Keelemajade töötajad õpivad esmalt ise

24. aug. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Keelemajade töötajad õpivad esmalt ise kommenteerimine on välja lülitatud

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, Tartu ülikooli professor Birute Klaas-Lang, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Fotod: Viktor Burkivski, Integratsiooni Sihtasutus

 

Narva ja Tallinna rajatavatesse eesti keele majadesse soovis tööle asuda 120 inimest. Veerandsajal väljavalitul algas 21. augustist täiendkoolitus Tartu ülikoolis.

Neist kümme asub peagi tööle Narvas ja Tallinnas eesti keele õpetajana ja viisteist projektijuhtide-eestvedajatena. Õpetajail on ees pool aastat täiendõpet, eestvedajail kaks sessiooni. Paralleelselt õpingutega algab töö, sarnaselt programmiga „Noored kooli“, kes osutas abi ka kandidaatide värbamisel. Välja valiti inimesed, kes sobisid oma isikuomaduste poolest keelt õpetama ning koostööd algatama, varasem õpetajakogemus ei olnud oluline. Seda eelkõige põhjusel, et Integratsiooni Sihtasutus ei soovinud eesti keele õpetajaid üldhariduskoolidest ära tõmmata.

Täiendkoolitusel osalejaist ja eesti keele majade loomisele kaasaaitajaist tehti ajaloo tarbeks ühispilt Tartu ülikooli rektori Toomas Asseriga.

Tosin aastat EAS-is turismiarenduskeskuses töötanud Monika Sooneste läheb peagi Rakverest Narva eesti keelt õpetama.

Mul on nüüdseks elukogemust ja küpsust nii palju, et on aeg endast teistele anda,“ lausus Sooneste. „Loodan saada koolituselt häid nippe, kuidas anda keelt niimoodi edasi, et see ka külge jääb. Juba esimene õppepäev oli vahva. Saime huvitavat taustainfot ja kuulsime materjalidest, mida iga päev ei loe. Tore on ka seltskond.“

Külli Kell, kes on aastaid üritusi korraldanud, olnud giid ja reisikorraldaja ning harjunud eest vedama, kandideeriski eestvedajaks. Ta näeb oma rolli õpetaja abilise ja õppurite innustajana, et nende motivatsioon eesti keelt õppida ei väheneks.

Mul on juba kondikava, kuidas pakkuda võimalusi keelt praktiseerida,“ sõnas Kell. Keelelaagrid, -kohvikud ja teised üritused hakkavad toimuma üle Eesti.

Eesti keele majade loomist vedava Integratsiooni Sihtasutuse siht on luua positiivse õhustikuga kohad, kuhu inimesed tahavad tulla. Eesti keelt õpetatakse A1- ja A2-tasemel ning korraldatakse keele kasutamist toetavaid tegevusi.

Mul on lootus, et teeme asja, mida pole Eestis seni olnud,“ lausus Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. „Kasutama hakatakse mitmekesiseid keeleõppe meetodeid. Eemaldume suhtumisest, et kui sa kursusele ei saa, on keel sinu jaoks suletud. Loodan, et õpetajail ja eestvedajail ei kustu sära silmist ka kümne aasta pärast, nad saavad akadeemilist ja metoodilist tuge ning neist kasvavad kõrgelt kvalifitseeritud professionaalid.“

Täiendkoolitusest saavad osa ka juba töötavad eesti keele õpetajad.

Esimese koolituspäeva õhtul kutsus koolitusel osalejad vastuvõtule Tartu ülikooli uus rektor Toomas Asser, kelle sõnul oli projekti sünniloos oluline roll eelmisel rektoril Volli Kalmul. Asser rõhutas ka fakti, et algusest peale on eesti keele majade loomise asjaosalisi olnud mitu: ülikool, eksperdid ja riik. On olnud ka palju head tahet ja missioonitunnet.