Keskkonnahariduses on tekkimas ühine vereringe

28. aug. 2018 Jonas Nahkor Väätsa kooli õpetaja, Eesti keskkonnahariduse ühingu juhatuse liige - Kommenteeri artiklit

Looduslähedase hariduse huvilised kohtusid augustis esmakordselt keskkonnahariduse ühingu korraldatud keskkonnahariduse suveakadeemias. Juba praegu, vahetult pärast koosveedetud aega, on tunda, et miski muudab toimunud sündmuse eriliseks ja paneb teiste sarnaste seas silma paistma.

Võib-olla tekkis see miski rabamatka järel lõkkepaistel, kui Val Rajasaar oma kõikuva häälega öös rahvalaule lõkerdas ja naishõbekõrid kaasa helisesid? Hommikune virgestusmatk mustade lindude seltsis, hoolimata vähestest unetundidest? Või oli selleks ühingu liikmete kogemusvahetus, mis laupäeva hommiku vältel nii õued kui ka toad hõivas? Mõnd puudutas luudeni Valdo Prausti ringkäik ühes maailma erilisemas kolkaimes, Eesti jalgrattamuuseumis. Need on sedalaadi suveakadeemia osad, millest me korraldustiimiga ka edaspidi loobuda ei kavatse ning mille saatel vennastusid mõistagi vaid need, kes raatsisid osaleda.

Tõsisemalt, reede õhtul ja laua taga töötati kõige rohkem küsimuse kallal, kuidas tagada keskkonnahariduse keskuste, selle valdkonna juhendajate ja programmide parem kvaliteet. Keskkonnahariduse ühingu näol on üle aastate tekkinud üks konkreetne kodanikuühiskonna vastus probleemile, mis pikka aega koole ja keskkonnahariduse pakkujaid vaevanud – looduskeskuse külastus või loodushariduse huviringist osavõtt võib mitte ainult õpilasi valesti informeerida või kehva korralduse kogemuse anda, vaid halvemal juhul ka loodushoiu vastu võõristust tekitada.

Leiame, et lahendused võivad seisneda enesehindamises, näiteks rohepeegel.ee keskkonna käivitamises, kasutamises ja selle platvormi laiendamises lisaks koolidele ka loodushariduskeskustele. Enesehindamise tulemusena saab paremini sõnastada koolitusvajadusi ja jaotada võib-olla tulevikus õiglasemalt ka keskkonnahariduse programmide rahastust.

Osalejate kogemusvahetus tõi kohale teadmise, et meie liikmeskond ei saa vaadata tarkuste otsingul väga palju mujale kui teineteise otsa. Väikeses ringkonnas peab toimima loomulik vereringe, mille käigus saaksime oma väärtuslikumaid võtteid ka teistega jagada.

Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatava projekti käigus toimub lisaks tänavusele ja järgmise aasta suveakadeemiale ka talvine koolituste seeria, mis leiab aset kolmes Eesti paigas.

Sügisest kevadeni vältav koolituste seeria toimub kolmes keskkonnahariduse keskuses, et kohapealseid kogemusi teistega jagada.

Hoidke ühingu infokanalitel silm peal!

 

Pikemad sihid

Millega tegeleb keskkonnahariduse ühing peale vahvate ürituste korraldamise?

Paljude hariduses konkureerivate valdkondade surve hägustab keskkonnahariduse tulevikku. Organisatsioon on vajalik esmalt selleks, et saaksime ühtemoodi aru, milles seisneb meie pakutav lisandväärtus ja kuidas seda olulisust rahastuse andjatele edastada. Kuid raha pealevool ei kasvata proportsionaalselt teenuse kvaliteeti. Sügisest oleme suure tõenäosusega olukorras, kus ühingu liikmed juhivad projekti, mille käigus Eestis keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi ka välja töötama hakatakse. Sügistalvel täiustame teise projekti raames oluliselt rohepeegel.ee keskkonda, mis võimaldab koolidel oma rohetegevusi ise hinnata ja eesmärgistada.

Aga mis on pikemaajaline siht? Minu juurde naaseb pidevalt üks tõde, mis minu elu kutset on suunanud. Lihtsustatult on kaht laadi eeskujusid, kes võivad panna inimese oma erialasse tõeliselt pühenduma. Üks motivaator on innustus – näiteks kui me kogeme täiskasvanu juhendamist, mis kirgastab, suunab ja toetab, siis tahame olla selle inimese moodi. Teine motivaator on trauma – näiteks kui õpime midagi oskamatu juhendaja käe all, siis võime valida karjääri sooviga tema asemel asju paremini teha. Minu jaoks oli see kogemus trauma. Ning ausalt öelda tunnen ma isegi, et kibestumise saatel tehtud karjäärivalik on viimaks läbinähtav ja ma pean iseendaga tegelema.

See mõttekäik motiveerib mind alati, kui pean taas kord rääkima mis tahes hariduskvaliteedi parandamise vajadusest. Ühing võiks oma lõppeesmärgina vähendada selliseid juhendamiskogemusi, mis töötavad meie valdkonnale vastu. Koos tuleb seda kvaliteeti hoida.

Kutsun siinkohal kõiki, keda meie tegemised kõnetavad, ühinema, et seljatunne oleks võimsam.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!