Kool ja tehas lõid käed
Enics Eestis töötab palju noori, tehase töötajate keskmine vanus on 36. Pildil on Marius Sipsakas, Marge Kõllamägi ja Sander Teder. Fotod: Eeva Kumberg
Elva gümnaasium loobus õppesuundadest ja läks üle moodulõppele. Juba sel sügisel on igal kümnendasse klassi astujal võimalik panna ise kokku oma õpiteekond. Üheksast õpimoodulist tuleb igaühel kooliajal läbida kaks. Mehhatroonika õpetamiseks pani õla alla elektroonikaettevõte Enics Eesti.
Gümnaasiumi valikus on järgmised õpimoodulid: mehhatroonika, kodanikukaitse alus- ja süvamoodul, sport, draama, humanitaar, reaal, C-võõrkeel, loodusained. Üks moodul koosneb kuuest kursusest.
Tarmo Post ja Jaanus Aal.
„Kui saab ise valida, võtab õpilane endale ka suurema vastutuse,“ lausus Elva gümnaasiumi direktor Tarmo Post. „Õppesuundade puhul ei saa õpilane sama palju kaasa rääkida. Teeb valiku ja kolm aastat on üks ja sama, aga moodulõpe annab uue ja parema võimaluse.“
Kevadel, kui gümnaasiumi pürgivad õpilased käisid vestlusel, andsid nad teada ka oma valikutest. Näiteks soovis üks õpilane läbida nii draama- kui ka mehhatroonika mooduli. Kui direktor küsis, kuidas kaks nii erinevat asja kokku sobivad, vastas õpilane, et mehhatroonikaga on ta juba kokku puutunud, kuna juhendab algklassiõpilaste robootikaringi. Aga vabal ajal kirjutab luuletusi ja lööb kaasa näiteringis ning soovib tulevikus minna õpetajaks õppima.
„Õpilane valis lähtuvalt enda huvidest,“ sõnas Post.
Mooduleid välja töötades lähtus kool mõttest pakkuda uusi väljundeid, mida piirkonna teistes koolides pole. Seni on Elvasse õpilasi toonud kodanikukaitse ja see jäi üheks valikuvõimaluseks. Tulevikus võiks mehhatroonika olla samasugune tõmbenumber. Et huvilisi jaguks, viiakse robootika uuest õppeaastast algklasside õppekavasse. Seni tegutseti huviringina.
„Kool peabki suunama noori tulevikku, mitte õpetama eelmist sajandit,“ ütles Post. „Kui reaalainetes pea lõikab, on mehhatroonika hea väljund. See on tõeline tulevikueriala. Insenerivaldkonnas otsitakse mehhatroonikuid ju tikutulega taga.“
Üksteist õpilast ongi praegu avaldanud soovi mehhatroonikat õppida, nende seas kaks tüdrukut. Mehhatroonika moodulis õpitakse programmeerimist, nüüdisaegsete materjalide töötlemise tehnoloogiaid, tehnilist mehaanikat, joonestamist, drooni ehitamist (koostöös Tartu lennukolledžiga).
Mehhatroonika valikaine elektroonikakursuse õpetamiseks lõi kool käed Elva suurima tööandja, rahvusvahelise elektroonikatoodete ettevõtte Enics Eestiga.
„Kui meie ei aita elu edendada, kes siis veel,“ lausus Enics Eesti juhatuse liige Jaanus Aal. „Lihtne on kurta, et meile sobivaid inimesi on vähe. Oleme saanud õla alla panna ja teha väikse sammu, et tuleks selliseid töötajaid, keda meil on vaja. Saame ka tootmist populariseerida – nüüdisaegne tehas ei ole must ja kole koht, kus ollakse kõrini õlised, vaid siin on kõrgel tasemel tehnoloogiaga tootmine. See pole ka ainult näppude kiire liigutamine. Tahame tuua imagosse muutust ja näidata, et see, mis teeme, on äge.“
Enics Grupis on üle maailma kaheksa tehast, kus töötab üle kolme tuhande inimese. Elvas ligikaudu 700. Töötajaid värvatakse poolest Lõuna-Eestist, iga päev sõidab buss neli ringi.
Eestist on tublimatel võimalik ka grupi teistesse ettevõtetesse tööle saada. Elvast ongi rohkem kui kümme inimest globaalsel tasemel juhitööks tuule tiibadesse saanud.
Personalijuhi Eveli Punnisoni sõnul on õpilastel alates 17. eluaastast võimalik suvel hooajatöölisena kätt proovida.
Tehases on kaks erialakoolitajat, kel rahvusvaheline treenerisertifikaat, nemad hakkavad gümnaasiumi elektroonikakursuse valinuid õpetama. Esmalt antakse ülevaade baasteooriast, seejärel minnakse vaatama, kuidas tootmine päriselt välja näeb, ja pärast seda saab õpilane ise käe valgeks. Igale õpilasele määratakse juhendaja, seega pole hirmu, et midagi vussi läheks.
„Meie huvi on tagada jätkusuutlikkus ja eri haridustasemete koostöö, et tekitada noortes huvi tehnikavaldkondade vastu,“ ütles Punnison.
Eveli Punnison on Enicsis töötanud juba kaksteist aastat. Kui ta tööle tuli, oli ettevõtte töötajaist 80% naised. Praegu on naisi-mehi võrdselt ja palju ka naisinsenere.
„Eeskätt peab olema tööle soovijal õpihimu,“ lausus Punnison.
„Mul on hea meel, et Enics, kes on toetanud Elva spordi- ja kultuurielu, teeb nüüd koostööd ka hariduses,“ lausus Elva vallavanem Toomas Järveoja. „Inseneride puudus on ju suur. Kui noored näevad, kui äge on siin töötada, on see neile suur motivaator.“