Põhikoolid saavad digiõpikud

24. aug. 2018 Priit Pärnapuu toimetaja - Põhikoolid saavad digiõpikud kommenteerimine on välja lülitatud

Õpilased lahendavad TÜ teaduskooli teaduslaagris informaatika ülesandeid. Foto: TÜ teaduskool / Mihkel Kree

 

Hiljemalt septembri keskpaigast alates saab iga põhikooliõpilane ja -õpetaja tasuta kasutada üht digiõppekeskkonda.

Keskkonnad, millest tuntumad on opiq.ee, koolisysteemid.ee ja eõpik.ee, pakuvad juba aastaid koolidele raha eest võimalust kasutada ühe või teise kirjastuse paberõpikute digiversioone. Lisaks on ridamisi keskkondi, mis ei paku küll kogu õppekava katvaid õpikuid, kuid arvestavad digitaalse õppevara loomisel õppekava nõuetega – näiteks digitark.ee või foxcademy.ee.

Täna, 24. august on selliste keskkondade arendajatele viimane päev, mil osaleda haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) riigihankel, millega ostetakse ühe keskkonna litsentsid kõikidele põhikooliõpilastele ja -õpetajatele, keda on kokku ligi 135 000. Hange „Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele“ on jagatud kolme ossa, iga põhikooli õppeastme jaoks otsitakse eraldi parimat hinda ja õppematerjalide mitmekesisust pakkuvat platvormi.

HTM-i e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa, kes on hanke üks ettevalmistajatest ja komisjoni liikmetest, ütles, et senine digiõpikute turg on olnud väike, kuna koolid on kinni oma paberõpikute tellimustes. Koolidel ei ole raha, millega digiõppekirjandust osta. „See on muna ja kana probleem. Kuni koolidel ei ole raha, ei ole nad ka proovinud. Kui nad ei ole proovinud, siis nad ei oska ka tahta,“ rääkis Ääremaa. Ääremaa lootis, et järgneva õppeaasta jooksul saavad koolid hanke tulemusel maitse suhu, mida üks kvaliteetne kaasaegne e-õpik endast kujutab.

Kirjastused katsetavad koostööd

Senised digiõpikute pakkumised koolidele on olnud ühe kirjastuse nägu. Näiteks Opiq on Avita õpikute ja Koolisüsteemid Koolibri õpikute pakkuja mainega. E-õpik on otseselt seotud kirjastusega Maurus.

Me ei otsi kirjastust, vaid pigem platvormi, kus on mitme kirjastuse materjalid,“ ütles Ääremaa. Hanketingimustesse on kirjutatud boonuspunktid pakkujale, kelle keskkonnas pääsevad kasutajad ligi mitme väljaandja õppevarale.

HTM-i e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, kes on peamine hanke ettevalmistaja ja üks komisjoni liikmetest, ütles, et erasektorit sundida ei saa ning väljaandjatel tuleb endal leida õiglane ja toimiv ärimudel. Siiski oli ta optimistlik, et õppevara väljaandjad suudavad koostööd teha. Ühine keskkond on Rillo sõnul oluline just õpilase ja õpetaja seisukohalt, et nad ei peaks keskkondade vahel ekslema. „Ühise keskkonna kokkuleppimine on ka välja­andjate jaoks kergendus. Nad ei suuda tegeleda nii sisu kui ka tehnoloogilise poolega,“ ütles Rillo.

Kõik saavad aru, et mõistlikum oleks, kui ei tekiks sada keskkonda, igaüks eri kirjastuse õpikutega, vaid kõik oleks ühes kohas kättesaadavad,“ ütles Koolisüsteemide OÜ tegevjuht Garry Koort.

Riigihanke toimumisest nädal enne pakkumiste esitamise tähtaega Koort teadlik ei olnud. Samuti ei pidanud ta tõenäoliseks, et alles jäänud ajaga oleks septembri keskpaigaks võimalik arendada Koolisüsteemide keskkonda hanketingimustele vastavaks – luua võimalus kasutada Koolibri õppevara lisaks iOS-i tarkvarale ka Windowsi ja Androidi platvormil ning suuta teenindada kuni 25 000 samaaegset kasutajat.

Antti Rammo on Avita (BIT AS) juhatuse liige, kes vastutab kirjastuse digitaalse õppevara arendamise eest. Samal ajal on ta ka opiq.ee (Star Cloud OÜ) rajaja ja juht. Rammo sõnul on opiq.ee Avitast eraldiseisev ettevõte – üks tegeleb sisu loomisega, teine on tehnoloogiaettevõte. Avita on otsustanud levitada oma õppevara opiq.ee keskkonnas ning samalaadsed lepingud on avatud ka teistele väljaandjatele.

Ehkki praegu on opiq.ee keskkonnas lisaks Avita 99 õppekomplektile vaid 12 Koolibri komplekti, on Rammo sõnul tulemas lisa nii Koolibri kui ka teiste kirjastuste näol. „Me oleme võtmebarjääri ületanud. Me suudame ühtses keskkonnas pakkuda eri sisutootjate loomingut,“ kirjeldas Rammo kirjastuste koostööd opiq.ee arendajatega.

Rammo kinnitas, et opiq.ee osaleb riigihankel. „Ma pean meid favoriitideks.“ Kõige tugevamaks konkurendiks – seda just platvormi mõttes – nimetas Rammo Foxcademyt.

Digiõpik võimaldab rohkem kui paberõpik

Sel suvel valmis HTM-il kirjanduse ülevaade „IKT-vahendite õppetöös kasutamise mõju“, mille tulemusi ka riigihankes refereeritakse. HTM-i analüüsiosakonna analüütiku Kadi Serbaki kirjutatud analüüs ütleb üheselt, et pelgalt digivahendite olemasolu ega kasutamine ei anna õppekvaliteedis vähimatki võitu. Lisandväärtus tuleb alles siis, kui digilahendusi kasutatakse viisil, mida ei ole võimalik paberõpikutega jäljendada.

Me ei taha hankes näha paberõpikute .pdf-versioone,“ kirjeldas Ääremaa ministeeriumi ootusi keskkonnale. Nii Ääremaa kui ka Rillo nimetasid ridamisi seniste paberõpikute ja hankega koolidesse jõudva digiõppekeskkonna erinevusi.

Paberi puhul on õpilasel käes ainult ühe aasta jagu õpikuid, digiõpikute puhul saavad õpilased vajadusel tagasi pöörduda ka varasemate klasside õpikute juurde. Samuti on võimalik kiirelt liikuda ainete vahel. Rillo kasutas näitena vulkaanipurset. Kui ühiskonnaõpetuse õpikus on juttu, kuidas üks vulkaanipurse lööb tavapärase ühiskonnakorralduse sassi, saab õpilane ühe klikiga liikuda loodusõpetuse õpikusse ja lugeda, kuidas ja mida vulkaanid täpselt purskavad.

Digiõpikutesse on võimalik lisada enesekontrolli teste, millele õpilane saab erinevalt paberõpikust kohe tagasisidet. Digikeskkonnas saab õpilane endale olulist sisu tähistada ja märkmeid lisada, paberõpikuid joonida ja sinna kirjutada on küll võimalik, kuid see pole lubatud. Lisaks tekstile ja pildile saab digikeskkonda lisada simulatsioone ja helifaile.

Saab piiluda, kuidas õpilased õpivad

Lisaks kõigele muule peavad pakkujad tagama õpianalüütika võimalused – kes, millal ja mida on kasutanud. Seda teavet on võimalik kasutada nii õppevara väljatöötamisel kui ka otsustamisel, kas ja millist digiõppevara on mõtet rahastada.

Rammo sõnul on kolme tuhande õpilasega opiq.ee senine kasutusstatistika tulnud üllatusena nii kirjastustele kui ka HTM-ile. Koolipäeva alguses kella kaheksa paiku läheb kasutusaktiivsus üles ning püsib seal – kui lõunavaheaeg välja arvata – umbes kella poole kolmeni. Sealt edasi kuni umbes kella üheni öösel on kasutusaktiivsus 2/5 koolipäeva omast. Selline kasutusstatistika näitab, et digiõpikud on leidnud omale oluliselt laiema funktsiooni kui lihtsalt koolikoti kergendaja. „On koole, kus ollakse võimelised puhtalt digitaalse peale ümber orienteeruma,“ järeldas Rammo opiq.ee senisest kasutusstatistikast.

Veel üks järeldus õpianalüütikast on Rammo sõnul see, et eelkõige tuleb mõelda, kuidas arendada digiõppevara nutitelefonidel kasutamiseks. Kui praegu moodustab süle- ja lauaarvutite kasutus umbes 60% ja nutitelefonide kasutus umbes 25% opiq.ee kasutusest, siis suundumus on Rammo sõnul selgelt viimase kasuks.

Tulevik

Praegune riigihange on üheaastane pilootprojekt. Nii Ääremaa kui ka Rillo lubasid, et kui digiõpikutel tekib märkimisväärne kasutajaskond ja tagasiside on hea, saavad ka järgnevatel õppeaastatel kõik põhikooliõpilased ja -õpetajad digiõpikuid tasuta kasutada.