Millistel noortel on suurim risk Eestis hätta jääda?

Hetk Ida-Virumaal toimunud karjääripäevalt „Targalt tulevikku“. Seal osaleti ka töötoas „Kui kõik ei lähe plaanitult“. Foto: Noorte tugila

Noorte suurimad riskid on poolelijäänud õpingud, elamine maapiirkonnas, puudulikud sotsiaalsed oskused.

Eesti avalikkust ehmatas kaks aastat tagasi info, et meil on ca 30 000 noort, kes ei tööta ega õpi. Küsiti, kuidas on see võimalik, kui õppimine on enamjaolt tasuta ja ettevõtted otsivad töötajaid tikutulega taga. Olukord oleks mõistetav, kui meil poleks e-riiki, oleks suur tööpuudus, äärmine vaesus jne. Aga pole. Kuidas saab siis tekkida olukord, et noored ei leia tööd või jäävad haridusteelt eemale? Mida teha?

Tuleb minna ise nende noorte juurde, mida me oleme „Noorte tugilas“ ka teinud.

Infoks – „Noorte tugila“ keskused asuvad igas maakonnas ning tihedama asustusega piirkondades on neid mitmeid. Kodukohale lähima noorte tugila leiab igaüks üles kodulehelt tugila.ee. Käesolevas kommentaaris toodud andmed tuginevad sotsioloogide Kairi Kasearu ja Avo Trummi „Noorte tugila“ programmi raporti andmetele aastatel 2015–2017.

Kui riigil on info riskiolukorras elavate noorte kohta, on võimalik leida ka lahendusi, kuidas neid kõige efektiivsemalt aidata.

Loodame, et tänu probleemide teadvustamisele märkame me kõik, sh lapsevanemad, pedagoogid, noorsootöötajad, omavalitsused jt, kui noor vajab tuge.

Lahenduste leidmisel on suureks abiks „Noorte tugila“ logiraamat. See on elektrooniline noorsootöötajate töövahend, kuhu talletatakse märkmed programmis osalevate noorte kohta.

Milline on mitteõppiva ja/või mittetöötava noore profiil?

15–29-aastased mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored on ametlikus keeles NEET-noored. Statistikaamet eristab kahte vanuserühma: 15–24- ja 25–29-aastased.

Aastatel 2000–2017 NEET-noorte arv langes, kuid 2009. aasta majanduskriis suurendas seda hüppeliselt. See asjaolu kinnitas, et ühiskonnas toimuvad negatiivsed arengud mõjutavad noori kõige enam.

Pärast majanduskriisi on see arv uuesti jõudsalt kahanenud ning 2017. aastal oli NEET-noori Eestis alla 25 000. Võrreldes 2000. aastaga on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv kahanenud enam kui kaks korda, kuid neid on ikkagi liiga palju.

Arvuliselt on mittetöötavaid ja -õppivaid noori kõige enam Põhja-Eestis (Harjumaal, sh Tallinnas) ja Lõuna-Eesti maakondades (Jõgevamaal, Tartumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Võrumaal), kõige vähem Kesk-Eestis (Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaal). Seevastu protsentuaalselt on selliseid noori kõige enam Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) ja kõige vähem Harjumaal ja Tallinnas.

Siiski ei saa öelda, et mittetöötavad või -õppivad noored oleksid nn ühte nägu. Nende seas on pikaajalisi töötuid, juhutööde tegijaid, noori emasid, terviseprobleemidega ja/või vähenenud töövõimega inimesi jne. Leidub ka teadlikult pärast õpinguid aja maha võtnuid – ja seda ei saa neile pahaks panna.

Statistikaamet toob välja kahe noortegrupi erinevuse viimasel kolmel aastal. Seal selgub, et 25–29-aastaste seas on ühiskondlikust elust kõrvalejäämise sagedasim põhjus pereliikmete hooldamine (enam kui pooltel juhtudel), nooremas vanusgrupis on töötus, hooldamine ja „muu“ enam-vähem võrdses proportsioonis. Seoses töötuse üldise vähenemisega on 2017. aastal suurenenud muude põhjuste osakaal.

Sooline ja vanuseline portree

Mittetöötavate ja -õppivate noorte seas on 53% noormehed ja 47% neiud. „Noorte tugila“ programmi esimesel aastal oli noormeeste osakaal veelgi kõrgem (56%). 2017. aastal võrdsustus neidude osakaal noormeeste omaga. Meie programmi sisenevate noorte keskmine vanus oli 2016. aastal 20,1 ja 2017. aastal 19,3 aastat. 1998. aastal ja hiljem sündinud noorte osakaal oli programmiga liitujate hulgas 2016. aastal 27%, 2017. aastal aga 46%.

Kõigist „Noorte tugila“ programmiga liitunud noortest üks viiendik oli programmiga liitumise ajal 23-aastased ja vanemad ning 17% 20–22-aastased. Noormehed on keskmiselt natuke nooremad kui tütarlapsed, vastavalt 19,8 ja 20,6 eluaastat 2016. aastal ning 18,9 ja 19,6 eluaastat 2017. aastal.

Oluline on rõhutada, et Eesti üldine mitteõppivate ja -töötavate noorte sooline jaotus on „Noorte tugila“ profiilist mõneti erinev. See viitab, et „Noorte tugila“ keskused ei tegutse mitte „statistiliste jaotuste põhiselt“, vaid tegeldakse noortega, keda mitmesuguseid vahendeid kasutades programmi haaratakse. Statistikaameti andmetega võrreldes osaleb „Noorte tugila“ programmis proportsionaalselt rohkem ka nooremaealisi mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori.

Piirkondlik portree

Põhjused, miks maapiirkondades on noored jäänud ühiskondlikust elust kõrvale, on teada – vabu töökohti on vähe, napilt on töökogemusi jne. Oluline on ka transpordiühendus, mis on väiksemates kohtades kehv või puudub üldse. Kui tööaeg ei sobi kokku ühistranspordi võimalustega, on tõenäosus tööd leida väike.

2016. aastal oli „Noorte tugila“ tegevus intensiivsem Lõuna-Eesti maakondades, kust kõigist programmi haaratud noortest oli enam kui pool – kokku ligi 900. Põhja- ja Kirde-Eestis oli „Noorte tugila“ tegevus algul tagasihoidlikum. 2017. aasta andmete järgi on aga noorte tugilate tegevus ka Põhja- ja Kirde-Eestis jõudsalt kasvanud.

Hariduslik portree

„Noorte tugila“ logiraamatu järgi on kõige rohkem neid noori, kes on omandanud või omandamas alg- või põhiharidust või jätnud õpingud pooleli. Mõlema aasta puhul moodustavad sellised noored 45%.

2017. aastal on „Noorte tugila“ programmiga liitunud noorte hulgas õpingud pooleli jätnud noorte osakaal kasvanud. Kui 2016. aastal oli selliseid noori 9%, siis 2017. aastal juba 17%.

Programmiga liitunud kesk- ja kutseharidusega noorte profiil on aastate lõikes sarnane. Keskhariduse on omandanud 11% noortest ning 9% on alustanud, kuid ei ole lõpetamiseni jõudnud. Kutsehariduse puhul on vastavad näitajad 15% ja 10–11%. Kõrgharidusega, lõpetamata kõrgharidusega või kõrgharidust omandamas on ca 5%. Seega saab öelda, et „Noorte tugila“ programmis osalejatest on peaaegu pooltel vaid põhiharidus või sellest madalam haridustase.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal kõigist Eestis elavatest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest põhihariduse või sellest madalama haridustasemega 29%, keskharidusega 49% ja kõrgharidusega 22%. Siit tõuseb esile, et „Noorte tugila“ programmis osaleb proportsionaalselt oluliselt rohkem kõige madalama haridustasemega noori ning see fakt ongi kooskõlas programmi tegevuseesmärkidega.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et tänapäeva Eestis on noorte tööturult või haridusteelt kõrvale jäämise peamised põhjused: 1) poolelijäänud õpingud, 2) elamine maapiirkonnas, 3) puudulikud sotsiaalsed oskused. Viimased hõlmavad oskusi ennast motiveerida, eesmärke seada, suhelda eri olukorras, sh kriisiolukorras; oskust ja suutlikkust teha koostööd, näha oma tegevuse mõju tulevikus jne.

Millised võiksid olla lahendused?

„Noorte tugila“ spetsialistide aina olulisemaks partneriks on saanud kool. Nii saab koos pedagoogidega ühiselt noorteni jõuda ja neid toetada, et nad koolist välja ei langeks või jõuaks pärast koolist eemalolekut sinna tagasi.

Kindlasti tuleb jätkata ja toetada senisest enam juba kasutusel olevaid nn vanemlusprogramme (ka noored ise on üks sihtgrupp).

Jätkuvalt tuleb rakendada põhimõtet, et iga kooli või huviala programmi juurde kuulub meeskonnatöö nõue, et noored saaksid ise väljakutsetele lahendusi leida, eksperimenteerida, argumenteerida, osaleda kogukonda mõjutavates projektides.

Hea meel on, et järjest enam on lepitud nii riigi kui ka kohalikul tasandil kokku, millised rollid on inimestega töötavatel asutustel.

Koolide, omavalitsuste, Eesti töötukassa, Rajaleidja ning noorsootööorganisatsioonide hea ja tihe koostöö ei lase noortel teist korda nii lihtsalt ühiskonnast eemale jääda.

Heidi Paabort.

Noorsootöö 1

Alates juunist 2018 teeb „Noorte tugila“ programmijuht Heidi Paabort kord kuus Õpetajate Lehes ülevaate noorsootöö edusammudest Eestis.

Info põhineb 2015. aasta sügisel käivitunud „Noorte tugila“ programmi andmetel, programmi kaudu on toetatud teel tagasi kooli või tööturule ca 5000 noort. Programmi käivitudes seati eesmärk toetada aastatel 2015–2018 kuni 8800 noort vanuses 15–26, kes on jäänud koolist või töölt eemale. „Noorte tugila“ programmi eestvedajaks on Eesti avatud noortekeskuste ühendus, mis on noorte heaolu eest seisnud 2001. aastast. Oluline on rõhutada ka Eesti õpetajate, sotsiaalpedagoogide ja koolipsühholoogide väga olulist rolli „Noorte tugila“ programmi edus.