„Tulevikukool“ – mis putukas see selline on?
Probleemipuu graafiline kujund. Foto: Reet Sillavee
Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuses on kolmandat aastat käima minemas kooliarendusprogramm. Teist korda on valitud osalema koolid, kellel on algaval kooliaastal lisaks tavapärasele tööle eraldi arengueesmärk, milleni plaanitakse Tallinna ülikooli meeskonna toel õppeaasta lõpuks jõuda. Eelmisel õppeaastal lõi kaasa neli kooli, sel korral osalevad Peetri lasteaed-põhikool, Pelgulinna gümnaasium, Ruila ja Väätsa põhikool ning Tallinna kunstigümnaasium.
„Tulevikukool“ on Euroopa sotsiaalfondi ja SA Innove toel Tallinna ülikooli haridusuuenduse kompetentsikeskuse projektis loodud programm, mille sisu on aidata koolidel ellu rakendada positiivseid muutusi õppetöös nii, et need oleksid laiapõhjalised, tõhusad ja kestvad. Plaanitud muutused varieeruvad õpilaste õpimotivatsiooni toetamiseks tehtavatest huvitundidest kuni õpetajate ainealase ning -ülese koostööni, uute hindamismudelite väljatöötamisest õpilaste eneseregulatsiooni jõustamiseni. Programm on suur, sest eesmärk on olla jätkusuutlik, pikaajalise kestva mõjuga, erinevalt lühiajalistest projektidest, millel on selge algus ja lõpp. Suurem eesmärk on panustada osalevate koolide kultuuri muutumisse nii, et ka iga järgnev kitsaskoht saaks tänu põhjalikule analüüsile tõenditel tugineva lahenduse. Seda juba ilma Tallinna ülikooli intensiivse toeta.
Üksi ei saa koostööd teha
Intensiivne, põhjalik ja aus on „Tulevikukool“ kindlasti. Juba koolide valikuprotsessis rõhutati, et kool peab olema valmis pühendama programmi tegevustesse nii aega kui ka muid ressursse. Igas koolis on moodustatud juhtmeeskond, mis kohtub pea igal nädalal ülikooli kootsiga. Kord kuus toimuvad koolidele ühised seminarid. Enne seminare täidetakse iseseisvaid ülesandeid: arutelude korraldamine, info kogumine, materjalide analüüsimine, refleksioon. Kui seminaridel räägitakse kõigile olulistel teemadel, siis kootsi roll on just individuaalne töö kooliga, aidata hoida fookust, küsida õigeid küsimusi, olla vajadusel kriitiline sõber. Programmiaastal tehakse igas koolis ülikooli toel läbi muudatuste juhtimise tsükkel, korraldatakse tegevusuuring, õpitakse koguma ja analüüsima andmeid, millele tuginedes oma edasist tööd tõenduspõhiselt üles ehitada. Koolid vaatavad väga palju peeglisse, et küsida: „Kas sellist muutust me tahtsimegi?“ Kõigile sobivaid valmislahendusi ei ole, üksi ei saa koostööd teha, koolimeeskonna koostööta aga muutuse juhtimisega kaugele ei jõua.
Meie taotlus on süsteemsus
Selge eesmärgi ning süsteemse tegusemise korral on kõik võimalik. Igal osaleval õpetajal-koolijuhil on lisaks kooli suurele eesmärgile siiski ka oma isiklik ootus. Kuna koolis on tööd alati palju ja aega vähe, siis on õpetajate peamine soov kooli senisest tõhusam tegevus. Kompetentsuse tõstmise kõrval on olulisel kohal oma tööle suurema tähenduse andmine, olulised kaalukausid programmiga seotud lisakohustuste võtmisel on ka otsustamisvabadus ja -julgus.
Tulevikukooli tegemistel hoia silm peal siinsamas Õpetajate Lehes iga kuu ilmuvas rubriigis või haridusinnovatsioonikeskuse Facebooki lehe.