Eesti keelt saab õppida ägedalt

Läheb lahti ringmäng „Kes aias“. Fotod: Annika Poldre

Tänavu kuuendat suve tegutses Eestis MTÜ HeadEst keele- ja kultuurilaager väliseesti noortele, kus juhendajaiks-õpetajaiks samuti noored ning keelt õpitakse teisiti kui tavaliselt.

„Kumb on tähtsam, kas keeleõpe või inimese arendamine?“ küsib Epp Adler, MTÜ HeadEst üks rajajaid ja keelelaagrite korraldaja. Aastast 2013 teeb HeadEst koostöös Eesti riigiga väliseesti noortele eesti keele ja kultuuri laagreid. Augusti kolmandal nädalal, viimase sellesuvise laagri lõpu eel me Veneveres kohtusimegi.

„Siin on esikohal inimene. Keel ja kultuur annavad raami laagrile, kus osaleja saab julgust ja enesekindlust juurde,“ selgitab Epp. Kuigi peatähelepanu on eesti keele omandamisel ja kultuuri tundmaõppimisel, lähtub laagritegevus inimese toetamisest.

Kui keelt õpiksid koos seda halvasti ja hästi oskaja, ei õpiks kumbki, sest ühel on igav, teisel aga hirm. Seetõttu on vahetustesse jagatud noored enam-vähem ühesuguse keeleoskusega ning just viimases, tänavu viiendas laagris on koos üsna vabalt eesti keelt kõnelejad. Nii mõnedki on laagris mitmendat korda. Vähe sellest, et keeleoskus vajab lihvimist ja täiendamist, osalejate esseedest selgub, et laager on neile tohutult meelt mööda, siia tahetakse ja loodetakse uuesti tulla.

Laagrilised on 13–18-aastased noored, kel on kokkupuude eesti keelega – enamasti on nende üks vanem pärit Eestist. Osa on siin ilmavalgust näinud ja hiljem mujale kolinud, osa välismaal sündinud.

„Siin on ruumi introverdile ja ekstraverdile,“ ütleb Epp. Kõiki koheldakse võrdselt, kasvatatakse endas sallivust ja osavõtlikkust, arvestatakse üksteisega ning, mis kõige tähtsam – kedagi ei kiusata. Algusest peale saadab osalejaid teadmine, et laager on turvaline.

Juhendaja loob võimalused

Laagripere moodustavad juhendajad Epp Adler ja kuus noort, kaheksa Eesti tuginoort ja 22 väliseestlast.

Juhendaja ülesanne on võimaldada õppida keelt, hoides selleks vajalikku ruumi (sõna avaramas tähenduses), et kaoksid takistused. Samas õpib ta tundma ennast ja õpilasi, et saada aru, mis keele omandamist pärsib. Laagri kolmandal päeval vaadatakse läbi eesti keele olulised teemad, nagu käänded ja pöörded, enesetutvustus, kellaajad jm. Õppematerjali koostab igaüks endale oma vajaduste järgi ise. Laagri lõpuks on kõigil julgust ja oskust rohkem rääkida, ennast avada, eesti keelt kõneldes end vabalt tunda.

Juhendajate roll on ka võimaldada noortel tegutseda, julgustada arendama loovust, mis on igaühes. Juhendajaiks pole pedagoogilise haridusega või kogenud keeleõpetajad, nad on laagrilistest vaid veidi vanemad. Viimases laagris olid kuuest juhendajast kolm endised osalejad. Kaheksa kohalikku tuginoort aitavad samuti välismaalt tulnuil keelt omandada. 

Lisaks iga päev toimuvale keeletunnile lihvitakse keeleoskust pidevalt, eriti temaatilistes töötubades, kus tehakse teatrit, avastatakse Eestimaad, sisustatakse õhtusi pidusid ja tehakse laagrist video.

Igal õhtul arutavad kõik laagrilised väikestes rühmades, mida päeva jooksul omandati, mis meeleolu oli, mis oli mureks jm. Juhendajad kogunevad igal õhtul Epu juurde, et päevasündmusi ja meeleolusid vaagida.

Noorte sõnul saavad nad laagrist lisaks keeleoskusele uusi sõpru, kellega jäädakse suhtlema. Laager pakub tuge ka vanematele, kellel tekib tänu laste suhtlusele oma võrgustik.

Daniel.

Laager muudab inimest

Tallinlane Daniel osaleb HeadEsti keelelaagris tuginoorena neljandat aastat. „Esimesel aastal kartsin õudselt. Olin väga tagasihoidlik,“ räägib ta. Siit on noormees leidnud parima sõbra, kes elab Lõuna-Aafrikas. „Minu põhiroll on õpetada väliseestlastele iga päev eesti keelt,“ ütleb Daniel, kes on seekord tuginooreks Bahama ja Norra noormeestele. „Nemad ütlevad, mida nad rohkem õppida tahavad. Näiteks i- ja j-reegleid, vanasõnade tähendusi,“ nimetab Daniel. Kuigi tema kodune keel on vene keel, on ta käinud eestikeelses lasteaias ja õpib eestikeelses koolis, saksa gümnaasiumis, kus põhiaineid õpitakse saksa keeles.

Laural on kasvatajakogemusi.

Viljandi kultuurikolledži tudeng Laura on juhendaja esimest aastat, kuid olnud teistes laagrites kasvataja. „Mul on kuus aastat kasvatajakogemust,“ ütleb Laura ja võrdleb laagreid: „Noortel on siin palju vabam olla, nad vastutavad ise oma ajakasutuse eest. Inimene ise otsustab, kas tuleb sööma esimese või viimasena.“ Kuna osalejaid pole palju, jõuab kõigiga suhelda. Oluline on tegevust enda jaoks mõtestada. „Siin on turvaline ja hea olla, kõik tunnevad ennast vabalt. Saab ennast analüüsida nii, et teised aitavad kaasa,“ räägib kultuurikorraldust õppiv Laura. „Mõtlemisvõimalus, mis siin antakse, on suurepärane. Sellist mõtete ja tunnete analüüsimist pole mina teistes laagrites kohanud.“

Lisettel on kaks aastat tuginoore kogemust. Juhendajana on tema roll luua noortele turvaline õhkkond. Igal juhendajal on ka oma töötuba, Lisette, kes hakkab kunstiakadeemias moedisaini õppima, juhendab Eestimaa avastamise töötuba. „Olen õnnega koos, see laager avas mu silmad,“ ütleb Lisette, kelle sõnul tekib laagris kiiresti üks pere. „Siin hoitakse ja mõistetakse üksteist, meil pole karme reegleid, kuid vabadus ja vastutus on tasakaalus. Sa ise lood selle laagri,“ ütleb Lisette ja kiidab Eppu, kes oskab kokku panna gruppe ja juhendajaid.

Lisette on nüüd juhendaja.

Juhendaja Martin ja Ken LAV-ist suunduvad tandemõppeks paadiga järvele ja kutsuvad mindki kaasa. Martin on staažikas, alustanud tuginoorena kuue aasta eest. Kolme aasta pärast sai temast juhendaja ning tänavu on ta teist aastat laagri kaaskorraldaja.

Ken elas kuni 9. eluaastani Meriväljal, käis eesti koolis ning on nüüd kaheksa aastat elanud LAV-is. HeadEsti keelelaagris on ta kolmandat aastat ja leidnud siit endale palju sõpru. „Mu kõige suurem probleem on sõnavara,“ ütleb Ken, kes räägib eesti keelt vabalt. Kui mõnd sõna ei tea, siis kasutab inglise keelt. Martiniga koos on nad tandemtunnis lugenud loodusjutte ning kordavad nüüd võõramaid sõnu nagu näiteks „lirtsuma“. „Väliseestlastel on suuline keel rohkem käes,“ tõdeb Martin, kes õpib maaülikoolis loodusturismi ning on aktiivne noorsootegevuses. „Siin saab neil eesti keel justkui uue tähenduse – nad avastavad, et on veel selliseid, kes mõistavad seda salakeelt, mida teised nende kodumaal ei tea.“

Itaalias sündinud Toomas veedab suved Eestis, siit on pärit tema ema. Laagris on ta neljandat korda. Tandemõpet teeb ta Susannaga Ameerikast, kes on laagris neljandat korda, teist korda juhendajana. Kuna Toomase probleem on lugemine ja kirjutamine, siis harjutavad nad koos etteütlust Kreutzwaldi „Julge rehepapi“ järgi. Tandemõppe eesmärk ongi keskenduda õppija ootustele ja soovidele.

Susanna ema on eestlane. Neiu aitab Washingtonis kaks korda kuus laupäeviti eesti koolis 35 lapsel, kellel üks vanematest on Eestist pärit, eesti keelt õppida. „Siin tunnen, et teised on minu moodi. Kõik teavad palju Eesti kohta ja mul on huvitav,“ ütleb Susanna.

Reti.

Reti on juhendajatest ainus päris eesti keele õpetaja, ta õpib TÜ-s eesti keele kui võõrkeele õpetajaks. Ta on töötanud mujal riikides ja õpetanud välismaalastele eesti keelt. Reti alustas oma õpetajakarjääri samas laagris kolm aastat tagasi. „See oli esimene koht, kus ma eesti keelt õpetasin,“ ütleb ta. „Seejärel läksin sügisel pärast soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõpet õppima eesti keele kui võõrkeele õpetajaks ja asusin tööle keeltekoolis. Ma arvan, et siinne õpetamise viis on mind mõjutanud. Eesti keele töötoas annan ma tausta ja info, kuidas iseseisvalt netist vastuseid leida.“ Tema tunnist käivad läbi kõik, ka tuginoored, keda ta rakendab abilistena.

Laagris tekib Reti sõnul eriline energia. „See pole üldse nii väga eesti keele õppimine, keel omandatakse märkamatult. On legend, et eesti keel on raske. Hirmutavad 14 käänet, aga hirm läheb üle,“ ütleb Reti.

Reti sõnul on liigutav näha, kuidas üle maailma kokku tulnud noored saavad sõpradeks. „Pluss see, et siin on kõigil, ka tuginoortel, võimalus kasvada inimeseks,“ ütleb Reti. „Näen iseenda pealt, kui palju olen kümne päevaga muutunud. Kasvanud on lootusetunne ja positiivsus, usk endasse ja inimestesse. Olen muutnud julgemaks. Tunnen ennast hästi.“

HeadEsti keelelaager

Tegutseb aastast 2013. Seda koordineerib Innove ning rahastab rahvuskaaslaste 2014.–2020. aastate programm haridus- ja teadus- ning kultuuriministeeriumi kaudu. Tänavu rahastab laagrit ka EV100 programm. Infot keelelaagri kohta jagab Integratsiooni Sihtasutus.

Iga laager kestab 11 päeva.

Laagri käigus osalevad kõik

• viies töötoas: meedia, teater, eesti keel, Eestimaa ja õhtukorraldus;
• tandemis – kõik osalejad saavad eesti keele õpetaja, st igal tuginoorel on 1–3 samal keeletasemel õpilast, kellega koos turvaliselt keelt õpitakse;
• kolmel ekskursioonil – Tallinnas, Tartus ja looduses.
• Lisaks toimuvad osalejate enda korraldatud peod, saunaõhtud, olümpiamängud ja palju muud.

Tänavu osales laagris 110 väliseesti noort 31 riigist ja 40 Eestis elavat noort.