Läti õpetajakoolitus ja õpetajate ühendused hüplevad haridusuuenduste laineharjal

Riik tahab ellu kutsuda uute õpetajate kutseühingu ja lubab seda toetada, samas kui on karjuv vajadus õpetajakoolituse nüüdisajastamise järele.

Õpetajate Leht on juba kirjutanud, et 2017. aasta sügisel käivitus Lätis mastaapne haridusreform – kuumad teemad olid sellega seoses õpilaste arvu vähenemisest tingitud koolivõrgu koomaletõmbamine ning õpetajate koondamine, õpetajate töötasu, läti keele olukord koolides ja ühiskonnas tervikuna, pädevusõppega seotud muudatused.

Suur reform nõuab muutusi õpetajate ettevalmistuses, sellest tulenevalt esitles Läti haridusministeerium alusdokumenti „Ettepanekud kontseptuaalselt uue pedagoogide haridussüsteemi kujundamise kohta Lätis“. Peale õpetajakoolituse uuenduse rõhutati selles vajadust tugevdada haridusvaldkonna kodanikuühendusi ning luua pedagoogide ja õpetajate kutseühing.

Mõistagi sai kavandatava õpetajate kutseühingu idee üksjagu kriitikat. Näiteks Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühing (LHTA) ei toeta uue õpetajate kutseühingu loomist, kuna Lätis tegutseb praegu niigi mitu haridustöötajate kutseühingut – seepärast pole uue õpetajate kutseühingu järele mingit selget ja karjuvat vajadust, pigem süvendaks see senist killustatust.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel eraldatakse õpetajate uuele kutseühingule 400 000 eurot aastas. LHTA hinnangul tuleks seda summat kasutada hoopis pedagoogide kutsealase täiendamise tagamiseks. Peale selle rõhutas LHTA, et kodanikuühendused peavad oma tegevust ise korraldama ning oleks lubamatu, kui ministeerium koordineeriks õpetajate kutseühingu tegevust.

LHTA hinnangul tahab riik delegeerida uuele õpetajate kutseühingule järgmised ülesanded.

• Õpetajate töötulemuste hindamis- ja kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamine.
• Pedagoogide registri loomine ja pidamine (riiklikus haridusteabe süsteemis peetakse arvestust vaid praegusel ajal hõivatute kohta), õpetaja kutsestandardi ajakohastamine, muude haridusvaldkonna kutse­standardite ja kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamine ning ajakohastamine.
• Kutsealase pädevuse väljaselgitamine ja hindamine, kutsealane täiendamine (kursused, praktika, täiendkoolitus jmt).
• Tööturu monitooring, õpetajanõudluse prognoosimine.
• Kutsealane planeerimine, kaasates rahvusvahelisi eksperte ja pedagoogikateadlasi.
• Pedagoogi kutse-eetika koodeksi väljatöötamine, osalemine haridusasutuste juhtide kutse-eetika koodeksite väljatöötamises.
• Haridusvaldkonna strateegilise kommunikatsiooni teostamine, tõstmaks pedagoogikutse mainet haridusasutuste, kohalike omavalitsuste, samuti riigi tasandil.
• Metoodilise toe osutamine, metoodiliste ressursside tagamine.
• Soovituste andmine õpetajakoolituse õppekavade sisu täiendamiseks.
• Osalemine õpetajakoolituse õppekavade litsentseerimisel ja akrediteerimisel.
• Distantsõppe ja kutsealase täiendamise koordineerimine, lähtudes kutsealase pädevuse väljaselgitamise ja hindamise tulemustest.

Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu märgukirjas leitakse, et praegu teostavad loetletud ülesandeid haridus- ja teadusministeerium, majandusministeerium ning haridusvaldkonna kodanikuühendused. Ametiühing esitab retoorilise küsimuse: kas ministeeriumi ametnikud tahetakse siis lahti lasta, kui nii palju ülesandeid plaanitakse delegeerida ministeeriumivälisele kodanikuühendusele? Või saavad ministeeriumi ametnikest ametiühingutegelased?

Õhinapõhised

Endine haridus- ja teadusminister, praegune Läti ülikooli prorektor Ina Druviete on seisukohal, et Lätis on puudu sellisest õpetajate kutseühingust, mis esindaks pedagooge laiemas mastaabis – õppesisu, avalikkuse kaasamise jmt alal. LHTA tegeleb tema sõnul peaasjalikult töötasu jmt küsimustega, õppekvaliteedi asjus ei tavatse LHTA eriti sõnakalt esineda.

Ina Druviete sõnul ei saa ministeerium kuidagi luua kutseühingut. Praegu tegelevad Lätis õppesisu probleemistikuga Läti pedagoogide volikogu ja õpetajate liit, ent nende puhul pole tegemist massiorganisatsioonidega, sest aineõpetajate ühingud/seltsid on üsna kitsa suunitlusega. Haridus- ja teadusministeerium on küll kuulutanud, et õpetajad peaksid looma sellise (massilise) kutseühenduse, mis on ministeeriumile dialoogipartner ka kvaliteedi jmt küsimustes.

Läti pedagoogide volikogu esimees Andrejs Mūrnieks.

Läti pedagoogide volikogu esimees Andrejs Mūrnieks: „Mitmed pedagoogide organisatsioonide esindajad ei tihka haridus- ja teadusministeeriumi tegevust kritiseerida, isegi kui seda oleks vaja teha, ent keegi peab seda tegema – ma ei karda oma töökoha pärast, eks seepärast käingi oponeerimas.“

Läti pedagoogide volikogu esindab aineõpetajate ühendusi, ka Läti õpetajate liitu kuulub teatud hulk aineõpetajate ühendusi (kunstiõpetajate ühing, kutseõpetajate ühing, eelkooliõpetajate ühing). Mõlema kutseühenduse juhid – Läti pedagoogide volikogu esimees Andrejs Mūrnieks ja Läti õpetajate liidu esimees Edgars Kramiņš – on möönnud, et nende kutseühendusi juhitakse peaasjalikult õhinapõhiselt. Ka konkreetsete aineõpetajate ühenduste puhul on näha, kuivõrd tihti seisab ühe konkreetse aineõpetajate ühenduse tegevus üheainsa inimese najal – piisab sellisel oma tööd õhinaga tegeval inimesel lahkuda, kui selgub, et kogu õhin kaduski koos temaga.

Õpetajate kutseühenduste rahastamisvõimalustest on räägitud aastaid, ent kavandatav 400 000 eurot õpetajate kutseühenduste tegevustoetuseks oli nii Andrejs Mūrnieksi kui ka Edgars Kramiņši jaoks paras üllatus.

Aastaga õpetajaks

2018. a algul tuli haridus- ja teadusministeerium välja üheaastase õpetajakoolituse ideega, ministeeriumi esindaja sõnul on „pakkumine suunatud erialase pädevusega isikutele, kes võivad seeläbi õpetada konkreetseid aineid. Üheaastane õpetajakoolitus tagaks vajaliku kvalifikatsiooni. Süsteem peab olema paindlik ja avatud.“

Pikki aastaid oli üheks „alternatiivseks ukseks“ noorte õpetajate kaasamisel programm „Võimalik missioon“ (Eesti analoog on „Noored kooli“). Ent käesoleva aasta mais kuulutas programmi juht, et rahastamisraskuste tõttu pole võimalik uusi õpetajaks soovijaid toetada. Põhjus: „Võimalik missioon“ eksisteeris ainult annetuste najal, ent maksureformi tõttu pole ettevõtted enam huvitatud seda vajalikus mahus toetama.

Programmi direktor Kārlis Andersons selgitas, et neil jäi puudu ca 100 000 eurot, seepärast polnud programm suuteline tagama vastavat koolitust ning kahe aasta kestel makstavat stipendiumit (200 eurot, mis makstakse kõrgkooli viimaste kursuste tudengitele, kes soovivad koolis õpetajana töötada; stipendium lisandub koolis saadavale töötasule).

Programmi direktori Kārlis Andersonsi sõnul on kümne aasta jooksul „Võimalikus missioonis“ kaasatud 120 noort õpetajat, pooled neist töötavad koolis edasi. Lätis tegutsev AS Swed­bank on olnud seni „Võimaliku missiooni“ suurim toetaja, seepärast pöördus panga juhatuse esimees Reinis Rubenis ajakirjanduse vahendusel võimalike ettevõtete-toetajate poole, et programm leiaks edukalt lõpu. Ta mainis seejuures, et Läti õpetajakoolitus toimub vananenud meetodite kohaselt, mis on omamoodi paradoksaalne tõdemus – Läti ülikooli prorektori Ina Druviete sõnul õpetavad „Võimaliku missiooni“ programmi noori õpetajaid needsamad Läti ülikooli õppejõud, kes „tavalisi“ tudengeidki.

2018. a oktoobris toimuvad Lätis järjekordsed parlamendivalimised, sestap võib oodata, et kõik haridusreformide kuumad teemad jahvatatakse eeloleval suvel uuesti läbi.

Läti ajakirjanduse põhjal HANNES KORJUS