Suvi kutsub malevasse
Karolin Mets, Mia Pransmann ja Kaileen Kasemaa teevad kooli juures heakorratööd. Fotod: Annika Poldre
Jõõpre põhikooli direktor, malevajuht Mati Sutt hakkas EÕM-i Pärnu piirkonna juhiks 1986. aastal ning oli õpilasmaleva eestvedaja ka keerulistel 1990-ndatel.
Pärnumaal on Audru vald (nüüd osavald) olnud õpilasmaleva üks kantse. Siin on hoitud malevatraditsiooni keeruliste aegade kiuste ning tänavugi algas siin koolilaste töösuvi juba maikuus.
Möödunud pühapäeval polnud Jõõpre põhikooli ümbruses mitte vaikelu, mida võinuks arvata lõppeva kooliaasta viimase nädalavahetuse kohta, kus kõigil on mõtted suves. Vastupidi, kooli juures liikus ringi direktor Mati Sutt koos õpilastega, kes labidate, rehade, harjade ja käruga läheduses askeldasid.
Viis tüdrukut, Jõõpre kooli 7. klassi õpilased, olid töösuve juba alustanud malevlased, kelle ülesanded sel päeval olid kõigepealt heakorratööd ja kastmine koolimaja ümbruses, seejärel rahvamaja juures hekilõikamine, mille järel jätkus koristustöö Valgerannas.
Malev algas juba kooli ajal
Audru vald ulatub ranna äärde, kus heakorrastamisega tuleb alustada aegsasti. „Tulime omavalitsuse soovile vastu ja alustasime malevasuve enne kooliaasta lõppu, sest kooliaeg on nüüd pikenenud,“ selgitas direktor. Kuna koolipäevadel malevatöid teha ei saa, siis olid lapsevanemad nõus, et lapsed töötavad kolmel pühapäeval. Nii said malevlased kolm tööpäeva kümnepäevasest malevaajast kirja juba enne, kui kooliaasta lõppes.
N-ö eelmalevarühmade töö oli istikute kastmine, kõnniteede äärte rohimine, hekkide pügamine, Valgerannas koristamine. Õpilased kogusid merest kaldale uhutud kalu, mis olid nii kuivad ja krõbedad, et neid sai hõlpsalt riisuda ja kottidesse toppida. Kokku saadi seda kraami üle kümne koti. Tähelepanuväärseks nimetas Mati Sutt asjaolu, et Valgerannas tuleb õpilastel koristada rehve, mida mitte meri, vaid inimesed on randa toonud. „Diivan, kaks kelku, 17 rehvi,“ loetles Sutt kraami, mida rannast ja Audru poldri äärest on kogutud tänavu kevadel kokku 1,5 tonni. „Juba mais alustasimegi malevat sellepärast, et rannahooaeg ei käi kokku kooliajaga,“ lausus Sutt.
Kooli juures töötanud Pille-Riin Jaaniste ja Ethel Pill rääkisid, et neile meeldib malevas seetõttu, et siin saab klassikaaslastega koos olla ja taskuraha teenida. Mullu suvel teenisid nad kumbki üle saja euro. Töödest meeldib tüdrukutele kõige rohkem värvimine, aga igav pole ka mööblit tassida või kooli siseõue samblast puhastada.
Pille-Riin Jaaniste ja Ethel Pill hoolitsevad, et rododendronid saaksid kastetud.
Kaileen Kasemaa ja Karolin Mets olid valmis minema kooliõue korrastamise järel hekki pügama, sest direktor oli neile juba ette näidanud, kuidas seda lõigata. „Täna lõikame edasi. Seejärel on vaja killustikust umbrohtu kitkuda,“ teadsid tüdrukud oma tööjärge.
Karolin ütles, et tahab malevas olla seepärast, et seal on midagi teha, kodus istuda on igav. Sama arvas Kaileen. Möödunud malevasuve kaks nädalat veetsid mõlemad Valgerannas, kus tuli rannaliste mahajäetud prahti korjata.
Mia Pransmann pidas tähtsaks ka seda, et malevas saab raha teenida. Temalegi meeldib kõige rohkem pintslit liigutada.
Tüdrukute kohta, kes pühapäeva hommikul kooli juures tegutsesid, lausus direktor ainult kiidusõnu. „Tublid tüdrukud, üle-eelmisel nädalavahetusel, kui plaanitud oli koolimaja siseõu ja ümbrus korrastada, tegid nad nelja tunni peale kavandatud töö kolme tunniga ära. Lisatööd sellisel puhul meil ei anta.“
Jõõpre põhikooli rühmades on malevlasteks 7.–9. klassi õpilased. Kuid malevasuvega ühinevad ka kolm endist õpilast, kes juba Pärnumaa kutsehariduskeskuses õpivad. Nemad hakkavad tegema vastutusrikkamaid töid, nagu värvimine ja trimmerdamine. Huvitavaks tegevuseks kujuneb muinsuskaitse all olevatele objektidele uute viitade värvimine ja paigaldamine.
Kokku tegutseb Audrus tänavu kuus malevarühma. „Tööd pakume suve läbi,“ lausus Sutt. Kõik lapsed, kes Audru piirkonnas tööd teha tahtsid, võeti tööle. Osa saab olla kauemgi kui ühe vahetuse, näiteks Valgeranna malev tegutseb juunist augustini.
Rühmajuhid on oma kooli õpetajad
„Meie rühmajuhid on pühendunud õpetajad,“ ütles Sutt ja nimetas kolleege, kes aastaid ja aastakümneid malevarühmi juhtinud. Jõõpre kooli vene keele õpetaja Kai Oraste, kes üle 20 aasta on suviti seda tööd teinud, oli oma õpilastega möödunud nädalal Ojako turismitalus.
„Lapsed tahavad tööd teha ja hea võimalus selleks on malevas,“ rääkis Oraste. „Minul pole midagi selle vastu, et saan suvel lastega toimetada,“ lausus Oraste. „Pealegi ei ole meie päev pikk – ainult neli tundi.“
Oraste pidas tähtsaks, et malev õpetab lapsi pingutusi taluma, kasvatab neis tööharjumust ja kohusetunnet. „Malev õpetab, et töötada tuleb ettenähtud aja ja teha seda korralikult,“ rääkis Oraste ja lisas, et lapsed tahavad oma raha teenida. Õpetaja sõnul on malevlased väljaspool koolitunde hoopis teistsugused kui koolis. „Nad on avatumad, nendega saab rääkida muid jutte,“ ütles ka Sutt.
Audrus on traditsiooni hoitud
Audru on Eesti üks püsivama malevatraditsiooniga paiku. Mati Sutt oli Eesti Õpilasmaleva (EÕM) Pärnu piirkonna komandör alates 1986. aastast kuni ajani, mil üle-eestiline organisatsioon lagunes. Nimelt Pärnumaal oli 1980-ndatel enim malevlasi ja siin loodi ka esimesed linnarühmad.
Pöördelistel ja majanduslikult keerukatel 1990-ndatel hoidis Sutt ainsa malevajuhina EÕM-i käigus peaaegu katkematult, vaid üheaastase vahega. Kui õpilasmalev taastati, hakkas esimene rühm tegutsema Jõõpres, teine Audrus. Pikka aega olid Pärnumaal laste seas populaarsed maasikarühmad, neid oli koguni seitse, ja peeti isegi maasikafestivali.
Nelja aasta eest andis Mati Sutt maakonna malevate juhtimise üle Pärnu-Jaagupi kooli direktorile Katrin Uutsalule ning on sestsaadik juhtinud vaid omakandi, Audru valla (nüüd osavalla) malevarühmi.
Malevalogod, -laulud, -vorm, taidlus ja kokkutulekud – need on möödas, nentis Mati Sutt. „Olgugi et me nõukogude aega tagasi ei taha, oli ka seal head,“ ütles Sutt, meenutades EÕM-i rahastamist, mille kindlustasid mitmed asutused, nagu näiteks ametiühingud, toiduraha saadi sotsiaalministeeriumist, kolhoosid tagasid transpordi, malevlased said kõikjal üritustele vaba pääsmega. „Pärast tööd tehti taidlust, lauldi, käidi ka kontsertidel, vabaõhuetendustel, malevasuvesse mahtus sisukas kultuuriprogramm,“ meenutas Sutt. Nüüd on lastel mitmesugused huviringid – tants, sport jm. Maleva nišiks on jäänud töö ja vaba aja veetmine. Kokkutulekul on taidluse asemel rõhk pigem osavus- ja spordimängudel.
„Ma kiidan Eesti noorsootöökeskust, selle kaudu tuleb raha ja see toetus on suurenenud,“ lausus staažikas malevajuht. Nüüd ei pea enam söögile juurde maksma ja saab teha ka üritusi, mingil määral taastada traditsioone.
Kui nõukogude aja lõpul oli malevlasi umbes 25 000, siis praegu on neid üle Eesti 4000–6000, neist ööbivaid vaid alla tuhande.
Maleva eesmärk on jäänud samaks
„Milleks malev loodi, selleks on ta ka jäänud. Eesmärk on anda lastele töökogemust, võimalust sotsialiseeruda, valmistada neid ette tööleminekuks. Et nad teaksid, mida tähendab raha teenimine,“ arutles Sutt.
Maleva üks vahetus kestab vaid kümmekond päeva. Enamasti tehaksegi kümne päevaga ära need tööd, mida lastelt oodatakse. Valgerannas jagub õpilastele tegevust läbi suve ja seal saavad need, kes töötada tahavad, korraliku palga. Kuid Suti sõnul hakkab lastel suve teisel poolel vaimne väsimus tekkima. Malevasuve sobiv kestus on tema arvates 10–30 päeva.
Ehkki varasema EÕM-iga võrreldes on palju muutunud, sõnas Sutt, et noortel on alles soov teha tööd. See ei ole vähenenud, kuigi igal kümnendil on tööd erinevad. Kui kolhooside-sovhooside ajal oli noorte traditsiooniline rakendus lauda heakorratööd, heinategu, rohimine, siis nüüd on ülekaalus maasikate ja istikute rohimine, vaarikate ja kurkide korjamine, malevarühmade palkajad on talud ja ettevõtted. Tööde valik on laienenud.
Teisalt on varasemaga võrreldes tublisti suurenenud malevaga kaasnev paberimajandus ehk bürokraatia. Et laps saaks tööle hakata, on vaja tema kohta täita kokku seitse dokumenti, mis vajavad mitmeid allkirju. Osa dokumente tuleb dubleerida, osale oodata päevi vajalikku allkirja.
Ent kunagine Pärnu piirkonna komandör ei ole lastele töösuve korraldamisest ja juhtimisest sugugi väsinud. „Ma võin kiita,“ ütles ta. „Meil oli Pärnus kokkusaamine oma kunagise Tori maleva rühmaga. 34 aastat hiljem oli 25-st
kohal 14. Kaheksast on saanud õpetajad. Nad ütlesid, et ju siis andis malev impulsi elukutsevalikuks. Nad on toredad, tublid, aktiivsed inimesed. Neist, kes on tahtnud malevasse tulla ja malevas läbi löönud, paistab välja elujaatus.“
Pärnumaal tegutseb üle poolesaja rühma
Pärnu-Jaagupi kooli direktor Katrin Uutsalu juhib Pärnumaa Õpilasmalev MTÜ-d (PÕM). Tema tütar Hannele Uutsalut võib maleva lapseks nimetada, sest just seal tutvusid tema ema ja isa.
Hannele on noorsootööd teinud alates 2014. aastast, alustades PÕM-is. Nüüdseks on ta ise aasta aega selle tööd juhtinud. Noortega koos töötamine on tema sõnul tänuväärne, sest „alati, kui enda energiat millessegi investeerid, tuleb noortelt vähemalt topelt tagasi“.
PÕM koordineerib õpilasmaleva tööd üle maakonna. Kokku on sellel suvel üle Pärnumaa planeeritud pakkuda töökohti ligi 750 noorele 52 rühmas. Tööandjate seas on nii kohalikud omavalitsused kui ka eraettevõtjad ja MTÜ-d. Osa rühmajuhte on Pärnumaal väga suurte kogemustega endised malevlased. Nende kõrval on inimesi eri elualadelt, nagu noorsootöötajaid, tudengeid, ettevõtjaid, õpetajaid ja gümnasiste.
Sellise koguse rämpsu on malevlased kogunud sel kevadel Valgerannast. Foto: Jõõpre kool
Kõige rohkem teevad malevlased heakorra- ja koristustöid. PÕM-i tegevjuht Hannele Uutsalu nimetas erisusena Tõstamaa rühmi, kus töötatakse giididena, festivalirühm tegutseb Pärnu suurematel festivalidel, Pärnu-Jaagupi rühm korraldab Pärnu-Jaagupi koolimuuseumi juures avatud perepäeva, Ingeri rühm Augustiunetusel nonstop-kontserdi. Teist aastat tegutsevat muusikarühma nimetas Uutsalu innovatsioonimalevaks, kus füüsilise töö asemel tutvutakse loomemajanduse ja ettevõtlusega. „Nad teevad kümme vana malevalaulu ümber, rearanžeerivad uueks ja teevad neist videod ning neid tutvustatakse kõigile rühmadele,“ rääkis Uutsalu.
„Sellel suvel korraldame Pärnumaal kaks kahepäevast kokkutulekut ja plaan on osaleda üleriigilisel kolmepäevasel õpilasmalevate kokkutulekul,“ tutvustas PÕM-i tegevjuht suveplaane.
Ööbimisega rühmas saab õige tunde
Pärnu linnas tegutseb sel suvel kümme malevarühma. Neist neli on ööbimise ja kaks osalise ööbimisega. Öömaja pakub Pärnu linnas Rääma põhikool, mille direktor Elmo Joa on suure staažiga malevlane, alustanud 1970-ndatel koolipoisina EÕM-is ja jätkanud EÜE-s. Rääma koolis tegi Elmo Joa 2006. aastal oma kooli rühma. Järgmistel aastatel lisandusid mõned õpilased ka teistest koolidest.
„Minu arvamus on, et päevaste malevarühmade tegemine on maleva mängimine. Ööbimisega rühmades saab õige maleva maigu suhu,“ arvas Joa. „Siis kasvab rühm kokku, õpitakse üksteist tundma ning koosveedetud aeg annab rohkem võimalusi kõiksugu üritusi ette võtta.“ Hannele Uutsalugi on juhiks sirgunud Rääma rühmast. Üks tänavu koolimajas ööbiva rühma komandör on sama kooli noortejuht Kadri Mekk, teise ööbiva rühma komandör on kooli endine noortejuht, praegu Koidula koolis sama tööd tegev Madde Rebane, kes samuti Rääma rühmas kogenud malevlaseks kasvanud.
„Usaldan neid, tean, et nad saavad iga asjaga hakkama ning minul pole vaja muretseda koolimaja pärast,“ sõnas direktor.
Pärnakatega umbes samal ajal võtab kool üürnikeks kaks vahetust Tallinna maleva RIMI rühmi. Nii saavad pealinna ja suvepealinna malevlased omavahel ettevõtlikkust arendada ja sõpradeks.
Direktor lisas, et öörahu pärast ei muretsenud ta komandörina kunagi ega muretse ka koolijuhina. „Kui lapsed ei taha õhtul õigel ajal magama minna, siis tuleb neile päeval lihtsalt tööga rohkem hagu anda. Kuigi oma kogemusest võin öelda, et nad on väsimatud. Suudavad õhtul kaua üleval olla ning hommikul ärgata. Aga see kestab vaid esimesed päevad. Pärast loksub ise kõik paika ning lapsed poevad mõnel päeval öörahu ajast varem sängi,“ rääkis Joa.
Läbi aegade on malevas tehtud heinatööd. Nii ka Viimsis. Foto: Viimsi vallavalitsus
Viimsis läheb malevasse 140 noort
Viimsi vallas on oma õpilasmalev tegutsenud juba üle 20 aasta. Alguses olid vaid mõned noored, kes tegid heakorratöid, nüüdseks on välja kujunenud nii töö- kui ka vaba aja tegevused ja kindlad juhendajad. Valla haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus täpsustas, et eelmisel aastal oli neil rühmades täpselt sada noort. Sellel aastal võetakse tööle 140 õpilast, esimeses vahetuses 14.–27. juunini ligi 90 ja teises vahetuses 6.–17. augustini kuni 50 noort. Tegevust jätkub kahes vahetuses kümneks tööpäevaks.
Malevasse võetakse noori alates 13. eluaastast. Suurem osa on vanuses 13–15, kuid sel aastal on palju ka vanemaid, kuni 18-aastaseid. „Ametlikult võib võtta kuni 26-aastaseid, aga üle 18-aastaseid soovijaid pole,“ rääkis Bruus.
13–14-aastased teevad heakorratöid neli tundi päevas. Nad on rühmades ja neil on rohkem ühistegevust. Tööandjaks on peamiselt vallavalitsus. Valla eelarvest makstakse nende töötasu ja maksud. Heakorrarühmade juhendajad on valla noorsootöötajad, kes on laagrikasvataja tunnistusega. Need, kel vanust 15+, saavad ettevõtetes ka ühe-kahe kaupa töötada ja neil on juhendaja ettevõtte poolt.
„Sel aastal oli registreerumine avatud kaks nädalat,“ rääkis Bruus. Selle aja jooksul pidid noored saatma taotluse ja motivatsioonikirja. Enne seda said soovijad osaleda vastaval koolitusel. Kõik, kes saatsid kahe nädala jooksul dokumendid ja osalesid töövestlusel ning töötukassa korraldatud koolitusel, said ka malevasse.
„Töötukassa koolitus on kohustuslik,“ jutustas Bruus. Seda võib teha maleva ajal või enne. Viimsis toimub koolitus enne malevat. Töötukassa teeb oma koolitusi Bruusi sõnutsi vahvalt ja oskuslikult, räägitakse tööõigusest ja tehakse ka harjutusi.
Viimsi valla noortel on malevas võimalus teha heakorratöid, töötada asutustes ja ettevõtetes. Viis heakorrarühma koos juhendajatega töötavad ehitus- ja kommunaalameti antud objektidel, milleks on Viimsi mänguväljakud, pargid, spordiplatsid ja rand. Lisaks saavad õpilasmaleva noored töötada valla lasteaedades, rannarahva muuseumis, raamatukogus ja koolide juures.
Vanematel noortel on võimalus saada töökogemus Viimsi ettevõtetes. Teist aastat jätkub koostöö Viimsi Keskuse firmadega Apollo Kauplused, Koduekstra, Selver, Sportland ja My Fitness ning SPA Tours OÜ-ga.
Malevlaste tegevus Koduekstra Viimsi keskuses asuvas kaupluses seisneb kaupluse töötajate juhendamisel kaupade väljapanekus ja saali korrashoius. Mõlemas vahetuses saab Koduekstras tööd kaks 14–15-aastast noort. Malevlasi juhendavad kaupluse töötajad, eelkõige juhataja ja vahetuse vanem. Töölepingud sõlmib nooretega Viimsi vallavalitsus, kauplusel on omakorda lepingud vallavalitsusega. „Seega maksab palka noortele Viimsi vallavalitsus, meie anname võimaluse ja koha töötamiseks, aga me pole otseselt tööandjad,“ täpsustas personalijuht Maret Härm-Tilk. „Osaleme selles projektis teist aastat ja teeme seda suurima heameemega ka edaspidi,“ lisas ta.
Spa Tours OÜ turundusjuht Kaja Kuusik ütles, et 14–16-aastastele malevlastele pakub Viimsi SPA tööd kahes vahetuses laste- ja saunakeskuses ning ujulas. „Aidates hoida heakorda ja jälgides sisekorraeeskirjadest kinnipidamist, saavad noored ujulas ja saunakeskuses aimu instruktori vastutusrikkast tööst,“ sõnas Kuusik. Noori juhendavad lastekeskuse juht, saunakeskuses ja ujulas vahetusevanemad ning instruktorid.
Malevlastele pakub spaa tööd teist suve. Eelmisel aastal tegutsesid õpilased samuti kahes vahetuses ja tööd sai kaheksa noort. Tänavu võetakse vastu kümme.
Annika Poldre
Eesti noorsootöö keskus juhendab ja toetab
Vastab ENTK peaekspert Liis Proos
2017. a õpilasmalevate koondaruandes on malevakorraldajatel üsna palju ettepanekuid. Mida neist kasutate ja ellu rakendate?
2017. aasta ettepanekutest on enamik seotud võrgustikutöö ja malevakorraldajate koolitusvajadustega, nende täitmisega oleme aktiivselt tegelenud ja teeme seda jätkuvalt. ENTK üks väga tähtis roll on noorsootöö võrgustike koordineerimine ja tulevikusuundade määratlemine. Iga hooaja alguses otsustame, milliseid seminare ja infoüritusi planeerime, et noorsootöötajatel oleksid teadmiste pagasis vajalik info ning mõtestatud kogemused.
2018. aasta noortemalevate võrgustiku kevadised tegevused olid suunatud tööohutuse, -seadusandluse ja -tervishoiu teemade tutvustamisele malevate korraldajatele ning rühmajuhtidele. Malevasuve planeerime kokku võtta sügisel ühiste kogemuste vahetamise ja innovatsioonile suunatud infoseminaridega.
ENTK teeb suvel kontrollimissõite malevatesse. Mida huvitavat need mullu välja tõid?
ENTK malevate ekspert külastab igal suvel eri piirkondade malevakorraldajaid. Külastused annavad hea ülevaate, kuidas Eestis malevaid korraldatakse ning kellega ja kuidas planeeritakse koostöö- ja töösuhteid, kuidas malevasse kandideeritakse, kas kõikidel soovijatel on piirkonnas võimalik malevategevustes osaleda, millise taustaga rühmajuhid malevates töötavad, kuidas on korraldatud malevanoorte toitlustus, majutus ja sisutatud vaba aeg.
Kõige suurema murekohana toovad malevakorraldajad välja noortele sobivate tööde ja tööandjate leidmise. Noortemalevate korraldajate järjepidev töö uute koostöösuhete ja tööandjate leidmisel annab noortele igal aastal järjest rohkem võimalusi teha tööd uutes töövaldkondades ja uute tööandjate juures.
Kuidas malevaid rahastatakse?
ENTK toetab malevate korraldajaid kahe tegevussuuna kaudu. Ühtekokku eraldab riik hasartmängumaksu nõukogu ja täiendavatest riiklikest vahenditest koondprojekti „Noortemalevad 2018“ kaudu noortemalevate korraldajatele 413 086 eurot, millest saab osa 4017 noort ja 39 malevakorraldajat. Euroopa sotsiaalfondi rahastatud programmi „Töösuvi 2018“ kaudu lisandub tänavusele toetusele 158 977 eurot, mille abil hakkavad malevaid ellu viima 16 malevakorraldajat 506 noorele.
Sel aastal tegid kõik projektitaotluse või hanke pakkumuse esitanud malevakorraldajad väga häid ettevalmistusi, mistõttu võib öelda, et noori ootab ees mitmekesine ja põnev malevasuvi. 2018. aastal saime toetada kõiki projektitaotluse või hanke pakkumuse esitanud malevakorraldajaid, kes pakuvad malevas osalevatele noortele tööd, korraldavad tööhõive- ja karjääriteemadega seotud koolitustegevusi ning põnevaid ühisettevõtmisi. Toetusi eraldatakse ööbimiseta, ööbimisega ja innovatsioonimalevate korraldajatele.
Annika Poldre
Komandörid koolidirektoriks
Mart Kuuskmann, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor, kutsuti 1970-ndatel, pärast TPedI esimese kursuse lõppu malevakomandöriks. „Vastutus oli meeletu,“ meenutas ta EÕM-i 50 aasta juubeli ajal. „Meie kursuselt oli EÕM-is rühmakomandöre kaheksa ja piirkonnakomandöre kolm. Toonase malevakomandöri ütlemine oli, et kes on rühma teinud, sellest saab põhikoolidirektor, ja kes piirkonda juhtinud, sellest saab keskkoolidirektor.“
1973–74 oli Kuuskmann Pärnu piirkonna komandör.