Näiteks miks on Eesti nii väike või miks on koolis nii palju erinevaid tunde. Koondasime küsimused kaheksaks ühiskonnale oluliseks teemaks. Näiteks septembris aitasid külalisõpetajad esimest korda valima minevatel 16-aastastel õpilastel oma otsust teadlikult langetada, märtsis rääkisime aga veeohutuse ja küberturvalisuse näitel turvalisuse teemal.

Et tunnid on vastanud õpilaste endi küsimustele, on õpetajate sõnul toonud häid tulemusi. Nad on meile öelnud, et „tunnid olid lahedad, õpilased asjast huvitatud, teinekord kuulati esinejaid nii, et suu ununes suurest huvist lahti“ ja „tunnid innustasid ise täiendavat infot otsima“. Vene õppekeelega koolide ja keelekümblusklasside õpetajad on lisaks kirjutanud, et „õpilastel oli huvitav proovida, kas nad saavad kiirest eestikeelsest kõnest aru“.

Näiteid, näiteid ja veel kord näiteid

„Palun lisage päriselu näiteid, näiteid ja veel kord näiteid,“ on olnud tagasiside õpetajatelt. Tuleb tunnistada, et näidete leidmine võtab e-külalistundide ettevalmistuse juures kõige enam aega. Sageli eelistab külalisõpetaja jagada fakte, sest see tundub rohkem „päris õppimine“. Kui aga külalisõpetajaid julgustada, leiavad nad ka elavaid näiteid. Näiteks Ester Rebane Swedbankist kirjeldas samm-sammult konkreetsete summade abil, kuidas koguda raha nutitelefoni ostmiseks.

Ka e-külalisõpetaja igapäevane töökeskkond pakub õpilastele huvi. Näiteks Eesti Energia Paldiski tuulepargi tehnikajuht Reigo Kebja tööülesanne on mitmesugustes tuulikutes ringi käia. Võimalik, et mõni õpilane nägi esimest korda lageraiet, kui Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Silvia Lotman oma e-külalistunnis „Kuidas metsi hoida?“ ühel raiesmikul e-külalistunni andis.

Selle kõige juures on sõnulseletamatu maagia just otseülekandes. Kuigi külalisõpetaja on näiteks Kurtnas oma köögis, on õpilane justkui koos temaga seal. Sassi läinud sõnu ei lõika keegi välja ja küsimustele saab kohe vastused.

Näidistunnikavad uute meetoditega õpetajatele

Oleme püüdnud teha e-külalistunnist osavõtmise õpetajatele võimalikult lihtsaks. Kuna teemad võivad olla tema jaoks uued, siis tuleks tal külalistunni teise poole sisukaks läbiviimiseks teha palju eeltööd. Selle koorma vähendamiseks lõime iga tunni kohta näidistunnikavad, mille kasutamine oli vabatahtlik.

Iga tunnikava loomise taga on kolm õpetajat, kes panid pead kokku ja otsisid igasse tundi võimalikult erinevaid aktiivõppe meetodeid. Tunnikavadest leiab diskussioonivõrkude, kõne kirjutamise, loovkirjutamise, uute leiutiste loomise jt ülesandeid. Materjalide väljatöötamist vedanud Tiina Pauklini hinnangul õigustas end mitme õpetaja koostöö, sest just nii leiti ootamatuid ja uusi lahendusi õppimiseks.

Õpetajate tagasiside näitas, et rohkem kui 90% õpetajatest kasutas tunnikavasid kas osaliselt või tervikuna. Ligi 40% õpetajatest kinnitas, et sai e-külalistundidest uusi häid meetodeid, mida nad on juba kasutanud oma teisteski tundides. Üks näide on kõnede pidamine. Õpilased pidid koostama oma kõne Eesti sünnipäevaks ning kogesid neid kirjutades ja ette kandes, et see polegi nii lihtne, kui esmapilgul tundus.

Õpetajad soovivad uut Tiigrihüpet

E-külalistundidest kokkuvõtet tehes tõdesime, et Eesti õpetaja on valmis järgmiseks Tiigrihüppeks. Miks? Sest nad nägid, kuidas interneti vahendusel toimunud e-külalistunnid tõstsid laste õpimotivatsiooni. Iga viies e-külalistundides osalenud kooliõpetaja kinnitas tagasisides, et kasutab nüüd oma tundides julgemini digikeskkonda ja -vahendeid.

Kõige olulisem e-külalistundide mõju oli osalenud õpetajate arvates see, et õpilased said vastuseid nende jaoks olulistele küsimustele (60% õpetajatest). Samuti pidas rohkem kui pool õpetajaist oluliseks, et nad said käsitleda teemasid, mida olnuks raske ise käsitleda.

Kõige põnevam on, et 90% juhtudest soovisid õpilased tunni teemaga pärast e-külalistunni lõppu edasi tegelda ja õpetajad nägid, et see toetas ka õpieesmärke. Üle poole õpetajatest käsitleski e-külalistunni teemat ka järgmistes tundides. Tegutseti edasi ka kodus, võeti ette teemakohane õppekäik või kutsuti külalisõpetaja.

Kõik tagasisidele vastanud õpetajad arvasid, et e-külalistundidega võiks jätkata, sest nii saab tuua koolidesse ühiskonnas kõige aktuaalsemaid teemasid ning tegelda üldpädevuste ja läbivate teemadega, aga ka aine teemadega.

Sada e-külalistundi ehk tundide varasalv koos materjalidega jääb kõigile kättesaadavaks Tagasi Kooli veebilehel. Projekti toetavad EV100, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Overall.

MIS ON E-KÜLALISTUND

• E-külalistund valmib külalisõpetaja, kooliõpetaja ning Tagasi Kooli inimeste koostöös. Tundides otsitakse vastust õpilastele olulisele küsimusele.
• See on 45-minutine koolitund eraldi I, II, III ja IV kooliastmele, millest:

15–20 minutit on külalisõpetaja YouTube’i otseülekanne ja vastused õpilaste küsimustele,
20–25 minutit tegutsevad õpilased oma õpetajate juhendamisel ja iseseisvalt.

• Ühest tunnist võib YouTube’i vahendusel korraga osa võtta piiramatu arv õpilasi ükskõik mis koolist. Näiteks osales Karl Martin Sinijärve e-külalistunnis reaalajas 5000 õpilast.
• E-külalistund on jõudnud Eestist väljapoolegi: Eesti koolideni Tamperest Ülem-Suetuki ja New Yorgini.
• Tunni ülesehituses on arvestatud nüüdisaegse õpikäsitusega (vt tabel).

E-külalistunni ülesehitus ja seos nüüdisaegse õpikäsitusega

KOMMENTAARID

MALLE TRUU, Tapa gümnaasiumi klassiõpetaja:

Kindlasti on sellisel formaadil tulevikku. Laste silmad on ju harjunud ekraani jälgima. Kõike ei saagi õpikukaante vahele mahutada. Lisaks muutub elu nii kiiresti, et kõige uuemaid ideid saabki ainult interneti vahendusel tutvustada.

SVETLANA UDRAS, Lasnamäe gümnaasiumi õpetaja:

E-külalistunnid on andnud mulle palju uusi ja põnevaid ideid. Meie koolis olid need tunnid LAK-õppe positiivne näide, sest meil õpivad vene lapsed, aga e-külalistunnid toimuvad eesti keeles. Veebruaris oli meil tunnis korraga kaks õpetajat (lisaks e-õpetajale). Lastele oli seegi uus ja huvitav kogemus. Sellised e-tunnid peaksid olema regulaarsed. Lastele mõjub hästi teadmine, et nad on samal hetkel ühes tunnis väga paljude teiste klassidega.

Loe ka:

E-külalistunni teema: innovatsioon hariduses