Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor: andekate toetamine vajab lisarahastust

Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased on ühed edukaimad aineolümpiaadidel. Gümnaasiumi direktori, Tartu ülikooli teaduskooli nõukogu liikme OTT OJAVEERI sõnul vajavad andekate juhendamiseks lisaraha nii üldhariduskoolid ise kui ka TÜ teaduskool.

Kümmekond aastat tagasi esitasid Tallinna reaalkool ja Hugo Treffneri gümnaasium põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuendamisega seoses ettepanekud, kuidas andekust määratleda ja rahastada. Parandage lahkelt, kuid toonastest ettepanekutest ei jõudnud seadustesse vist midagi. Mis on see, mis jätkuvalt vajab seaduse tasandil muutmist seoses andekate õpilastega?

PGS-is ei kajastu andekas laps mitte kuidagi. Raha tema õpetamiseks üldhariduskoolis eraldi ei ole. On hea, et erivajadusega õpilaste õpetamist rahaga toetatakse. Selleks on leitud lisaraha. Kuid nüüd tuleb riigil leida lisaraha ka üldhariduskoolidele, kus õpivad andekad lapsed. Sest nende õpetamine on koolile lisakulu, mida praegu keegi ei rahasta. Antakse küll TÜ teaduskoolile eriülesannete täitmiseks ‒ olümpiaadide korraldamiseks ja rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemiseks ‒, kuid et õpilased üldse nii kaugele jõuaksid, tehakse suur töö ju üldhariduskoolides. Selleks aga raha ei anta. Olen Treffneris olnud pea 17 aastat ja praegu ka TÜ teaduskooli nõukogu liige ning tajun selle valdkonna alarahastatust tugevalt.

Kaasava hariduse ‒ erivajadustega õpilasi ei koondata kuhugi erikoolidesse, vaid neid toetatakse elukohajärgses tavakoolis ‒ keskmes on pigem õpilased, kellel on ajutised või püsivad õpiraskused. Kaasava hariduse vajadus on samuti põhjendatud pigem õpiraskustega õpilaste kaudu kui andekate kontekstis. Kaasav haridus on hea, sest see loob õiglasema ja võrdsema haridussüsteemi (kõik saavad ühtviisi kvaliteetsest haridusest osa) ja aitab vähendada erivajadustega õpilaste hariduslikku mahajäämust. Kas üldse ja kuidas on kaasav haridus ja selle põhjendus kantav üle andekatele õpilastele?

Eesti koolides juba nii suur õpetajate puudus, et küsimus pole mitte ainult andekate laste õpetamises, vaid üleüldse õpilasele võimetekohase õpetuse korraldamises. Lähiajal süveneb see veelgi, kuna õpetajaid läheb enam pensionile, kui neid ülikoolidest tuleb. Näiteks eesti keele õpetajate puudus on ülisuur, lähiajal tabab sama probleem matemaatikaõpetajaid. Seega pole lähiaja rõhuasetus mitte andekad lapsed, vaid kõigi õpilastele võimetekohane haridus. Juba mõnda aega näeme, et on koole, kus ainet ei õpeta selleks aineks ettevalmistust saanud õpetaja ‒ nt ei räägita mitte füüsikaõpetajast, vaid füüsikat õpetavast õpetajast.

Olümpiaadide ülesanded − riigi tasandil näiteks informaatika ja füüsika − on läinud nii keeruliseks, et kooliõpetajad pole tihtipeale kompetentsed õpilasi ette valmistama. Selleks tuleb leida inimene väljastpoolt kooli, näiteks kõrgkoolidest või mõni vilistlane, kes on ise kunagi rahvusvahelisel olümpiaadil käinud. See on keeruline ülesanne, kuna neid on väga vähe.

Tallinna reaalkool ja Hugo Treffneri gümnaasium paistavad olümpiaadidel väga silma, kusjuures torkab silma, et samad õpilased on madalamates klassides esindanud muid koole. Mis toob andekad õpilased just reaalkooli ja Treffnerisse?

Kuhu koonduvad andekad lapsed, see on nende endi ja vanemate valik. Nad koonduvadki sinna kooli, kus nende arvates on parimad võimalused areneda ja olümpiaadidel hästi esineda. Nad valivad koolid, kus on pikaajaline traditsioon ja tugevad õpetajad, kes valmistavad neid konkurssideks ette. Sellele lisandub noorte endi kõrge motivatsioon, arengutahe ja saavutusvajadus − sest on väga palju sarnaselt mõtlevaid noori. Ilmselt seetõttu eristuvadki kaks kooli Eestis.

Kas ja millised on miinused süsteemil, kus andekad koonduvad ühte kooli?

Kui ühte kooli koguneb palju tippe, lööb kahtlemata osa noorte enesekindlus, eriti gümnaasiumisse tulekul, kõikuma, kuna nad on olnud oma põhikooliklassis parimad õpilased. Tavapäraselt on põhikooliklassid gümnaasiumiklassidest oluliselt väiksemad. Kuid õpetajate ja tugispetsialistide toel kasvab enesekindlus. Sellega tuleb tõsiselt tegelda ja kooli õppesüsteem peab noort igati toetama.