Kogupäevakool kui nüüdisaegne võimalus laste koolirõõmu suurendada

Saksamaal rakendatakse kogupäevakooli kolme mudelit, millest üks on kohustusliku, teine vabatahtliku ja kolmas vaid osale lastele kohustusliku osavõtuga. Foto: FAZ

Maria Erss: „Eestis peaksid kõik kogupäevakoolid nüüdisaegset õpikäsitust rakendama, vastasel juhul kujuneb kogupäevakoolist õpetajakeskse koolipäeva pikendus või lihtsalt lastehoid.“

Paljudes maades tegutsevad kogupäevakoolid, kus huvi- ja liikumisringid ning õppijakeskne õpikäsitus on tunniplaani orgaaniline osa. Lastele on andnud see uuendus palju koolirõõmu ja nende õpitulemusedki on varasemast paremad.

Eestis võiks samuti vähemalt algklasse kogupäevakooliks ümber teha ning huviringe ja liikumist tunniplaani osana käsitada. Edukalt on seda juba teinud Tartu erakool TERA, Tallinnas ehitavad kogupäevakooli mudelit üles Südalinna kool, Rahumäe ja Tondi põhikool ning Pääsküla, Gustav Adolfi, Pelgulinna ja Kadrioru saksa gümnaasium. Midagi meil seega juba tehakse, aga kui mõelda, et Saksamaal käib kohustuslikes kogupäevakoolides ligi 40% õpilastest, kusjuures Hamburgis juba üle 90%, siis on meil arenguruumi veel küllaga. Vaielda võib muidugi selle üle, kas kogupäevakool peaks olema kohustuslik või mitte.

Järgnevalt mõned näited, kuidas eri maade kogupäevakoolid toimivad. Olgu ette öeldud, et valdavalt lähtutakse neis nüüdisaegsest õpikäsitusest (projektid, õppeainete lõimimine, meeskonnatöö jms) ning sellelgi on tähtis osa laste koolirõõmu suurendamisel.

Hongkong – paindlik tunniplaan

Hongkongis rakendab ligi nelisada algkooli kogupäevakooli mudelit. Lapsed kasutavad seal IKT ja interaktiivse õppe võimalusi, lõimitakse õppeaineid ja õpilaste enda kogemusi, harjutatakse mitmesuguseid lugemistehnikaid, tehakse varakult tutvust esteetika, eetika ja religiooniõpetuse ning rahvuskultuuriga. Käitumise, eetika ning kodanikuharidusega tegelemiseks või kogu õpitu integreerimiseks on neil tavakoolist rohkem klassijuhatajatunde.

Kogupäevakooli vabas vormis tegevus Tallinna Südalinna koolis eelmisel õppeaastal.
Foto: Südalinna kool

Tunniplaanid on paindlikud, kasutatakse paaristunde, tavalisest pikemaid tunde (nt 55 min) ning pikkade ja lühikeste tundide kombinatsioone. Huviringide tunnid on lõimitud tunniplaani. Samuti pühendatakse Hongkongi kogupäevakoolis tavalisest rohkem aega laste individuaalsete vajaduste ja huvidega tegelemisele, abistatakse õppetöös, aidatakse õpilastel koduseid ülesandeid lahendada. Lapsi abistavad kogupäevakoolis ka logopeedid, eripedagoogid ja tuutorid.

Saksamaa – põnevad huviringid

Saksamaal väidetakse, et pärast kogupäevakooli tulekut on nende haridussüsteem pöördumatult muutunud. Kogupäevakooli mudelit hakati neil rakendama pärast PISA testi kehvi tulemusi aastal 2000. Rakendada oli seda aga raske, sest meile juba ammu tuntud pikapäevarühmi ja pärastlõunast huviharidust oli varem olnud ainult endises Saksa DV-s. Kuid siis saadi asi liikuma. Saksamaal tuuakse kogupäevakooli ühe suure plussina esile, et tunniplaani lõimitud tasuta huviringid vähendavad laste sotsiaalset ebavõrdsust.

Saksamaal rakendatakse kogupäevakooli kolme mudelit, millest üks on kohustusliku, teine vabatahtliku ja kolmas vaid osale lastele kohustusliku osavõtuga. Tallinna kogupäevakoolid sarnanevad sakslaste vabatahtliku osalusmudeliga.

Saksa mudeli puuduseks peetakse, et eristatakse rangelt kohustuslikku akadeemilist õpet ja huviringe. Vabatahtlikkuse tõttu kipub osa lapsi programmi huviringidest ja kodutööde koolis ärategemisest kõrvale jääma.

Eeskuju tasub võtta Saksamaalt aga selles osas, et seal juhendavad huviringe väga erineva taustaga inimesed: õpetajad, tugipersonal, professionaalsed treenerid, kunstnikud, muusikud, noorsootöötajad, vabatahtlikud, lapsevanemad ja vanavanemad jt. On ka lastele väga huvitavaid huviringe. Näiteks on Saksa sotsiaalpedagoogid pakkunud tüdrukutele enesekaitsekursusi ja poistele „reeglite järgi kaklemist“. Saksa õpilastega on oma kogemusi jaganud ka kooli naabruses elav mudelite ehitaja, mesinik jt.

Austria – plokk- ja fookustunnid

Austrias Baumgartenbergis asuv erakool Europagymnasium paneb kogupäevakooli puhul suurt rõhku nüüdisaegsele õpikäsitusele ja lapsevanemate soovil juba algklassides laste iseseisvusele. Näiteks kasutatakse sealses kogupäevaprogrammis plokk- ja fookustunde.

Plokktunnid on igal kolmapäeval kolmetunnise lõimitud tundide plokina, mida võidakse kasutada näiteks lõimitud projektõppeks, loovtöödeks, õppekäikudeks, avatud õppe vormideks (näit pesaõpe) ning moodsate tehnoloogiate kasutamiseks õppes.

Fookustunnid toimuvad igal teisipäeval ja need on mõeldud õpilastele suhtlemiseks, iseseisvalt õppimiseks, nt referaadi kirjutamiseks, puudumisest tekkinud lünkade likvideerimiseks jne. Kui vaja, võib klass fookustunni ajaks endale ka mõne õpetaja „broneerida“. Täpselt samal ajal toimuvad õpetajate fookustunnid, kus vahetatakse infot, tehakse koostööd, korraldatakse koolitusi jms. Vabatahtlikkuse moment on aga siingi olemas. Pärastlõunal on soovijatel võimalik süüa lõunat ja osaleda huvitegevuses, pikapäevarühmas, teha juhendaja abiga kodutöid, käia valikkursustel.

Europagymnasiumi kogupäevaprogramm sarnaneb mõnevõrra Tartu erakooli TERA omaga. Näiteks on nii ühes kui ka teises koolis põhikooli vanema astme tunniplaanis 40-minutine „hea aeg“, mille jooksul saab süüa lõunat, vahetada infot klassijuhatajaga, käia konsultatsioonis või veeta aega puhates või vaikselt lugedes. Kui Austria koolis õpetatakse „reeglite järgi kaklemist“, siis Tartu erakoolis on päästetund. Eriti meeldib Tartu lastele aga putitamistund, kus parandatakse jalgrattaid, katkisi kodumasinaid jms.

Suurbritannia – iseseisvus ja kõneosavus

Londoni 21. kooli kogupäevaprogrammis pannakse samuti suurt rõhku nüüdisaegsele õpikäsitusele ja laste iseseisvusele. Kooli fookuses on projektipõhine õpe. Iga perioodi lõpus esitletakse õpilaste projektitöid laiemale publikule näitustel, kus õpilased on giidi rollis.

Projektõppes saavad õpilased ise valida, kellega koos töötavad, nad koostavad ise projekti stsenaariumi ja ajakava, jagavad rollid ja saavad kaaslastelt tagasisidet lõpptulemuse viimistlemiseks. Projekte esitletakse peale oma vanemate ka oma ala ekspertidele ning kogukonna liikmetele.

Selles koolis valitseb seisukoht, et paljudel inimestel on läinud elus halvasti sellepärast, et nende keele- ja esinemisoskus on tagasihoidlik. Seepärast on Londoni 21. koolis kõneosavuse tunnid, kus harjutatakse väitlemist ja kõnede kirjutamist ning ettekandmist. 9. klassis valmistatakse terve semester ette poliitilisel teemal kõnet kõnevõistluseks.

Pärastlõunal on selles koolis huviringid, tehakse kodutöid, nagu kogupäevakoolis ikka.

USA – isemääratud õppimine

Ka USA-s peetakse kogupäevakooli programmi puhul oluliseks õpilase huvidest lähtuvat õpet. Näiteks Guilmette’i algkoolis Massachusettsis lisati kooliaastasse 260 tundi, et õpetajatel oleks piisavalt aega laste huvidele keskenduda ja ka üksteiselt õppida. Loomulikult suurendati USA-s lisandunud tundide võrra ka kooli eelarvet. Ka Tallinna kogupäevakooli projektis osalevad koolid on saanud linnalt natuke lisarahastust. Selle vajalikkus on olnud ilmselge, sest enamik kooliuuendusi tähendab paraku töökoormuse kasvu. Mis saab aga Tallinna kogupäevakoolidest pärast projekti lõppu?

USA kogupäevakoolis on tüüpiline see, et lastele annavad kunsti, muusika, jooga või kokanduse huvitunde koolivälised juhendajad. Samal ajal osalevad õpetajad koolisisesel täiendkoolitusel ning valmistavad koos järgmist nädalat ette. Guilmette’i koolis on seda programmi rakendatud neli aastat ja kokkuvõtted näitavad, et õpilaste tulemused inglise keeles ja matemaatikas on paranenud.

Greenfieldi põhikool Connecticutis kasutab õppe korraldamisel nelja põhimõtet: isemääratud õppimine, õppimine väikses grupis, õpe suures grupis ning päriselu projektid. Isemääratud õppimine tähendab, et õpilased õpivad endale sobivas tempos, kordavad ja süvendavad õpitut iseseisvalt, kasutades ka tehnoloogilisi võimalusi. Populaarne on ka õppimine väikestes rühmades (14–16 õpilast). Igal õpilasel on selles rühmas nn treeningpartner – teine õpilane, kellega koos liigutakse eesmärkide poole. Palju on valikaineid ja liikumist „Pulss üles!“ loosungi all.

Päriselu projektidena tehakse Greenfieldi koolis lühinäidendeid, filme või teleprogramme jms. Oma õppetulemused laevad õpilased ise pilveprogrammi ja sooritavad seal ka hindelisi ülesandeid. Nii õpetajad kui ka lapsevanemad saavad jälgida, kuidas lapsel õppimine edeneb. Pärastlõunal saavad paljud kogupäevakooli lapsed matemaatikas abi. Tulemus on, et selle kooli õpitulemused on üle piirkonna keskmise.

Näeme, et enamiku maade koolid on kasutanud kogupäevakooli programmi oma koolis nüüdisaegse, lapse huvidest lähtuva õppe edendamiseks, mis ongi taganud õpilaste senisest suurema heaolu koolis. Eestis peaksid kogupäevakoolid kindlasti nüüdisaegset õpikäsitust rakendama, vastasel juhul kujuneb kogupäevakoolist õpetajakeskse koolipäeva pikendus või lihtsalt lastehoid.