Õuesõppe traditsioonid TLÜ Rakvere kolledžis

Loodusgiid Priit Adler rääkis toidu leidmisest metsas ning konverents lõppeski ühise vaarikavarretee joomisega. Fotod: Andri Inno

Kas õuesõppimine on uus või taas avastatud vana hea meetod tarkuste omandamiseks? Ajaloos tagasi vaadates võime näha, et õues viibimine nii õppimise, töökasvatuse kui ka tervise tugevdamise eesmärgil on Eestis alati au sees olnud.

Tööstuse ja infotehnoloogia kiire areng on muutnud elu oluliselt lihtsamaks – saame peaaegu kõiki vajalikke toiminguid teha toast väljumata, kasutades selleks internetti. Elukorralduse hõlbustamise kõrval on see kahjuks kaasa toonud tarbijamentaliteedi tekkimise ja loodusest võõrandumise. Kohati arutuks muutunud tootmise ja tarbimise tagajärg on elukeskkonna pidev halvenemine.

Lehte Tuulingu eestvedamisel toimus Rakveres juba kümnes õuesõppe konverents, mille puhul pandi kasvama pihlakas.

Infotehnoloogia areng on teinud lastestki aktiivsed nutivahendite ja interneti kasutajad. Rahvusvahelise uuringufirma Norstat 2017. aastal korraldatud küsitluse järgi kasutab Eestis 83% 9–14-aastastest internetti iga päev. Laste populaarseimad tegevused internetis on YouTube’ist videote vaatamine (82%), mängude mängimine (79%), filmide vaatamine (74%), suhtlusrakendused (55%). Uuringust selgus, et 96%-l Eesti lastest vanuses 9–14 on oma mobiiltelefon, 43% kasutab isiklikku tahvel- ja 42% lauaarvutit. Samas näitas 2. ja 8. klassi õpilaste seas tehtud uuring, et liigne arvutikasutus on seotud halvenenud meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega, seda nii poiste kui ka tüdrukute seas. Tubane eluviis on toonud kaasa laste vähese liikumise ja rasvumise probleemid. Eesti tervise arengu instituudi (TAI) osalusel 2014. aastal läbi viidud IDEFICS-i uuringust selgus, et enamik Euroopa, sh Eesti lastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed. Eestis oli tervise säilitamiseks vajalikul määral aktiivne vaid 13% 2–10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest. Euroopa laste rasvumise seire Eesti 2015/2016. õa uuringu andmetel oli iga neljas 1. klassi õpilane ülekaaluline või rasvunud. 2014. aastal korraldatud rahvastiku toitumise uuringu (TAI 2016) tulemustest ilmnes, et ligikaudu iga kolmas 6–9-aastane laps oli ülekaaluline. Terviseriske silmas pidades teeb see muret.

Loodus arendab lapse loovust ja paneb ta proovile

Väärtushinnangute ja hoiakute kujunemisele pannakse põhialus koolieelses eas. Seitsmenda eluaastani õpib laps tegutsemise ja eeskuju kaudu, mistõttu on oluline viia ta varakult loodusesse. Ehe looduskeskkond on lapse arenguks väga oluline. On tähtis, et laps saaks loodust vaadelda ja tunnetada ning õppida kogetut analüüsima, võrdlema ja selle üle arutlema. Loodusearmastus saab alguse koduümbruse looduse tundmaõppimisest, innukast osalemisest selle hooldamisel ja hoidmisel. Arukas õpetaja oskab õppe-kasvatustegevust lasteaias kavandada nii, et enamiku ajast viibivad lapsed värskes õhus ja omandavad teadmisi nii linna- kui ka looduskeskkonna objekte uurides.

Kahjuks seostub õues õppimine ikka veel eelkõige loodusainete õpetamise ja lapse kehalise arengu toetamisega. Ometi võimaldab see märgatavalt laiemat lähenemist õppeprotsessile, näiteks eri valdkondade integreerimist ja üldpädevuste omandamise toetamist. Õpetaja enda soov ning valmisolek õues õpetada ja ise lastelt õppida on õuesõppe puhul edu alus. Õuekeskkond ei ole kunagi neutraalne, vaid paneb tegutsejad proovile ja annab õppijatele tagasisidet nende võimete ja arengu kohta, mõjutades seeläbi adekvaatse enesehinnangu kujunemist. Oluline on ka emotsionaalne turvatunne ning rõõmupakkuv ja lähedane suhe kaaslastega, sest õues õppimine pakub palju väljakutseid ning loob olukordi, kus on vaja teha koostööd. Selliseid situatsioone ei pruugi ruumis tekkida. Õuetegevused peavad olema osa igapäevasest õppe-kasvatustegevusest, mitte juhuslikud tegevused, millele erilist tähtsust ei osutata. Me kõik soovime, et laps oleks oma tegutsemises vaba ja loov, valmis katsetama, aga seda ei juhtu, kui keegi pole last suunanud ega tema arenguprotsessi selles suunas juhtinud. Ei saa olla nii, et toas tegeleb õpetaja õppe-kasvatusprotsessi kavandamise ja juhtimisega, aga õues pelgalt laste järele vaatamise ja ohutuse tagamisega. Õues õppimine ei tähenda tubase tegevuse õue viimist, see tähendab läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud tegevust.

Õuesõpet kasutab oma töös pidevalt veerand õpetajatest

Hea meel on tõdeda, et artikli autori poolt Eestis läbi viidud uuringu tulemuste põhjal suhtuvad lasteaiaõpetajad õuesõppesse enamasti hästi või väga hästi. Õuesõppe mõiste selgitamisel toodi kõige enam välja õues ja ehedas looduskeskkonnas õppimist, mainitud oli ka muuseumi, raamatukogu jt asutusi. Pea pooled õpetajatest nimetasid õuesõppe puhul kogemuslikku õppimist ja kõigi meelte aktiivset kasutamist. Õpetajatest veerand tõi esile õuesõppe füüsilise aktiivsuse ja seiklusliku poole, keskkonnakasvatuse, inimese ning looduse suhted ja õppekavale toetuva lõimitud õppe-kasvatustegevuse. Vähesed õpetajad nägid õuesõppes võimalust lapse isiksuseomadusi ja sotsiaalseid oskusi arendada.

Enamik uuringus osalenud õpetajatest suhtus õppetegevuste korraldamisse õues hästi või väga hästi. Veerand õpetajatest oli lisanud, et nad kasutavad õuesõpet oma igapäevatöös pidevalt. Kolmandiku õpetajate vastustest võis välja lugeda, et õpetajad hindavad kõrgelt õuekeskkonna mõju laste tervisele, kehalisele arengule ja immuunsüsteemi tugevdamisele. Toodi välja ka õuesõpet takistavaid asjaolusid, nagu näiteks halb ilm, segavad faktorid, väike õueala jne. Oli neidki, kes tunnistasid, et ehkki pooldavad õuesõpet, nad ise õppe-kasvatustegevust õues läbi ei vii. Põhjustena oli märgitud, et oskustest, ideedest ja kogemustest jääb puudu. Võib öelda, et lasteaiaõpetajad on valmis õuesõpet senisest aktiivsemalt rakendama, kuid vajavad selleks paremat ettevalmistust.

Keskkonnateemad on lasteaednike koolituses tähtsal kohal

TLÜ Rakvere kolledžis on lasteaiaõpetajate tasemeõppes koostöös Sagadi looduskooliga juba alates 2008. aastast pööratud tähelepanu keskkonnateemadele ja oskusele lõimida neid igapäevasesse õppe-kasvatustegevusse. Ka tegevõpetajatele pakutavas täienduskoolituses on õuesõpet ja keskkonnatemaatikat toetavaid kursusi. 2013. aastal töötasime koostöös Rakvere lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajatega välja Rakvere kolledži alushariduse pedagoogi tasemeõppe õppekava erialaainete mooduli nimetusega keskkonnapedagoogika. Keskkonnaõpetuse alused, teadmised looduse interpreteerimise põhimõtetest, muuseumipedagoogikast, liikluskasvatusest, aga ka sotsiaalpedagoogikast ja draamaõpetusest avardavad tulevaste õpetajate silmaringi. Suurepärase tulemuse on andnud lasteaedade/koolide ja keskkonnahariduskeskuste koostöö lapsi arendava ja keskkonnahoidlikku ellusuhtumist kujundava õpikeskkonna loomisel. Armastada ja hoida saab kedagi, keda sa hästi tunned – et laps armastaks ja hoiaks ümbritsevat elukeskkonda, peab tal olema vahetu võimalus seda tundma õppida. Arukas õpetaja kasutab lähiümbruse kõiki võimalusi ja kaasab õpiprotsessi kogukonna liikmeid.

Õpetajate teadmiste ja oskuste täiendamisele on head mõju avaldanud iga-aastased õuesõppe konverentsid, mida Rakvere kolledž alates 2008. aastast korraldab. Neil pakuvad professionaalsed koolitajad ja õpetajad-praktikud kahel päeval ideid, kuidas õppetegevust elulisemaks muuta ja teadmiste-oskuste omandamisel eri meeli kasutada. Need kaks kogemusrohket päeva õues on kujunenud väga populaarseks. Konverentsil osalejate hulgas on lasteaia- ja kooliõpetajaid, ülikooli õppejõude, loodushariduskeskuste inimesi ja huvilisi muudelt lastega seotud elualadelt. Väärtust on konverentsidele lisanud võimalus saada osa teiste riikide õuesõppe traditsioonidest – kümne aasta jooksul on esinemas käinud õuesõppe spetsialistid Rootsist, Sloveeniast, Šotimaalt, Norrast, Lätist, Leedust, Iisraelist, Türgist, Tšehhist, Taanist ja Saksamaalt.

Kümnes õuesõppe konverents oli pühendatud maale

Mai lõpus toimus Rakveres järjekorras juba kümnes õuesõppe konverents. Üle-eelmisel aastal oli konverentsi teemaks vesi, eelmisel tuli, sel aastal maa. Konverentsi peaesineja Valdur Mikita rääkis talle omasel mõnusal moel metsaeestlusest. Rahvusvahelist kogemust jagasid Irene Bews ja Alister Sangster (Adventurascotland) Šotimaalt ning Jane Williams-Siegfredsen (Inside-Out Nature) Taanist. Õpiõuede korraldajate hulgas oli kogemustega koolitajaid: loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, Viljandi huvikooli õpetaja Peep Tobreluts, loodusgiid ja koolitaja Priit Adler, keskkonnaameti loodushariduse spetsialist Kerli Kõue, Liisa Puusepp ja Greete Horn Tallinna ülikoolist ja õhinapõhised õuesõpetajad lasteaedadest: Gladi Sivard, Kaisa Kungus ja Karin Kangur (Tallinna Pallipõnni lasteaed), Liis Vääna ja Reelika Lõhmus (Tallinna Linnupesa lasteaed), Monica Riga (Tallinna Kullerkupu lasteaed), Kaisa Haugas ja Imma Reinas (Tartu õuelastehoid), Inna Vesi ja Ülle Luik (Kõrveküla lasteaed). Õpiõuede teemade loetelust võis leida maamõõdu mängud, kõnelevad kivid, parimad retseptid „toidu“ valmistamiseks õues, head mõtted matemaatikaga sõbraks saamiseks ja palju muud. Konverentsil osalejatel jätkus kokkuvõtet tehes ainult häid emotsioone ja lepiti kokku, et aasta pärast kohtutakse uuesti.

Hea meel on tõdeda, et meie õpetajad kasutavad õuesõpet üha aktiivsemalt. Kõikjal Eestis oli sel kevadel lasteaedu, kes ühinesid Poolast alguse saanud üleskutsega tähistada 3. mail rahvusvahelist õuelasteaedade päeva. Õnneks soosis soe ilm nende toredaid ettevõtmisi: käidi matkamas, istutati puid ja veedeti kogu päev värskes õhus – isegi söödi ja magati õues. Aina sagedamini on õpetajatele nende mõtete teoks tegemisel toeks lapsevanemad, kelle jaoks määrdunud riided ei ole maailma lõpp ja kes tunnevad rõõmu selle üle, et nende laps veedab huvitavalt aega õues iga ilmaga.