Poisslastekool teeb poisid meesteks ja isadeks

24. aug. 2018 Hannes Korjus Läti ajakirjanduse põhjal - Kommenteeri artiklit

Bārbele kool linnulennult.

Afganistanis teeninud katoliku preester rajas hüljatud koolimajja poistekooli, kus on aristokraatlik keskkond ja huvihariduse keskmes kerglennundus. Ühe päeva nädalas peavad kohal käima ka poiste isad.

Läti Bārbele asub päris Läti-Leedu piiri lähedal, 18. sajandil asus Bārbele väävliallika juures nüüdseks hävinud Kuramaa hertsogi raviasutus. Väävliallika vett pidavat aga endiselt saama ammutada ja maitsta. Piirkondlikust tõmbekeskusest Bauskast jääb Bārbele ca 30, kihelkonnakeskusest Vecumniekist ca 20 km kaugusele. Bārbele oli üks kohtadest, kuhu asustati kunagi Venemaalt Lätimaale küüditatud vadjalased (kreevinid).

Bārbele kooli ajaarvamist on loetud 6. detsembrist 1871, kui avati kogudusekool. Kooli ehitamine läinud kogudusele maksma 2500 rubla.

Veel 2008. a oli Bārbele põhikool dilemma ees: olla või mitte olla. Põhjuseks tõik, et üks eraisik oli soovinud erastada nii koolihoone kui ka õpetajate koduks oleva maja. Erastajal oli halduskohtu esmane positiivne otsus juba taskus, aga erastamisplaan ei läinud siiski läbi – paljuski tänu juhusele.

2011. aasta kevadel tutvustas toonane Bārbele põhikooli direktor kohalikule kogukonnale kooli edasist arengumudelit, omavalitsusjuhid pidasid seda haridusasutuse ümberkujunduskava ülimalt hästi koostatuks. Head sõnad jäidki aga pelgalt sõnadeks. Koolirahu ei jätkunud kauaks – 2012. aastal otsustas Vecumnieki kihelkonna volikogu Bārbele põhikooli sulgeda, põhikoolis oli siis 35 õppurit ja kümme õpetajat.

Nõndaviisi ootas 1. septembril 2012 koolis ees vaikus. Põhjused olid muidugi demograafilised – vald jookseb inimestest tühjaks. Kui 2012. aasta suvel lõpetasid Bārbele põhikooli viimase lennu kuus üheksandikku, ei passinud ühelgi kohaliku omavalitsuse ametiisikul või saadikul lõpuaktusele tulla, kuigi lõpetajad olid neile kutse saatnud. Niigi kurb päev sai veelgi kurvema tooni.

Bārbele asub Vecumnieki kihelkonnas, demograafilised probleemid kollitavad kogu kihelkonda: aastatel 2010–2016 vähenes elanike arv 9765-lt 8861-ni, sh Bārbeles 897-lt 809-ni ning kihelkonnakeskuses Vecumniekis 4765-lt 4475-ni.

Keskkoolist põhikooliks

Läti haridus- ja teadusministeeriumis 25. oktoobril 2017 esitletud koolivõrgu optimaalse mudeli väljatöötamiseks kaasatud ekspertgrupi uuringu „Läti üldhariduskoolide optimaalse võrgu loomine“ lõpparuanne Vecumnieki kihelkonda ei hellita: kihelkonnakeskuses asuva keskkooli riigieksamite tulemused ei ole head, keskkooliosas õppijaid on vähe. Õppurite arv suureneks ümberkaudsete keskkoolide reorganiseerimise arvel, sestap on koolivõrgu optimeerijad lükanud kihelkonnakeskuse keskkooli saatuse üle otsustamise kolm aastat edasi.

Kui 2016 tähistati Bārbele kooli 145. aastapäeva, meenutati 1958. aastat, mil õppetööd alustati keskkoolis, kuid lõpetati juba põhikoolina. Ehk saigi see koolile saatuslikuks. 2016. aastal kooli aastapäeval osalenud vilistlased elasid juba enamjaolt Riias. Oli aga ka vilistlasi, kes arvasid, et ega kõiki maakoole saa kinni ja kõiki lapsi linnakoolidesse panna – midagi ja keegi peab ikka maale ka jääma.

Andrejs Mediņš. Katoliku preester, õpetatud iluaednik, kes omandanud Liepāja Ülikoolis sotsiaalpedagoogi kutse. Ta on teeninud sundaega Afganistanis. Tema põhiline tegevus on nüüd sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskuse käigushoidmine ja edasiarendamine.

Kummatigi sai 2012. aastal Bārbele koolis üks aeg läbi. 2016. aasta detsembris läks endise Bārbele põhikooli maja Brukna kogukonna kätesse, kes maksis selle eest 25 000 eurot. Omavalitsusel oli kulunud Bārbele põhikooli hoone halduskuludeks igal aastal üle 24 000 euro, rääkimata remondivajadusest. Nüüd saadi mure kaelast ära. Kohalik omavalitsus oli enampakkumise tingimuseks seadnud, et hoonet tuleb kasutada sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja kultuuriteenuste osutamiseks. Soetaja pidi olema avalikku hüve pakkuv organisatsioon. Brukna kogukond ühes oma käilakuju, katoliku preestri Andrejs Mediņšiga on Lätimaal teatud-tuntud – ta on juba 16 aastat Brukna mõisas tegutseva sõltlaste rehabilitatsioonikeskuse rajaja ja mootor.

Mediņši-eelse Bārbele põhikooli töötajad polnud ehk sugugi vähe õhinas, ent ühel hetkel lõi koolipõllu kündjatel väsimus lihtsalt üle pea. Bārbele põhikooli kunagine direktor Dace Peņķe kurtiski, et ametnikud ja haridusvaldkonna otsustajad vaatavad elu läbi Exceli tabeli. Kogu aeg käib üks kalkuleerimine, pidevalt kuulutatakse, et kooli on ropult kallis pidada ning õpilaste väike arv ei võimalda anda korralikku haridust. Ega lapsevanemad pimedad ja kurdid ole – nad näevad ja kuulevad ning teevad siis oma järeldused.

Põhikoolist poistekooliks

Brukna mõis on üks näide Brukna kogukonna ja Andrejs Mediņši tegemistest. Alates 2012 toimub seal igal aastal heategev kontsert Läti muusikatähtede osavõtul, see aitab Brukna kogukonna tegemisi rahastada. Nüüd on koolipidamine läinud Brukna kogukonna kätte. 1. septembril oodatakse Bārbele poiste põhikooli 1.–3. klassi õpilasi. Tahetakse hakata õpetama-kasvatama juba kaheaastaseid lapsi, õppekava on ette nähtud põhikooli 1. astme (1.–6. klass) õppesisu omandamiseks.

Kuna kooli huvihariduse keskmes on kerglennundus, omandatakse 7.–9. klassi jaoks ette nähtud õppesisu distantsõppe vormis, et kerglennunduse (droonid, mudellennundus, H-400 plaanerite konstrueerimine) ning muude praktiliste ainetega ja oskustega tegelemiseks rohkem aega jääks. Koolitasu on 50, lasteaiatasu 100 eurot kuus.

Augusti alguse seisuga oli Bārbele poistekooli kirja pandud 12 poissi. Koolieeskiri sätestab, et vähemalt üks päev nädalas peavad koos poistega koolis olema ka nende isad, et üheskoos isaks olemise oskusi omandada.

Andrejs Mediņš, katoliku preester ja õpetatud iluaednik, on omandanud Liepāja ülikoolis sotsiaalpedagoogi kutse. Ta on teeninud Afganistanis. Tema igapäevategevus on hoida käigus ja arendada sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskust.

Tulevaste isade kool

Andrejs Mediņši selgitusel lähtub poistekool Maria Montessori pedagoogikast, õppekava on ette nähtud 1.–6. klassini ja sisaldab poistele suunatud käsitöö-kodunduse-tehnoloogiaõpetuse ainekava. Nõnda saavatki koolist tulevastele isadele mõeldud kool.

Olen oma tegemistes tihti kohanud täielikke keigareid – pealtnäha justkui meesterahvas, isa, ent isaks olemise vaimu ja tungi pole ollagi,“ räägib Mediņš. „See ei käi üksnes sõltlaste kohta – mehed ei paista kuidagi välja. Pole isasid selle kõige laiemas mõttes.“

Mediņši sõnul on ta ise õppinud endises Bārbele koolis. Pärast põhikooli sulgemist nägi ta võimalust oma kooliideed teostada. „Meie haridussüsteem meenutab justkui äraaetud hobust, keda iga hommik nüpeldatakse lootuses, et ehk võtab jalad alla,“ tõdeb ta.

Ta selgitab, et kuni 5. klassini arenevad poisid tüdrukutest aeglasemalt, nõndaviisi võib nende puhul tekkida suisa arengupeetuse mulje. Meie haridussüsteem, mida juhivad, suunavad ja teostavad naised, on loodud tüdrukutele. Poiste ja tüdrukute kasvatamisel ja hindamisel ühtede ja samade mallide järgi ei arvestata, et poistel on teistsugused arenguetapid ja seesmine programm.

Nivelleerimine pärsib isa kuvandit ja poisse sisemiselt just isiksuse väljakujunemise algetapil, sellest on hiljem raske üle saada,“ nendib ta. „Kõikidel elualadel tahetakse justkui väevõimuga naisi esiplaanile lükata. Aga isasoojus on äärmiselt oluline. Kohtusin mõni aeg tagasi kooliõpilastega, pärisin, kas nad tahavad pärast tunde kiiresti koju jõuda. Vastus oli üksmeelne: „Ei, kes meid ikka ootab.““

Aristokraatlik keskkond

Brukna kogukond pole Bārbeles ainus, kus on välja tuldud haridusvaldkonna edendamiseks väljapakutud kogukondlike algatustega. On olnud elukestvale õppele suunatud Bārbele rahvakool, kooli ja vanemaid on üritatud ühendada vanemate kooliga.

Andrejs Mediņš ütleb, et Bārbele kooli asju ajades on ta kuulnud kohalike seas ringlevaid jutte võimalikest maksupettustest. „Uue kooli projekti väljatöötamisel päriti mult, mis hea pärast uut kooli ehitada, kui kõik lasevad jalga ning lapsi ei sünni. Justkui suisa rõõmustatakse selle üle.“ Mediņši jaoks on tähtis, et poisid viibiksid ruumides, kus on uhked lühtrid, suur kamin, kaunid puulõiked seintel. Teisisõnu – kaunis ja aristokraatses keskkonnas. Mediņši sõnul pole Bārbele poistekool ümberkasvatusasutus. Emad on helistanud ning pärinud, kas nende poisid, kes on juba mitu korda kooli vahetanud, saaksid Bārbele uues koolis õppida. Mediņš muretseb, et paljudel lapsevanematel ei jätku oma laste jaoks aega. See on päädinud kurva tõigaga, et isad ja emad on muutunud lastele igavaks.

Läti poprokkgrupi Brainstorm laulja Renārs Kaupers on Brukna kogukonna heategevatel kontsertidel sage esineja. Bārbele poistekooli esimene õppeaasta algas samuti heategevuskontserdiga, kus osales Kaupers, kogutud raha läheb Bārbele poistekooli tegevuse toetamiseks.

Andrejs Mediņš on oma rida äärmiselt visalt ajav karismaatiline kuju, vaevalt oleksid Läti muusikatähed nõus aasta aasta järel ühe keskpärase tüübi juurde kokku tulema, et tema tegemisi kontserdiga toetada. Riia Uue Teatri näitleja ja lavastaja Varis Piņķis valis oma filmilavastaja debüüdiks just loo Andrejs Mediņši tegemistest.

Muidugi on Mediņšilt ikka ja jälle päritud, kas ta teeb Bārbele kooli üksnes poistele. Vastus on jaatav. Mediņš ootab, millal mõni maakool riigi õhemaks lõikamise tuhinas jälle kinni pannakse, siis saab ta võimaluse rajada kooli, kus hoitakse ülal kunagise legendaarse Kats­münde (lätipäraselt – Kaucminde) tütarlaste kodunduskooli vaimu. See pole ju midagi uut – maailmas on palju poiste- ja tütarlastekoole.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!